Tootjavastutuse valdkond

Hetkeolukord

Eestis on tootjavastutuse süsteem jaotatud kahe eraldiseisva registri ehk pakendiregistri (PAKIS) ja probleemtoodete registri (PROTO) vahel. Andmeid esitatakse valdavalt kord aastas ning suurel määral käsitsi, mis põhjustab andmete dubleerimist, kvaliteediriske ja halduskoormust nii ettevõtjatele kui ka riigiasutustele.

Registrid kasutavad erinevaid andmevorme ja klassifikaatoreid ning omavaheline andmevahetus on piiratud. Selle tulemusel on järelevalveasutustel keeruline saada reaalajas ülevaadet tootjate kohustuste täitmisest ning tuvastada varjatud turule toojaid. Andmete kontroll ja korrigeerimine toimub suures osas käsitööna, mis aeglustab menetlusi ja vähendab andmete usaldusväärsust.

Praegune süsteem ei toeta põhimõtet, et ettevõtja peaks saama andmeid riigile ühe korra esitada ning edasi need oleks ristkasutatavad, rääkimata automatiseeritud ristkontrollidest. Andmepõhisuse ja protsesside ühtlustamise vajadus on seetõttu keskne eeltingimus, et tagada tootjavastutuse valdkonna tõhus, läbipaistev ja ajakohane korraldus erinevatele osapooltele ning väiksem halduskoormus ja bürokraatia ettevõtetele.

Projektist

Reaalajamajanduse projektiga alustati Keskkonnaagentuuris aastal 2023. Esialgu keskenduti praegusele pakendiregistrile (PAKIS) erinevate lahenduste loomisele (nt iseteeninduskeskkonnale x-tee põhine andmevahetusvõimekus). Eesmärk oli vahendada reaalajalähedaselt masin-masin liidese kaudu pakendiaruandlusega seonduvaid andmeid ning seeläbi vähendada ettevõtjate halduskoormust andmete esitamisel. Aastal 2024, sh tulenevalt ka jäätmereformist, otsustasime laiendada skoopi tootjavastutusele (pakend, probleemtooted, tekstiil), tagamaks, et tootjavastutuse valdkondades (juriidilised alused, aluspõhimõtted, ettevõtjad jm) saaks tagatud ühtsetel alustel ja ühekordselt andmete esitamise võimalikkus ning andmete ristkasutuse soodustamine erinevatele osapooltele nende sisutöödeks. Registri loomise järgselt on võimalik tootjavastutuse valdkonna alla kvalifitseeruvaid valdkondi juurde lisama hakata, juhul kui kehtivad samad aluspõhimõtted mida käesoleva projekti raames luuakse.

Uus tootjavastutuse süsteem on kavas pre-LIVE keskkonnana valmis saada 2027. a lõpuks, peale mida liigutakse ka aruandluste vaatest andmepõhistele lahendustele, vähendades seeläbi ka aruandluskohustuste mahtu.

2023. - 2024. aasta kokkuvõtted

Aastatel 2023–2024 keskenduti olemasolevasse pakendiregistrisse lahenduste loomisele, eelkõige riigiotsa võimekuse loomisele: plastkandekottide aruandlus; pakendijäätmete taaskasutustõendid ning pakendiaruandlus.

2023. a suvel viidi läbi vastav hange REST teenuse loomiseks, mille töö tulemina valmis DEMO PAKISe keskkonnas ning vastav dokumentatsioon.

2025. - 2026. aasta plaanid ja tööd

Aastal 2025 telliti sisse alusanalüüs, et saaks hakata looma ettevõtjatele uut tootjavastutuse lahendust tagamaks, et tekiks ühtne automatiseeritud ja andmepõhine äriprotsessi tervikteenus. Vajadus liikuda ära tänaselt toimekorralduselt on tingitud asjaolust, et muutuvad õiguslikud raamid, aga ka selleks, et ettevõtjatele oleks selgem arusaam oma kohustustest tegutsemaks turul tootjavastutuse valdkonnas ning et muuta andmete esitamine lihtsamaks.

Alusanalüüsi järgselt on 2025. a sügisel alustatud ettevõtjate poolt pakendi- ja probleemtoodete valdkonnas esitatavate aruandluste hindamisega, välja selgitamaks kas andmeridu oleks võimalik ühildada või vähendada, sh tekstiili valdkonna integreerimiseks, tagamaks väiksem lisanduv aruandluskohustus. Lisaks on algatamisel seotud osapooltega uue tootjavastutuse valdkonna tervikteenuse loomine, mille käigus paralleelselt alustatakse ka infotehnoloogilise lahenduse ärianalüüsi koostamist, selleks, et piloteeritav IT- lahenduse oleks suuteline reaalajas vastu võtma (masin-masin liidestuse kaudu) ettevõtjate andmestikke, et vähendada aruandlusandmete esitamisele kuluvat aega ja tagada riigile kvaliteetsete ning ajakohaste andmete esitamine.

Aruandluste nn „reha“ järgselt käivitatakse andmete standardiseerimine ja taksonoomiate loomine koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

Õiguslike aluste loomine on kavandatud 2026-2027. aastasse ja võimalusel EL õigusaktide ülevõtmisega paralleelselt.

Projekti kaasatud osapooled loomaks automatiseeritud äriprotsessimudelil põhinevat tootjavastutussüsteemi teenust on: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet, Kliimaministeerium, tootjavastutus- ja taaskasutusorganisatsioonid, Statistikaamet, ettevõtjad.

Täpsema huvi korral võta ühendust projektijuhiga.

EMAS

Tulenevalt vajadusest viia EMASi taotlusprotsess ja keskkonnaaruanne vastavusse digiriigi, personaalse riigi ja andmepõhise aruandluse põhimõtetega, et vähendada ja tõhustada ettevõtete aruandluskoormust, sh keskkonnaandmete topelt esitamist riigile, viidi september 2024 - jaanuar 2025 läbi alusuuring, et hinnata kuidas ja mis mahus on võimalik EMASi keskkonnaaruanne ja taotlusprotsess viia andmepõhiseks ja digitaalseks lähtuvalt EMASi määruse nõuetest. Alusuuring telliti Skroot OÜ’lt. Tulemused leitavad materjalide sektsioonis.

Lähemalt vaata EMASi kohta Keskkonnaagentuuri kodulehelt.