Mereala rannajoone pikkus Eestis (põhikaardi järgi, koos saarte ja laidudega) on ca 4015 km. Eesti jurisdiktsiooni alla jääva mereala kogupindala on ligikaudu 36 622 km2. Sellest ca 14 487 km2 on rannikumeri, ca 10 714 km2 on territoriaalmeri ja ca 11 421 km2 jääb majandusvööndisse.
Ülevaade
Eesti jurisdiktsiooni alla jääv mereala asub Läänemere kirdeosas ja koosneb mitmest Läänemere suurema basseini osast, mis erinevad üksteisest nii looduslike tingimuste kui ka inimtegevusest tulenevate koormuse poolest. Nendeks on Soome laht, Liivi laht, Läänemere avaosa ja Lääne-Eesti saarestiku piirkonda jääv Väinameri.
Läänemeri on tundlik ökosüsteem ning selle kaitse on eriti oluline, sest mereala mõjutavad üheskoos mitmed looduslikud ja antropogeensed tegurid. Esiteks on tegemist riimveelise veekoguga ning suur soolsuse varieeruvus ja muud looduslikud tegurid põhjustavad paljudele meie merealal elutsevatele liikidele märkimisväärset stressi. Teiseks ümbritseb Läänemerd üheksa riiki ning selle valgalal elab üle 85 miljoni inimese, kelle tegevus mõjutab merekeskkonda nii otseselt kui kaudselt. Lisaks tuleb arvestada, et Läänemerd ühendavad Põhjamerega kitsad ja madalad Taani väinad ning seetõttu loetakse Läänemerd poolsuletud ja aeglase veevahetusega mereks – ühe veevahetuse tsükkel kestab ligikaudu 25 aastat. See tähendab, et mere taastumisvõime on piiratud ning negatiivsed mõjutegurid, sh reostus või toitainete koormus püsivad keskkonnas pikka aega. Seetõttu tehakse Läänemere seisundi hindamiseks, säilitamiseks ja parandamiseks ulatuslikku rahvusvahelist koostööd.
Mereseire üldeesmärgiks on inimtegevuse poolt Läänemere keskkonnale ja elustikule avaldatava mõju kindlakstegemine ja selle ulatuse määramine looduslike muutuste kontekstis. Ühtlasi on mereseire käigus kogutavad andmed vajalikud seisundi hindamise ja selle edasise metoodika arendamiseks – kontrollitakse hindamise klassifikatsiooni sobivust, vajadusel esitatakse muudatusettepanekuid ning arendatakse uusi indikaatoreid ja metoodikaid, sh tööde ja tulemuste tõhususe ja väärtuse tõstmiseks.
Eesti mereala seiramine ning hindamine põhineb riikliku keskkonnaseire mereseire allprogrammi vajadustel, võttes arvesse nii EL merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) alusel koostatud Eesti mereala seire ja andmekogumise programmi, veemajanduskavade vesikonna veeseireprogrammi (VMK) suuniseid ning Helsingi komisjoni ehk HELCOMi poolseid soovitusi.
Eestis kavandab mere keskkonnakaitse poliitikat Kliimaministeerium.
Keskkonnaagentuuri ülesanne on tagada usaldusväärne ja kvaliteetne andmestik (korraldades mereseiret) ning anda hinnanguid merekeskkonna seisundile. Keskkonnaagentuur analüüsib riiklike tegevus-, arengu- ja korralduskavade täitmise mõju merekeskkonnale ning vastutab nii rahvusvahelistest lepingutest kui ka riigisisestest õigusaktidest tulenevate keskkonnaseire kohustuste täitmise eest.
Vaata lisaks
- Lisainfo
- Mereseire
-
Mereseire on üks kaheteistkümnest riikliku keskkonnaseire allprogrammist.
- Rannikuveekogumite seisund
-
Pinnaveekogumite, sh rannikuveekogumite ajakohastatud seisundiinfo ja interaktiivne kaart on kättesaadavad pinnavee seisundi jaotuse alt:
- Merestrateegia raamdirektiiv
-
Eesti lähtub oma mere kaitse ja kasutamise korraldamisel lähtub Eesti sarnaselt teistele EL riikidele merestrateegia raamdirektiivist (2008/56/EÜ; lüh. MSRD).
- Mereandmestik ja aruanded
-
Keskkonnaseire andmekogu KESE - mereseire andmed ja aruanded
Merekeskkonna uuringud - Keskkonnaministeeriumi poolt algatatud mere ja mere kasutusega seotud projektid
Vaata ka:
- Reostuskoormused
-
- Läänemerre suubuvate jõgede, seiramata rannikualade ja punktallikate toitainete, orgaaniliste ainete ja raskmetallide koormuse hinnang.
- ESTMODELi rakendus (Eesti toitainete ja saasteainete koormusarvutused): EstModel
- Kaardikihid
-
Kaardikihte saab alla laadida keskkonnaportaali kaardirakendusest.
Vaata ka:
- Üleujutusohu ennetamise ja leevendamise ning hoiatussüsteemide projekt
-
Projekti tulemusena luuakse üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks veetaseme ja äkksadude jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemid, mis pikemas perspektiivis aitavad suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele. Projekt hõlmab uuringuid parimate ennetusmeetmete valikuks riskipiirkondades ning üleujutusohu ennetamiseks tehtavat teavitustegevust.
Mõisted
Vastavalt merealapiiride seadusele (RT 1993, 14, 217 ) on Eesti mereala jagatud sisemereks, territoriaalmereks ja majandusvööndiks. EL veepoliitika raamdirektiivist tulenevalt on kasutusel mõiste rannikuvesi, s.o. rannikulähedane merevesi maismaa pool joont, mille iga punkt on ühe meremiili kaugusel mere pool lähimast punktist lähtejoonel, millest mõõdetakse territoriaalvee laiust (veeseadus § 9).
- Sisemeri on mereala osa, mis asub territoriaalmere lähtejoone ja ranniku vahel.
- Territoriaalmere lähtejoon on mõtteline joon, mis ühendab omavahel maismaa, saarte, laidude, kaljude ja veest väljaulatuvate üksikute kivide rannikust kõige kaugemal asuvaid punkte.
- Territoriaalmeri on sisemerega külgnev mereala osa, mille laius on 12 meremiili.
- Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala osa, mille piirid on kindlaks määratud Eesti Vabariigi ja naaberriikide vaheliste lepingutega.
Rannikumere hüdroloogiline seire
Eesti rannikul teostatakse rannikumere seiret, mis hõlmab endas rannikumere veetaseme seirejaamades teostatavaid hüdroloogilisi (veetase ja veetemperatuur) ja meteoroloogilisi (õhutemperatuur, sademed, tuule kiirus ja suund) mõõtmisi.
Mõõtmisi teostatakse 15 rannikumere veetaseme seirejaamas.
Rannikumere seire operatiivsed andmed on leitavad Keskkonnaagentuuri ilmaveebis ilmateenistus.ee.
Avaandmetena on saadaval rannikumere seire toorandmed 1h sagedusega (andmed uuenevad kord ööpäevas) JSON vormingus:
- veetase (keskmine, minimaalne ja maksimaalne);
- veetemperatuur (keskmine, minimaalne ja maksimaalne).
Hetkel on saadaval andmed alates 2023. aastast, kuid plaanis on avalikustada kõik andmed ja vastavad arendustööd on teostamisel.