Ülevaade
Hüdroloogiline seire on üks kaheteistkümnest riikliku keskkonnaseire allprogrammist. Selleks, et saada ülevaade riigi veeressurssidest ja selle pikaajalistest muutustest ja täita teisi õigusaktidest tulenevaid eesmärke, on hüdroloogiline seire jagatud järgmisteks tegevusteks:
- jõgede ja järvede seire;
- rannikumere veetaseme seire;
- sooseire Tooma soojaamas;
- Peipsi akvatooriumi seire.
Tuginedes hüdroloogilise seire andmetele, hinnatakse riigi kvantitatiivset veeressurssi, edastatakse prognoose ja hoiatusi, jõgede seire andmed on aluseks reostuskoormuste hindamisel ning seire käigus kogutud andmetest saab jälgida vooluhulkades ja jäänähtustes toimuvate muutuste pikaajalisi suundumusi.
Hüdroloogiline seirevõrgu töö raamistik kujunes üle saja aasta tagasi, kui loodi Sisevete Uurimise Büroo. Tänapäeval lähtub Eesti jõgede veetaseme ning vooluhulga mõõtmine aga suuresti WMO (Maailma Meteoroloogia Organisatsioon) suuniste ja reeglite järgi. Eesti hüdroloogiliste vaatluste ajalooga saab lähemalt tutvuda hüdroloogia ajaloo lehel.
Hüdromeetriavõrk 2024. aastal
Eesti jõgedel ja järvedel kuulub 2024. aastal hüdromeetriavõrku 62 hüdromeetriajaama (millest 55s arvutatakse ka äravool). Hüdromeetriajaamade täpsem info on leitav seirevõrgu lehelt.
Hüdromeetriajaama peale klikkides avanevad jaama kohta täiendavad andmed.
Hüdromeetriajaamades mõõdetakse veetaset, vooluhulka, vee- ja õhutemperatuuri. Lisaks vaadeldakse ja kirjeldatakse jää- ning taimestikunähtuseid. Hüdroloogilise seire operatiivsed andmed on leitavad Keskkonnaagentuuri Ilmateenistuse veebilehelt ja Keskkonnaportaalis.
Veetaset ja veetemperatuuri mõõdetakse hüdromeetriajaamades automaatselt. Veetaseme väärtused on arvestatud iga hüdromeetriajaama graafiku nullist. Veetemperatuuri andurid paiknevad alates hüdromeetriajaamade automatiseerimisest veekogude põhja lähedal. Vooluhulki mõõdetakse hüdromeetriajaamades minimaalselt 16 korda aastas. Mõõdetud vooluhulkade järgi koostatakse veetasemest ja vooluhulkadest sõltuv äravoolukõver, mille alusel arvutatakse vooluhulk.
Korela hüdromeetriajaam Piusa jõel 2023. aastal
Mustvee hüdromeetriajaam Peipsi järvel 2023. aastal
Seireandmed
Hüdromeetriajaamade veetaseme, vooluhulga või veetemperatuuri ööpäevase sammuga graafikul kuvatud aegridade andmeid on võimalik alla laadida CSV failiformaadis EstModeli rakendusest. Hüdroloogilise seire avaandmed on leitavad Keskkonnaportaalist.
Allolevalt on näidis Emajõe veetaseme operatiivse seire andmetest võrdluses pikaajalise keskmise veetasemega Tartu hüdromeetriajaamas. EstModeli rakenduse graafikutel on kasutatud võrdlusperioodiks viimased 30 aastat. Erinevate võrdlusperioodidega aegridu on võimalik täpsemalt uurida EstModeli rakendusest.
Aastaraamatud
Esimene hüdroloogiline aastaraamat trükiti 1924. a Sisewete büroo poolt väljaandena, milles avaldati Eesti jõgede-järvede veepinna vaatlusandmeid, vooluhulga mõõtmiste andmeid, kokkuvõtteid uurimistöödest ning muid hüdroloogilisi vaatlus- ja mõõtmistulemusi, mis olid läbi viidud 1923. aastal.
Varasemaid sisevete vaatlusandmeid oli avaldatud Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumi poolt ja ka teistes tolleaegsetes trükistes. Hüdroloogilise aastaraamatu kui hüdroloogilise seire tulemusena tekkiva informatsiooni avalikustamise alguspunktiks loeme 1924. aastat, mil publitseeritud väljaanne sisaldas andmete avaldamise põhijooni, mida võib ära tunda tänasteski aastaraamatutes.
Hüdroloogilistes aastaraamatutes peegeldub meie ajalugu: muutused riigikorra vahetumistest ja hüdromeetriavõrgu administratiivsest kuuluvusest küll ühe või teise asutuse alluvusse. Kaks esimest trükist ilmusid ainult eestikeelsetena, kuid järgmised kuusteist aastat avaldati aastaraamatud nii eesti- kui saksakeelsetena. Edasi, ajaperioodil 1942-1990, olid aastaraamatud venekeelsed ning hüdroloogiline informatsioon Eesti territooriumi kohta moodustas osa endise NSVL territooriumil kogutud ja avaldatud hüdroloogilistest vaatlusandmetest. Need aastaraamatud on kättesaadavad Keskkonnaagentuuri raamatukogust. Taasiseseisvumise järgselt, aastast 1991, on aastaraamatud uuesti eestikeelsed koos ingliskeelsete tabelite pealkirjadega, kuid ilmuvad nüüd ainult digitaalsetena.
Alates 2018. aastast antakse hüdroloogilisi aastaraamatud välja ArcGIS kaardiloona. Hüdroloogilised aastaraamatud on leitavad Keskkonnaagentuuri Ilmateenistuse veebilehelt.
Lisaks hüdroloogilise aastaraamatule ilmuvad ka soo aastaraamatud, kus avaldatakse Endla soostiku idaosa hüdrometeoroloogiliste mõõtmiste ning vaatluste tulemused. Alates 2019. aastast on aastaraamat esitatud ArcGIS kaardiloona ning eraldi on lisatud ka Exceli andmetabelid. Varasemad aastaraamatud on kättesaadavad pdf formaadis Keskkonnaagentuuri Ilmateenistuse veebilehelt.