Möödunud aasta hüdroloogias võiks kokku võtta kolme märksõnaga: üleujutused, tavapärane ja sajandipikkune. Esimese hooga ei tundu need märksõnad omavahel kuidagi kokku sobivat, sest Eesti kontekstis ei ole üleujutus küll midagi tavapärast ja ega sajandki mõõtühik, mis tänases agiilses maailmas liiga sagedast kasutust leiaks.
Eelmine aasta algas mitte ainult üleujutuste projekti, vaid ka päris üleujutusega Pirita jõe ääres Loo külas. Suvised katastroofi mõõtu üleujutused läbistasid Euroopat põhjast lõunasse ning valingvihmad uputasid Eestiski linnatänavaid ja kergitasid jõgede veetasemed üleujutusohu piirile. Sügise algul kui naelutasime Oore jaama seinale Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni antud sajandi jaama tunnustahvli, oli aga Pärnu jões veetase septembrikuisest pikaajalisest tervelt 10 sentimeetrit madalam. Normist vähem vett, öeldakse. Aasta lõpp tõi taaskord tulvad ja kõrgvee rekordid, hüdroloogid püüdsid tippe nii novembri lõpus kui ka jõulude aegu. Taaskord võib Eesti jõgede hüdrograafe ilmestada sõnapaariga „Ameerika mäed“.
Kaardiloo suures aknas kuvamiseks, jagamiseks jm toiminguteks vaata kaardilugu SIIN.
Märksõnad: seirevõrk, hüdromeetria, äravool, äravoolumaht, veetemperatuur, vooluhulk, jääminek, suurvesi, suurveeperiood, pinnaveevaru, lobjakaummistus, jääummistus, jääsulg, jäätaldrik, kallasjää, lumeveevaru, vesikond, valgala, Soome laht, Liivi, Peipsi, Võrtsjärv, Tamula, Pudisoo, Alajõe, Tänassilma, Kasari, Riisa, Tõrve, Räpina, WMO, maanihe, jääseelik, jääkood, jäävaht, hoiatussüsteemid, kaardirakendus, avaandmed, operatiivsed seireandmed, batümeetria, AdaptEst