Õhusaasteainete heitkogused

Ülevaade

Välisõhu valdkonnas tehakse iga-aastastelt ülevaateid riigi paiksetest ja hajusheiteallikatest õhku paisatud saasteainete heitkogustest ja nende suundumustest. Siit lehelt saab ülevaate õhusaasteainete heitkogustest Eestis.

Eesti esitab alates 2000. aastast Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsioon (CLRTAP) alusel andmeid riigi summaarsete ja valdkondlike heitkoguste kohta.

Välisõhu saasteainete heitkogused arvutatakse erinevate tegevusalade lõikes nii paiksete kui ka hajusheiteallikate puhul.

Hajusheiteallikate heitkogused arvutatakse statistiliste andmete ja eriheidete (heitkogus toodangu või energiaühiku kohta) alusel, kasutades Euroopa Keskkonnaameti ühtlustatud metoodikaid. Hajusheiteallikateks loetakse väikesed aruandluskohustuseta paiksed allikad ning suuremat pindala hõlmavad allikad, nagu põllumajandus, liikuvad heiteallikad ja kodumajapidamised.
Liikuvad heiteallikad hõlmavad maantee-, raudtee-, lennu- ja siseriiklikku meretransporti ning tööstus- ja põllumajandusmasinaid. Maanteetranspordi heitkogused arvutatakse Euroopa Keskkonnaameti ühtlustatud COPERT mudeli abil. Teiste liikuvate heiteallikate heitkogused leitakse kasutatud kütuse koguse ja eriheidete põhjal.
Paikne heiteallikas on püsiva asukohaga üksik heiteallikas või ühel tootmisterritooriumil asuvate heiteallikate kogum, sealhulgas perioodiliselt teisaldatavad allikad. Paiksete heiteallikate kohta esitavad andmeid keskkonnaluba omavad ettevõtted. Heitkogused määratakse otseste mõõtmiste või keskkonnaministri määrustega kehtestatud ning Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud arvutusmetoodikate alusel.

Heitkoguseid hinnatakse järgmiste õhusaasteainete osas:

Lämmastikoksiidid (NO_X), vääveldioksiid (SO₂), ammoniaak (NH₃), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ-d), süsinikmonooksiid (CO), osakesed summaarselt (TSP): 1990–2024;
Peenosakesed (PM₁₀), eriti peened osakesed (PM_2,5), tahm ehk must süsinik (BC): 2000–2024;
Raskmetallid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn): 1990–2024;
Püsivad orgaanilised saasteained (POS-id): dioksiinid ja furaanid (PCDD/PCDF), heksaklorobenseen (HCB), polütsükliline bifenüülid (PCB) ning polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH-id): benso(a)püreen, besno(b)fluorateen, benso(k)fluorateen, indeno(1,2,3-cd)püreen: 1990-2024.

Õhusaasteainete mõju:

Lämmastikdioksiid, vääveldioksiid ja ammoniaak on hapestavad saasteained, mis põhjustavad happevihmade teket. Nende mõju on ajas vähenenud seoses heitkoguste vähenemisega.

Lämmastikoksiidid koos lenduvate orgaaniliste ühenditega soodustavad elusorganismidele kahjuliku maapinnalähedase osooni teket (seda ei tohi segi ajada stratosfääris paikneva osoonikihiga, mis kaitseb Maad UV-kiirguse eest).

Eriti peened osakesed on olulised inimtervise seisukohast ning koos lämmastikoksiididega mõjutavad oluliselt linnade õhukvaliteeti. Raskmetallid on püsivad ja bioakumuleeruvad saasteained, mis kogunevad keskkonnas ja elusorganismides ning võivad põhjustada kahjulikku mõju nii ökosüsteemidele kui ka inimtervisele.

Püsivad orgaanilised saasteained on orgaanilised ühendid, mis ei lagune keskkonnas, vaid akumuleeruvad ning võivad seeläbi avaldada pikaajalist kahjulikku mõju.

2024. a peamised suundumused

Sarnaselt varasematele aastatele mõjutas õhusaasteainete heitkoguste trende Euroopa elektriturg, kus nõudlus kodumaise põlevkivielektri järele püsis madal ka 2024. aastal. Väiksem põlevkivi tarbimine ning aeglustunud majandustegevus hoidsid 2024. aastal kõigi peamiste saasteainete heitkogused langustrendis. Põlevkivitööstuse, sh elektrijaamade mõju kogu heitele on ajas kahanenud. Kui ajalooliselt on põlevkivi kasutatavate soojuselektrijaamade vääveldioksiidi heide moodustanud arvestatava osa kogu Eesti vääveldioksiidi heitest (näiteks aastal 2009 ca 70%), siis 2024. aastal ainult 13%. Lisaks vääveldioksiidile mõjutas põlevkivi kasutuse vähenemine ka lämmastikdioksiidi, süsinikoksiidi ja raskmetallide heiteid. Lämmastikoksiidide heitkoguste vähenemist toetas ka uute autode osakaalu suurenemine maanteetranspordis.

Ehitustegevuse püsimine eelneva aastaga samas suurusjärgus hoidis osakeste heitkogused eelmise aastaga võrreldaval tasemel. Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguse vähenemine oli tingitud väiksemast värvikasutusest kodumajapidamistes ja ehitussektoris. Heitkoguste langus toimus vaatamata sellele, et suurenes lahustite kasutus keemilises puhastuses ning naftasaaduste hoiustamine terminalides.

Peamiselt põllumajandustegevusest pärineva ammoniaagi heitkoguse vähenemist mõjutas anorgaaniliste väetiste väiksem kasutus ning veiste ja lindude arvu vähenemine. Väetiste kasutus ja loomade arvukuse muutus mõjutas ka lämmastikdioksiidi heitkoguste vähenemist.

Pikemaajalised trendid

Ajavahemikul 1990–2024 on kõigi peamiste saasteainete heitkogused vähenenud vähemalt poole võrra. Vääveldioksiidi ja osade raskmetallide heitkoguste vähenemine on olnud üle 90%.

Üheksakümnendate alguses mõjutas heitkoguste trende eelkõige majanduse ümberstruktureerimine ning sellest tingitud elektritarbimise ja tootmise vähenemine.

Eelkõige soojuselektrijaamades kasutatava põlevkivi kogus on vähenenud 277 PJ-lt (petadžaul, 10¹⁵ = 1 000 000 000 000 000) 1990. aastal 91,6 PJ-ni 2024. aastal. Samal ajal on kasvanud kohalike kütuste (põlevkiviõli, puit) ning maagaasi kasutus. Hilisematel aastatel on saasteainete heitkoguseid üha enam mõjutanud keskkonnanõuete karmistumine (nii kasutatavale toormele kui tehnoloogiatele), ning sellest tulenevalt ettevõtete poolt rakendatud heite vähendamise meetmed.

Lisaks mõjutavad heitkoguseid majanduse kasvud ja langused, sealhulgas tooraine- ja energiahindade muutused maailmaturul. Näiteks mõjutasid heitkoguseid 2008–2009. aasta finantskriis, 2020. aasta COVID-19 pandeemia ning hiljutine energiakriis. Finantskriisi ajal vähenesid eelkõige tööstuse ja ehituse heitkogused, COVID-19 ajal transpordi ja teenindusega seotud energiatarbimine, ning energiakriisi ajal energiasektori ja energiamahuka tööstuse tootmismahud.

Millistest tegevustest inimtekkeliste saasteainete heide Eestis tekib?

Energeetikasektor – eelkõige kütuste põletamine soojuse ja elektri tootmiseks – on peamine vääveldioksiidi (99,9%) ja eriti peente osakeste heite allikas (viimaste puhul on oluline roll ka mitte-tööstuslikul puidu põletamisel). Raskmetallide ja püsivate orgaaniliste ühendite heide mõningaste väikeste erisustega pärineb eelkõige energeetikasektorist. Näiteks vase puhul on suurimaks panustajaks transpordisektor. Lämmastikdioksiidide heide on ligikaudu poole ulatuses seotud sooja- ja elektritootmisega, ülejäänu pärineb transpordist ja põllumajandusest.

Enam kui 90% ammoniaagiheitest tekib põllumajanduses, nii loomakasvatusest kui ka väetiste kasutamisest. Ligi pool lenduvatest orgaanilistest ühenditest pärineb tööstuslikest protsessidest ja kemikaalide kasutamisest (sh värvid, liimid ja lakid kodumajapidamistes), ülejäänu tuleb põllumajandusest, energeetikast, transpordist ja kütuste jaotamisest.

Võrdlus Eestile seatud heitkoguste vähendamise eesmärkidega

Eestil tuleb vähendada peamiste saasteainete heitkoguseid aastateks 2020–2029 ning alates 2030. aastast järgmiselt:

lenduvad orgaanilised ühendid – 10% ja 28%
ammoniaak – 1% ja 1%
vääveldioksiid – 32% ja 68%
eriti peened osakesed – 15% ja 45%
lämmastikdioksiid – 18% ja 30%

Eesmärkide täitmist hinnatakse võrreldes 2005. aasta tasemega. Need eesmärgid on kehtestatud kõikidele Euroopa riikidele, arvestades iga riigi majanduslikke ja keskkonnaalaseid eripärasid.

Kokkuleppeliselt ei arvestata lämmastikdioksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste eesmärgi täitmise hindamisel põllumajanduslikku heidet. Eesmärkide saavutamine koos teiste Euroopa riikidega aitab vähendada 2030. aastaks õhusaastest põhjustatud hingamisteede haigusi ning enneaegseid surmasid peaaegu poole võrra.

Eesti on täitnud 2024. aasta seisuga teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi eesmärgid aastateks 2020–2029 ning on hetkel täitmas ka 2030. aastaks seatud eesmärke enamuse saasteainete puhul.

Teiste riikide aruannetega on võimalik tutvuda siin.