KLIIMAMUUTUSED on ilmastikurežiimis esinevad ulatuslikud ja pika aja jooksul toimuvad muutused, mis võivad ilmneda nii kohalikul kui globaalsel tasandil. Kliimamuutused võivad olla nii looduslikud (nt 100 000 aastase kestvusega jääaja tsüklid) kui ka inimtekkelised. Kaasaegsete globaalsete kliimamuutuste kirjeldamiseks jälgitakse kliimaindikaatoreid nagu õhu- ja maailmamere temperatuur, sademed, tuul, päikesepaiste kestus, atmosfääri koostis, krüosfäär, maailmamere happesus ja veetase.
Ülevaade
- Maakera temperatuur on võrreldes tööstuseelse perioodiga tõusnud ligi 1,3 °C (Copernicus, 2024).
- Euroopas on kõige hilisema viisaastaku keskmine ligi 2,3 °C kõrgem tööstuseelsest (Copernicus, 2024).
- Eestis on viimased 30 aastat olnud mõõtmisajaloo kõige soojemad.
- Sademete hulk on Eestis tõusnud 1961-1990 aastate keskmisega võrreldes 6%.
- Eesti tuulekiiruse pikaajaliste muutuste analüüsi raskendab kaks peamist asjaolu: mõõteriistade vahetumine ja vaatlusväljakute avatuse muutumine.
- Tuule keskmises suunajaotuses kogu aasta kohta ei ole olulisi muutusi toimunud.
- Päikesepaistet on Eestis 1961-1990 aastate keskmisega võrreldes 5% rohkem.
Vaata lisaks
- Lisainfo
-
- Kliimamuutuste ABC
- Tähelepanekuid uutest kliimanormidest (Riina Pärg)
- Soojussaarte hindamine Eesti linnades 2014-2019
- Kuum ilm: kuidas see mõjutab suremust ja kuidas varajaste surmade arvu vähendada?
- Äärmuslike ilmaolude mõju elanike tervisele ja kuidas seda vähendada (Hans Orru)
- Kas tulevikus on rohkem torme ja tugevaid tuuli? (Piia Post)
- Kliimapoliitika
- IPCC
- Copernicus Climate Change Service
- Väljaanded ja ülevaated
Kliima soojenemine
- 1979-2023 on ERA5 andmetel globaalne temperatuur kerkinud keskmiselt umbes 0,2 °C kümnendi kohta, ehkki tõus pole olnud ühtlane.
- 2015-2023 on olnud globaalselt mõõteajaloo üheksa kõige soojemat aastat.
- Hilisemate normperioodide keskmised on Eestis kasvanud: normperioodil 1961-1990 oli keskmine õhutemperatuur 5,2 °C, perioodil 1991-2020 6,4 °C.
- Viiest kõige soojemast dokumenteeritud aastast Eestis (2020, 2015, 2019, 2008, 1989) jäävad neli viimase 20 aasta sisse.
- +30°C või kõrgema temperatuuriga päevade arv on Eestis 60 aastaga suurenenud 9,5 päeva ning kuumalainete kogukestus pikenenud nädala võrra.
- -26°C või madalama temperatuuriga päevade arv Eestis on vähenenud 5,5 päeva ning külmalainete kogukestus on lühenenud 3,7 päeva võrra.
IPCC kinnitusel on tööstusrevolutsioonile järgnenud kliimamuutus inimtekkeline ja põhjustatud peamiselt kasvuhoonegaaside paiskamisest atmosfääri. Kliimamuutuste leevendamiseks ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks sõlmiti 2015. aastal Eesti osalusel Pariisi kokkulepe, et hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus alla 2 °C võrreldes tööstuseelse ajaga. Sellest eesmärgist lähtub ka Eesti kliimapoliitika. Vt lähemalt ka ilma ja kliima keskkonnaülevaadet.
Joonis 1. Maakera pinnalähedase õhutemperatuuri viieaastased libisevad keskmised tööstuseelse perioodi 1850-1900 hinnangulise keskmisega võrreldes. Viimase viie aasta keskmine ületab tööstuseelset 1,3 °C. Andmed: ERA5 (C3S/ECMWF), JRA-3Q (JMA), GISTEMPv4 (NASA), HadCRUT5 (Met Office Hadley Centre), NOAAGlobalTempv6 (NOAA) ja Berkeley Earth. Graafik: C3S/ECMWF.
Kliima soojeneb nii Eestis kui kogu maakeral
Eesti kliima pole globaalsest kliimast isoleeritud. Nagu graafikult näha, esineb alates 1980. aastate lõpust ülekaalukalt positiivseid temperatuurianomaaliaid 1951-2000 keskmisega võrreldes nii Eestis kui kogu maakeral. Anomaaliad näitavad, kui palju erinevad väärtused mingist pikaajalisest keskmisest. See võimaldab kujutada kliimas esinevaid tendentse märksa paremini kui absoluutväärtuste võrdlemine.
Et kõrvutada maakera keskmisi temperatuure tööstusrevolutsioonieelse ajaga ja iseloomustada inimtegevuse mõju kliimamuutustele, räägitakse sageli globaalsest tööstuseelsest keskmisest (pre-industrial average), milleks on kokkuleppeliselt võrdlusperioodi 1850-1900 hinnanguline keskmine. Võrreldes selle perioodiga on maakera keskmine pinnatemperatuur tõusnud viimase viie aasta keskmisega võrreldes ligikaudu 1,3 °C, kusjuures Euroopa maismaa kohal on olnud kasv koguni 2,3 °C (Copernicus, 2024). Eestis toimusid tööstuseelsel võrdlusperioodil 1850-1900 õhutemperatuuri pidevad mõõtmised vaid Tartus ja Tallinnas, kus tolle perioodi keskmisteks on vastavalt 4,5 °C ja 4,6 °C. Kui võrrelda aasta keskmisi temperatuure Tartus vahemikus 1870-1900 kõige hilisema normperioodiga 1991-2020, on temperatuur tõusnud ligi 1,8 °C.
Joonis 2. Õhutemperatuuri aastakeskmiste anomaaliad Tartus perioodi 1870-1900 keskmisega võrreldes.
Nagu jooniselt 2 nähtub, pole 19. sajandi teise poole keskmisest madalamaid aastakeskmiseid pärast 1988. aastat Tartus enam esinenud (kui välja arvata 1996. aasta, mil keskmine oli 0,3 °C madalam). Samuti jäävad sellesse hilisesse perioodi ka suur enamik aastaid, mil keskmine temperatuur ületas 1870-1900 keskmist 2 °C või rohkem.
Mil määral kajastavad temperatuuri aastakeskmised Tartus vastavate aastate keskmisi Eestis? Vaatlused näitavad, et sisemaa ja rannikujaamade õhutemperatuurid on aastakeskmiste osas väga heas korrelatsioonis, mis demonstreerib makro-ilmastiku domineerimist aastakeskmiste tasemel (A. Tarand, J. Jaagus, A. Kallis. [2013]. Eesti kliima minevikus ja tänapäeval. TÜ Kirjastus). Seega kirjeldavad 19. sajandi lõpuga võrreldes Tartus toimunud muutused tõenäoliselt kogu Eestit.
Kas temperatuuri tõus Eestis on olnud ühtlane või on võimalik eristada perioodi, millal muutus aset leidis? Kliimamuutuste kirjeldamisel kasutatakse mõistet režiiminihked, mis on uuritavas aegreas aset leidnud järsud muutused, mistõttu on aegreal enne ja pärast muutust erinevad uuritava väärtuse keskmised tasemed.
Tartu Ülikooli teadlaste hinnangul on peamiseks režiiminihkeks Eesti õhutemperatuuris jaanuarikuu ja aasta keskmise temperatuuri tõus alates 1987/88. aasta talvest. Lumikatte kestuses ilmneb negatiivne režiiminihe alates 1988/89. aasta talvest. (J. Jaagus, M. Sepp. Eesti kliima trendid ja režiiminihked [2016]).
Joonis 3. Lumikatte kestus (päevades) Tartus perioodil 1951–2015, selle režiiminihe alates 1988/1989. aasta talvest (jämeda joonega) ja lineaarne trend (katkendjoonega). (J. Jaagus, M. Sepp. Eesti kliima trendid ja režiiminihked [2016]).
Kuumalained Eestis 1961-2024
Kliima soojenemise puhul tuleb arvesse võtta ka kliimamuutustega kaasnevaid ekstreemseid ilmastikunähtusi nagu uued soojarekordid ja kuumalained. Ekstreemsusi esineb harvem kui keskmisele lähedasi näitajaid, aga nende üksikjuhtumite tagajärjed võivad olla laiaulatuslikud ja isegi pöördumatud. Eestis on möödunud sajandi keskpaigaga võrreldes kasvanud kuumapäevade arv (alloleval graafikul on kujutatud üksnes päevi, kui õhutemperatuur ületas 30 °C lävendi, aga kuumapäev algab Eestis kokkuleppeliselt juba 27 °C juures) ja kuumalainete kestus (graafikul vähemalt kolmepäevased perioodid, mil temperatuur ületas 30 °C).
Joonis 4. Pikimad kuumalained Eestis alates 1961. aastast on toimunud 21. sajandil. Kuumalaine lävendiks kaardil on 27 °C. Joonis: Kairi Vint, Keskkonnaagentuur.
Näiteks 2010. aasta kuuma suve tervisemõjusid uurides leiti, et suremuskordaja tõusis eeldatust 11% võrra kõrgemaks, kuumalainete ja kuumapäevade ajal oli suremuse kasv võrreldes suvekuudega ligikaudu kolmekordne ning suureneb ka suremus välispõhjustesse (uppumised, kukkumised, liiklusõnnetused vms), sagenevad enesetapud (Terviseamet [2016]. Hädaolukorra riskianalüüs: erakordselt kuum ilm).
Kui välispõhjused kõrvale jätta, tõstsid aastail 1996-2013 vaadeldud äärmuslikult kõrged õhutemperatuurid suremust keskmiselt 18%, sealhulgas oli mõju suurem Ida-Eestis ja eakate seas (Keskkonnaagentuur [2022]. Äärmuslike ilmaolude mõju elanike tervisele ja kuidas seda vähendada). Siinkohal on oluline ka vahetu keskkond: kuumalained võimenduvad eeskätt linnades, aga ka tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku (vt kaardilugu Soojussaarte hindamine Eesti linnades 2014-2019). Vt lisaks: Kuum ilm: kuidas see mõjutab suremust ja kuidas varajaste surmade arvu vähendada?
Eesti õhutemperatuur 1901-2023
Kliima ja selle muutumise iseloomustamiseks räägitakse ilmaelementide pikaajalistest keskmistest ehk kliimanormidest, mis on Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) riikide kokkuleppel 30-aastaste aegridade keskmised. Neid aegridu kutsutakse võrdlus- ehk normperioodideks. Kõrvutades ilmastikuelementide näitajaid normperioodi keskmistega, saame rääkida ilmastiku keskmisest kõrgematest/madalamatest näitajatest. Kui kõrvutame Eesti õhutemperatuuri erinevaid normperioode alates 1901. aastast, on näha pikaajaliste keskmiste kerkimine.
Kui kõrvutada Eesti 20 põhijaama keskmise alusel arvutatud kuunorme eri võrdlusperioodidel aastail 1961-2020, siis on temperatuuri keskmised kõige enam kerkinud talvekuudel (meteoroloogiline talv on detsember, jaanuar, veebruar). Samas on temperatuurivariatsioonid Eestis kõige suuremad just talvel. Alates maikuust kuni sügiseni on kontrastid eri võrdlusperioodide vahel märksa väiksemad: väga järske muutusi toimunud ei ole, ehkki soojenemine on leidnud aset kõikide kuude/aastaaegade puhul. Pikas perspektiivis on enim kerkinud temperatuur jaanuaris, samas kui perioodiga 1981-2010 võrreldes on viimasel normperioodil enim tõusnud temperatuur detsembris (+1,0 °C). Kevad- ja suvekuudel on muutused väiksemad ja ühtlasemad, kuid sügisel torkab silma märksa kõrgem temperatuuri tõus septembris (normperioodide 1961-1990 ja 1991-2020 vahe +1,1 °C).
| Aastaaeg | 1961-1990 | 1971-2000 | 1981-2010 | 1991-2020 | Muutus kokku | Viimane muutus |
| Talv | -4,6 | -3,5 | -3,3 | -2,6 | +2,0 | +0,7 |
| Kevad | 3,7 | 4,3 | 4,7 | 4,9 | +1,2 | +0,2 |
| Suvi | 15,5 | 15,7 | 16,0 | 16,5 | +1,0 | +0,5 |
| Sügis | 6,3 | 6,2 | 6,5 | 7,0 | +0,7 | +0,5 |
| Kuu | 1961-1990 | 1971-2000 | 1981-2010 | 1991-2020 | Muutus kokku | Viimane muutus |
| Jaanuar | -5,5 | -3,9 | -3,6 | -3,1 | +2,4 | +0,5 |
| Veebruar | -5,6 | -4,6 | -4,5 | -3,8 | +1,8 | +0,7 |
| Märts | -2,2 | -1,3 | -1,1 | -0,6 | +1,6 | +0,5 |
| Aprill | 3,4 | 4,0 | 4,6 | 4,9 | +1,5 | +0,3 |
| Mai | 10,0 | 10,1 | 10,4 | 10,5 | +0,5 | +0,1 |
| Juuni | 14,6 | 14,5 | 14,4 | 14,8 | +0,2 | +0,4 |
| Juuli | 16,4 | 16,7 | 17,4 | 17,8 | +1,4 | +0,4 |
| August | 15,5 | 15,8 | 16,3 | 16,7 | +1,2 | +0,4 |
| September | 11,1 | 10,9 | 11,5 | 12,2 | +1,1 | +0,7 |
| Oktoober | 6,5 | 6,3 | 6,7 | 6,7 | +0,2 | 0 |
| November | 1,4 | 1,3 | 1,4 | 2,1 | +0,7 | +0,7 |
| Detsember | -2,8 | -2,1 | -2,0 | -1,0 | +1,8 | +1,0 |
Eesti sademed 1961-2023
- Sademete hulk on tõusnud 1961-1990 aastate keskmisega võrreldes 6%.
- Talved on muutunud sajusemaks (+21%) ja sügised jäänud kuivemaks (-5%).
- Väga tugevate sadudega (≥ 20 mm) päevade arv on mõnevõrra tõusnud.
Ehkki seoses kliima soojenemisega on räägitud sademete tõenäolisest kasvamisest Eestis, siis viimase normperioodi andmed seda otseselt ei kinnita. Kui võrrelda normperioodide sademete keskmisi vahemikus 1981-2020, siis temperatuuri tõusuga analoogset sademete koguste kasvu pole Eesti 20 põhijaama andmetel esinenud: kõige hilisem norm on eelmisest madalam. Samas on kerkinud sademete normid võrreldes perioodiga 1961-1990 ligi 6%.
Joonis 5. Sademete summa aastakeskmised (katkendjoon) ja sademete normid (rõhtjooned) 1961-2023. Graafik on loodud 20 Eesti põhijaama andmete põhjal. Graafik: Keskkonnaagentuur.
Sademed on piirkonniti ja aastaajati kõige muutlikumad kliimanäitajad. Seda eriti suvel, mil kohaliku tekkega rünksajupilved võivad põhjustada intensiivseid sademeid, kuid piiratud territooriumil ja suhteliselt lühikest aega. Pigem külmadel aastaaegadel esinevad laussajud toovad seevastu ulatuslikumaid sademeid. Seetõttu on sademete normide võrdlus ainult 20 jaama andmete põhjal mõneti tinglik.
Aastaaegade võrdluses ilmneb kõige märkimisväärsem muutus sügiseste sademete vähenemises. Kui varasematel normperioodidel olid sügisesed sajuhulgad suhteliselt stabiilsed, siis viimase kümnendiga on sademete hulk vähenenud sügisel umbes sama palju kui kogu aasta jooksul tervikuna. Eelkõige septembrikuus, mil sademed on vähenenud kogu kuuekümneaastase perioodi vältel. Analoogset sademete kogusumma normi kahanemist sügisel on täheldatud ka Skandinaavias.
| Aastaaeg | 1961-1990 | 1971-2000 | 1981-2010 | 1991-2020 | Muutus kokku | Viimane muutus |
| Talv | 117 | 132 | 138 | 141 | +21% | +2% |
| Kevad | 104 | 109 | 110 | 111 | +7% | +1% |
| Suvi | 204 | 212 | 224 | 219 | +7% | -2% |
| Sügis | 201 | 201 | 201 | 191 | -5% | -5% |
| Kuu | 1961-1990 | 1971-2000 | 1981-2010 | 1991-2020 | Muutus kokku | Viimane muutus |
| Jaanuar | 38 | 45 | 50 | 49 | +29% | -2% |
| Veebruar | 27 | 32 | 35 | 39 | +44% | +11% |
| Märts | 30 | 34 | 37 | 35 | +17% | -5% |
| Aprill | 34 | 34 | 31 | 34 | 0% | +10% |
| Mai | 40 | 41 | 42 | 42 | +5% | 0% |
| Juuni | 53 | 62 | 69 | 71 | +34% | +3% |
| Juuli | 74 | 74 | 72 | 67 | -9% | -7% |
| August | 78 | 76 | 83 | 81 | +4% | -2% |
| September | 73 | 68 | 64 | 58 | -21% | -9% |
| Oktoober | 65 | 69 | 73 | 72 | +11% | -1% |
| November | 63 | 63 | 63 | 61 | -3% | -3% |
| Detsember | 51 | 54 | 53 | 53 | +4% | 0% |
Eesti päikesepaiste kestus 1961-2023
- Päikesepaistet on 1961-1990 aastate keskmisega võrreldes 5% rohkem.
- Kõige suurem on muutus kevadel (+10%).
Päikesepaiste kestuse muutusi hinnates tuleb võtta arvesse, et enne 2003. aastat Eestis kasutusel olnud heliograafid mõõtsid päikesepaiste kestust praegustest anduritest vähem, mistõttu aastasummade graafik ei kajasta tegelikkust päris täpselt. Seega on päikesepaiste kestuse hilisem tõus mõnevõrra ülehinnatud.
Joonis 6. Päikesepaiste kestuse aastakeskmised (katkendjoon) ja normid (rõhtjooned) 1961-2023. Graafik on loodud 7 Eesti jaama andmete põhjal. Graafik: Keskkonnaagentuur.
Päikesepaistet on tulnud juurde kevadkuudele. Juunikuus on päikesepaiste kestused pikemas perspektiivis langenud (juunis on sademed ka kerkinud, vt ülal). Septembrikuu päikesepaiste kestuse kasv läheb samuti kokku sademete vähenemisega septembris.
| Aastaaeg | 1961-1990 | 1971-2000 | 1981-2010 | 1991-2020 | Muutus kokku | Viimane muutus |
| Talv | 113 | 110 | 112 | 117 | +4% | +4% |
| Kevad | 573 | 572 | 598 | 629 | +10% | +5% |
| Suvi | 788 | 791 | 793 | 809 | +3% | +2% |
| Sügis | 262 | 267 | 267 | 274 | +5% | +3% |
| Kuu | 1961-1990 | 1971-2000 | 1981-2010 | 1991-2020 | Muutus kokku | Viimane muutus |
| Jaanuar | 31 | 29 | 30 | 33 | +6% | +10% |
| Veebruar | 61 | 60 | 61 | 63 | +3% | +3% |
| Märts | 127 | 122 | 128 | 142 | +12% | +11% |
| Aprill | 180 | 178 | 194 | 203 | +13% | +5% |
| Mai | 266 | 272 | 276 | 284 | +7% | +3% |
| Juuni | 292 | 279 | 269 | 275 | -6% | +2% |
| Juuli | 272 | 279 | 289 | 290 | +7% | 0% |
| August | 224 | 234 | 235 | 243 | +8% | +3% |
| September | 141 | 145 | 149 | 158 | +12% | +6% |
| Oktoober | 89 | 89 | 87 | 85 | -4% | -2% |
| November | 32 | 33 | 32 | 31 | -3% | -3% |
| Detsember | 21 | 20 | 21 | 21 | 0% | 0% |