Looduskaitse eesmärgiks on elurikkuse säilitamine kõigil selle avaldumise tasanditel. Looduskaitse tasakaalustab paljude loodusvarasid kasutavate majandusharude tegevust ja on riigile üks olulisim kestliku arengu tagaja.
Ülevaade
Eesti looduskaitse ajaloo algust on raske määratleda. Arvatakse, et looduslikke pühapaiku (näiteks hiisi, allikaid, kivisid) on Eestis austatud juba aastatuhandeid. Eesti ja kogu Baltimaade esimene looduskaitseala loodi aga 14.08.1910. a Vaika saartele linnustiku kaitseks. Vaika linnukaitseala loomist peetaksegi Eesti kaasaegse looduskaitse alguseks.
Looduskaitse ülesandeks on ohustatud liikide kaitse, koosluste ja elupaikade mitmekesisuse säilitamine, jahiulukite, lindude ning kalade toitumis-, puhkamis- ja paljunemisalade loomine ning maastike, vee või mulla kaitse ja palju muud. Loodust tuleb kaitsta süsteemselt, tervikuna, kaitstes lisaks elusloodusele ka sellega seotud eluta loodust ning nende omavahelisi suhteid. Vaid sel viisil on võimalik tagada liikide ning nende koosluste pikaajaline säilimine.
Vaata lisaks
- Andmeallikad
- Lisainfo
-
Infoallikad:
- Loodusvaatluste nutirakendus (LVA)
- EELIS infoleht
- eElurikkus
- Maa-ameti looduskaitse, Natura 2000 kaardirakendus
Välismaised andmebaasid ja infoallikad:
Looduskaitsest teistel veebilehtedel:
- Loodusveeb
- Kliimaministeerium: looduskaitse
- Keskkonnaamet: looduskaitse
- Kaitsealad.ee
- RMK: loodusega koos
Eesti looduskaitseasutused:
- Balti Keskkonnafoorum
- Eesti Keskkonnaühenduste Koda
- Eesti Looduseuurijate Selts
- Eesti Looduskaitse Selts
- Eestimaa Looduse Fond
- Eesti Ornitoloogiaühing
- Eesti Roheline Liikumine
- Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon
- Pärandkoosluste Kaitse Ühing
- Säästva Eesti Instituut
Välismaised looduskaitseasutused:
- Õigusaktid
-
- Looduskaitseseadus
- Eesti Looduse Infosüsteemi põhimäärus
- I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu
- III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine
- Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri
Konventsioonid ja direktiivid:
- Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
- Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon
- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon
- Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon
- Loodusdirektiiv
- Linnudirektiiv
Keskkonnanäitajad
Vaata kõiki teemal LooduskaitsePublikatsioonid
Vaata kõiki teemal LooduskaitseLinnujaamad
Kabli linnujaam
Suur osa lindudest rõngastatakse Kabli ja Häädemeeste linnujaamades. Rõngastatud lindude taasleidude hulk ulatub ca 1500-ni aastas. Kaugeimad meil rõngastatud linnud on leitud Lõuna-Aafrikast.
Loe lisaks Keskkonnaportaali Loodusveebist
Looduskaitse ajalugu
Eesti looduskaitse ajaloo algust on raske määratleda. Arvatakse, et looduslikke pühapaiku (näiteks hiisi, allikaid, kivisid) on Eestis austatud juba aastatuhandeid. Säästva metsaraie põhimõtteid sätestas Eestis esimest korda 1664. aastal kehtima hakanud Rootsi metsaseadus.
Eesti looduskaitsesüsteem
Eestis korraldavad looduskaitset mitmed Kliimaministeeriumi haldusala asutused. Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Maa-amet, Riigimetsa Majandamise Keskus.