Aprillis mõõdeti Valgas ja Võrus uus kuu soojarekord
27,8 °C
Jaanuaris sadas kogu talve sadudest
62%
2024. aasta kerkis soojuselt
2. kohale
Ülevaade
ILMA võib määratleda atmosfääri antud momendil valitseva seisundina, mida iseloomustavad ilmaelemendid nagu õhutemperatuur, tuul, õhurõhk, sademed jne.
Andmeid ilmastikuelementide kohta kogutakse seirevõrgust, mille moodustavad Eestis meteoroloogia-, hüdromeetria-, soo- ja rannikujaamad, sademete mõõtejaamad ning aktinomeetriajaamad. Kui mainitud jaamad teostavad mõõtmisi maapinnal, siis maalähedases õhukihis toimuvaid protsesse uuritakse Tallinn-Harku aeroloogiajaamas raadiosondide abil. Kaugseiret teostavad ilmaradarid Harkus ja Sürgaveres. Seirevõrgust pärit meteoroloogilised andmed on kättesaadavad Keskkonnaagentuuri avaandmete lehel.
KLIIMA on laiemas tähenduses globaalse kliimasüsteemi ehk maasüsteemi olekute kogum pikema aja vältel, kusjuures kliimasüsteem hõlmab nii atmosfääri (õhk), kui ka hüdrosfääri (vesi), krüosfääri (jää), litosfääri (maakoor ja maapind) ja biosfääri (elusloodus).
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) raames tegutsev ülemaailmne kliimaseire süsteem (Global Climate Observing System ehk GCOS) ja Euroopa Liidu Copernicuse kliimamuutuste seire teenistus (C3S) keskenduvad ülevaadetes globaalsetele kliimaindikaatoritele, kuhu kuuluvad õhu- ja maailmamere temperatuuri, atmosfääri koostist, ookeani veetaset ning krüosfääri kirjeldavad näitajad.
Kitsamas tähenduses on kliima vaadeldava paikkonna geograafilisest asendist tulenevate ilmade pikaajaline režiim, mida iseloomustatakse nii tüüpilise ilmastikuga kui ka äärmuslike olude esinemissagedusega. Koha kliima määravad kõik ilmad, mis seal pikema aja vältel üldse esinevad.
Ilmastiku pikemaajalisi perioode kirjeldatakse seetõttu sageli ilmastikuelementide keskmiste abil: ööpäeva keskmine, kuu keskmine, aasta keskmine. Ka kõrvalekalded keskmisest (ehk anomaaliad) ja samuti äärmuslike ilmastikunähtuste esinemise sagedus annavad informatsiooni kliima ja selle muutumise kohta.
KLIIMANORMID. Kliima ja selle muutumise iseloomustamiseks räägitakse ilmaelementide pikaajalistest keskmistest ehk kliimanormidest. Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (World Meteorological Organization, WMO) riikide kokkuleppel arvutatakse kliimanorme 30-aastaste aegridade põhjal. See ajavahemik on piisavalt pikk, et erakordsed nähtused ei mõjutaks keskmist liiga palju, aga piisavalt väike, et kajastuksid muutused. Neid aegridu kutsutakse võrdlus- ehk normperioodideks. Ehkki WMO soovitab ajaloolisteks võrdlusteks ja kliimamuutuste kirjeldamiseks kasutada võrdlusperioodina endiselt ajavahemikku 1961-1990, tuleks kliimanorme iga kümnendi tagant ka uuendada, et kajastuksid hilisemad kliimamuutused ja nende mõju meie igapäevaelule. 2021. aastal võeti Eestiski kasutusele uued kliimanormid võrdlusperioodi 1991-2020 kohta. Kliimanormide arvutamise kohta saab lugeda vastavast WMO juhisest Guide to Climatological Practices.
Vaata lisaks
- Andmeallikad
- Lisainfo
-
- Keskkonnaagentuur | ILM
- Ilmaäpp ILM+
- Jääkaardi rakendus
- Ajalugu
- Tartu Observatoorium
- Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut
- Maailma kliimarekordid
- Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO)
- World Radiation Monitoring Center – Baseline Surface Radiation Network (WRMC-BSRN)
- World Weather Information Service
- Eesti Meteoroloogia Selts
- Eesti Meteoroloogia Selts Facebookis
- Eesti Äikese- ja Tormivaatlejate Võrk
- Väljaanded ja ülevaated
-
- Keskkonnaülevaade: ilm ja kliima
- Meteoroloogia aastaraamatud
- 100 aastat Eesti ilma (teenistust)
- Eesti ilma riskid
- Eesti kiirguskliima teatmik
- Eesti lumikatte teatmik
- Lennuväljade kliimateatmikud
- Soo aastaraamatud
- Eesti tuleviku kliimastsenaariumid
- Ilmajutud ja Eesti maakondade kliima
- Äikeseanalüüsid
- Meteoroloogiapäeva konverentsid
- IPCC
- Õigusaktid
-
Õigusaktid
- Keskkonnaseire seadus
- Meresõiduohutuse seadus
- Hädaolukorra seadus
- Lennundusseadus
- Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.10.2009 määrus nr 103 "Lennumeteoroloogiateenuse osutamise ja tagamise kord"
- Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. septembri 2009. a määrus nr 87 "Aeronavigatsiooniteabe edastamise ja avaldamise kord ning nõuded aeronavigatsioonimõõdistustele"
- Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifitseerimise tingimused ja kord
EL seadusandlus
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas
- Komisjoni määrus (EL), milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded
- Raporteerimise kanalid ja nõuded
Rahvusvaheliste organisatsioonide nõuded, standardid, soovitused
- Ülemaailmse Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) konventsioo
- WMO avaliku ilmateenistuse sätted
- Chicago Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsioon
- Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsioon, ICAO, Lisa 3 “Rahvusvaheline tsiviillennunduse meteoroloogiline teenindamine”
- SOLAS konventsiooni (rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel) ja NAVTEX (ülemaailmse navigatsiooniliste hoiatuste teenistus) nõuded
- Sertifikaadid
-
Ilmavaatlusteenuse, ilmaprognoositeenuse ja lennumeteoroloogiateenuse osutamise kvaliteeti kontrollib sertifitseerimisfirma BM Certification Estonia OÜ, kelle poolt välja antud sertifikaat tõendab, et nimetatud ilmateenused vastavad rahvusvahelise standardi ISO 9001 nõuetele.
Keskkonnaagentuur on Transpordiameti poolt sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja (lennumeteoroloogilise prognoos- ja hoiatusteabe koostamise ning ilmavaatlusteenuse osutamise osas) ning omab vastavat sertifikaati, mis kinnitab organisatsiooni vastavust Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 2017/373, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühtsed nõuded ning annab Keskkonnaagentuurile õiguse osutada lennumeteoroloogilist teenust Tallinna lennuinfopiirkonnas ja lennuväljadel.
Hiljutised uudised
Vaata kõikiPublikatsioonid
Vaata kõiki teemal Ilm ja kliimaLoe veel Keskkonnaagentuur | ILM
Kliimanormid
Kliimanormid ehk pikaajalised keskmised arvutatakse konkreetsete vaatlusjaamade teatud pikkusega andmerea põhjal. Andmerea ajaline pikkus on kokkuleppeline, ülemaailmselt on standardiks kujunenud kolmekümne aasta pikkused andmeread. Mõned ilmateenistused kasutavad ka kümneaastasi aegridu.
Rekordid
Saa teada, millised on ilmarekordid Eestis, sealhulgas kuurekordid, kõrgeim ja madalaim mõõdetud õhutemperatuur, kõige soojem aasta, kõige külmem aasta, suurim mõõdetud tuule kiirus (puhang), kõige sügavam lumi, suurim ööpäevane sademete hulk, kõige rohkem päikest, kõrgeim veetase jms.