Taastuvenergia
Taastuvenergia viitab energiale, mis pärineb looduslikult taastuvatest allikatest nagu päike, tuul, vesi, geotermaalne soojus ja biomass, mis on pidevalt kättesaadavad ega ammendu aja jooksul. Erinevalt fossiilkütustest pakuvad taastuvenergiaallikad jätkusuutlikke alternatiive, mis toodavad elektrit või soojust minimaalsete või nullheitmetega, aidates kaasa keskkonnasäästlikkusele ja kliimamuutuste leevendamisele.
Inimestena soovime, et meil oleks hea tervis, kvaliteetne elu ning puhas ja hoitud loodus meie ümber. Selleks peame ka ise üht-teist ette võtma, hoidma end ümbritsevat keskkonda ja mõtlema läbi, kuidas vähendada inimtegevuse mõju loodusele. Võtmetähtsusega on siin kasvuhoonegaaside vähendamine, mis aitab meil pidurdada kliimamuutusi, kaitsta ökosüsteeme ning tagada inimestele tervislikud elamisvõimalused.
Eesti ja Euroopa Liidu pikaajaline energeetika eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja suurendada taastuvenergia osakaalu, et saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2050. Taastuvenergial on selles oluline roll, kuna see aitab vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja seeläbi muuta energeetikat puhtamaks.
Vaata lisaks
Tuuleenergia ja müra (Triin Veber, Tartu Ülikool)
Kas Eesti sõltub taastuvenergia puhul Hiina tehnoloogiast? (Kädi Ristkok, Eesti Rohetehnoloogiate Liidu juht)
Mis saab siis kui tuul ei puhu ja päike ei paista? (Silver Sillak, Eesti Taastuvenergia Koda)
Mis saab päikesepaneelidest ja tuulikutest pärast kasutusaja lõppu? (Meelis Härmas, Tartu Ülikool)
Kas taastuvenergiaga saab fossiilseid kütuseid asendada? (Ivo Krustok, Stockholmi keskkonnainstituut)
Biogaasi tulevik (Rando Värnik, Maaülikool)
Taastuvenergia kogukonnad (Nele Ivask, Tartu Regiooni Energiaagentuur)
Eesti taastuvenergia eesmärgid on seotud energia tootmise ja tarbimise ümberkorraldamisega nii, et väheneks sõltuvus fossiilsetest kütustest, keskkond oleks hoitud ning energiajulgeolek ja varustuskindlus tagatud. Selleks on riik seadnud sihid:
- Suurendada taastuvenergia osakaalu. Euroopa Liidu 2030. aasta kliima- ja energiapaketi raames on Eesti võtnud kohustuse, et taastuvenergia osakaal oleks vähemalt 42% kogu energiatarbimisest aastaks 2030.
- Toota elektrit peamiselt taastuvatest allikatest. Selleks, et suurendada taastuvenergia osakaalu, on Eesti eesmärk 2030. aastal ise toota sama palju taastuvelektrit, kui kohapeal aastases arvestuses tarbime. See tähendab tuule- ja päikeseeneergia ning biomassi ja -gaasi senisest enamat kasutamist.
- Suurendada energiasõltumatust. Taastuvenergia suurem kasutamine aitab vähendada Eesti sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest, parandades seeläbi riigi energiajulgeolekut.
- Vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Heitmete vähendamine on kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe ja ELi kliimaeesmärkidega. Selleks soovime suurendada taastuvenergia kasutamist ja vähendada põlevkivi osakaalu energiatootmises.
- Parandada energiatõhusust. Lisaks puhtale tootmisele on oluline ka säästvalt tarbida, seetõttu pööratakse enam rõhku nii tootmise kui tarbimise energiatõhususe suurendamisele. See võimaldab meil vähendada ka energiakulusid ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Nende eesmärkide saavutamiseks on Eesti välja töötanud mitmeid arengukavasid, strateegiaid ja meetmeid, sealhulgas investeeringud taastuvenergia projektidesse ning loonud toetusskeemid, et julgustada taastuvenergia kasutamist nii era- kui ka avalikus sektoris. Taastuvast energiaallikast elektri tootmise suurendamiseks korraldab riik vastavalt elektrituruseadusele taastuvenergia vähempakkumisi.
Siit lehelt leiad ülevaate, milliseid taastuvenergia allikaid on inimesed kasutusele võtud, mida neist Eestis kasutada saab ja kuidas need aitavad meil riigi energeetika eesmärke seada. Samuti saad teada, millised on enam levinud küsimused taastuvenergia kohta ning kuidas vastavad neile selle valdkonna eksperdid.
Taastuvenergia liigid
Tuuleenergia
Tuuleenergia on taastuv energiaallikas, mida saab tuulikute abil muundada mehaaniliseks või elektrienergiaks. Tuuleenergia on üks vanimaid energiaallikaid, mida inimesed on kasutanud. Kui vanal ajal oli tuulest saadaval mehaanilisel energial suur roll purjelaevade liigutamisel, vilja jahvatamisel ja vee teisaldamisel, siis tänapäeval kasutatakse tuuleenergiat elektri tootmiseks. Elektrituulikud ongi vanaaegsete tuuleveskite kaasaegsed analoogid.
Päikeseenergia
Päikeseenergia on taastuv energiaallikas, mida saadakse päikese kiirgusest. Päikeseenergiat saab kasutada nii soojuse kui ka elektri tootmiseks, see on saadaval suures koguses ja on üks puhtamaid energiaallikaid, mida energeetikas kasutada.
Bioenergia
Bioenergial on kaks peamist alaliiki: biokütused ja biogaas.
Biokütused on taastuvenergia allikad, mis on valmistatud biomassist ehk taimede ja loomade orgaanilisest materjalist, näiteks sõnnikust, puidust, õlgedest, heinast, aga ka toidujäätmetest. Neist saab vastava töötlemise käigus valmistada kütuseid: biodiislit, bioetanooli, biogaasi ning puitkütuseid nagu hakkpuit, puitbrikett, puidugraanulid.
Biogaas on taastuv energiaallikas, mis koosneb peamiselt metaanist (CH4) ja süsinikdioksiidist (CO2). Seda gaasi toodetakse orgaaniliste ainete anaeroobse lagunemise käigus, mis tähendab, et lagunemine toimub hapnikuta keskkonnas. Biogaas tekib looduslikult näiteks soodes ja rabades ning prügilates, kuid seda saab toota ka kontrollitud tingimustes biogaasijaamades.
Muud energialiigid
Taastuvenergia peamiste allikatena nimetatakse tavaliselt tuult, päikest ja biomassi, ent tegelikult on puhta energia tootmiseks veel viise. Taastuvenergia liikideks loetakse veel geotermaalenergiat ning veega seotud allikaid nagu hüdroenergia, laineenergia, tõusu ja mõõna energia. Eesti oludes ei ole need liigid suur tootlikkusega.
Taastuvelektri arendamise plaan Eestis
RePowerEU
Projekti on rahastatud Euroopa Liidu taasterahastus NextGenerationEU vahenditest. Leht on tehtud REPowerEU raames, mille eesmärk on kaotada Euroopa Liidu sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest, säästes energiat, mitmekesistades energiaallikaid ja kiirendades üleminekut puhtale energiale.
