Mereala rannajoone pikkus Eestis (põhikaardi järgi, koos saarte ja laidudega) on ca 4015 km. Eesti jurisdiktsiooni alla jääva mereala kogupindala on ligikaudu 36 622 km2. Sellest ca 14 487 km2 on rannikumeri, ca 10 714 km2 on territoriaalmeri ja ca 11 421 km2 jääb majandusvööndisse.
Ülevaade
Eesti mereala asub Läänemere kirdeosas ja koosneb mitme Läänemere suurema basseini osadest, mis on looduslike tingimuste ja inimtegevusest tuleneva koormuse poolest üpris erinevad: Soome laht, Liivi laht, Läänemere avaosa ja Lääne-Eesti saarestiku piirkonda jääv Väinameri.
Õrn Läänemere ökosüsteem sõltub mitte ainult looduslikest teguritest, vaid peab toime tulema ka mere valgala asustava inimkonnaga, kelle tegevused otseselt või kaudselt mõjutavad merd. Tuleb arvestada, et Läänemeri on poolsuletud aeglase veevahetusega meri ja selle taastumisvõime on seetõttu suhteliselt piiratud. Seepärast tehakse Läänemere seisundi säilitamiseks ja parandamiseks ulatuslikku rahvusvahelist koostööd.
Rannikumere seisundi hinnangut antakse vastavalt veeseaduses ja veepoliitika raamdirektiivis 2000/60/EÜ ette nähtud seisundi kirjeldamise plokkidele ja kvaliteedielementidele. Koondseisund koosneb kahest osast – ökoloogiline seisund (ÖSE) ja keemiline seisund (KESE).
Sõltuvalt inimmõju ulatusest hinnatakse pinnaveekogumite ökoloogilist seisundit (sh rannikuveekogumite seisundit) 5-astmelises skaalas: väga heast, mille puhul inimtegevusest tulenevaid muutusi pole või need on tühised, kuni väga halva seisundini (bioloogilised näitajad kalduvad väga tugevasti kõrvale referentstingimustest või elustik puudub).
Veekogumi keemilist seisundit hinnatakse 2-astmelises skaalas: hea – prioriteetsete saasteainete sisaldus on madalam kui ökoloogilise kvaliteedistandardina kehtestatud piirväärtus; halb – prioriteetse aine sisaldus on üle kvaliteedistandardi normi.
Vaata lisaks
- Rannikuveekogumite seisund
-
Pinnaveekogumite, sh rannikuveekogumite ajakohastatud seisundiinfo ja interaktiivne kaart on kättesaadavad pinnavee seisundi jaotuse alt:
Loe täpsemalt:
- Mereseire
- Mereandmestik ja aruanded
-
Keskkonnaseire andmekogu KESE - mereseire andmed ja aruanded
Merekeskkonna uuringud - Keskkonnaministeeriumi poolt algatatud mere ja mere kasutusega seotud projektid
Vaata ka:
- Reostuskoormused
-
- Läänemerre suubuvate jõgede, seiramata rannikualade ja punktallikate toitainete, orgaaniliste ainete ja raskmetallide koormuse hinnang.
- Merestrateegia raamdirektiiv
-
2008. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2008/56/EÜ ehk EL merestrateegia Raamdirektiiv (MSRD), sätestab EL liikmesriikidele kohustuse säilitada või saavutada oma merealade hea keskkonnaseisund (edaspidi HKS) aastaks 2020. EL liikmesriigid on kohustatud läbi viima rida tegevusi merestrateegia välja töötamiseks asjaomases merepiirkonnas.
Merestrateegia rakendamine toimub kuueaastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb mereala seisundi hindamisest, seireprogrammi väljatöötamisest ja hiljem täiendamisest ning vastava meetmekava loomisest ning selle rakendamisest, ajakohastamisest.
Keskkonnaministeeriumi algatusel koostatakse Eesti mereala keskkonnaseisundi hindamise teemaaruanded ja koondaruanne, mis annab ülevaate seisundi hetkeolukorrast ja merd mõjutavatest surveteguritest.
Keskkonnaagentuur vastab aruannete ja sellega seotud metaandmete edastamise eest Euroopa Komisjonile läbi andmete keskse hoiukoha EIONET ’i (European Environment Information and Observation Network).
Loe lisaks:
Merestrateegia raamdirektiiv (konsolideeritud versioon)
- Kaardikihid
-
Kaardikihtide vaatamiseks võib kasutada ühte neist vabavarana levitatavast tarkvarast:
Kaardikihte saab alla laadida keskkonnaportaali kaardirakendusest.
Vaata ka:
- Üleujutusohu ennetamise ja leevendamise ning hoiatussüsteemide projekt
-
Projekti tulemusena luuakse üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks veetaseme ja äkksadude jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemid, mis pikemas perspektiivis aitavad suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele. Projekt hõlmab uuringuid parimate ennetusmeetmete valikuks riskipiirkondades ning üleujutusohu ennetamiseks tehtavat teavitustegevust.
Mõisted
Vastavalt merealapiiride seadusele (RT 1993, 14, 217 ) on Eesti mereala jagatud sisemereks, territoriaalmereks ja majandusvööndiks. EL veepoliitika raamdirektiivist tulenevalt on kasutusel mõiste rannikuvesi, s.o. rannikulähedane merevesi maismaa pool joont, mille iga punkt on ühe meremiili kaugusel mere pool lähimast punktist lähtejoonel, millest mõõdetakse territoriaalvee laiust (veeseadus § 9).
- Sisemeri on mereala osa, mis asub territoriaalmere lähtejoone ja ranniku vahel
- Territoriaalmere lähtejoon on mõtteline joon, mis ühendab omavahel maismaa, saarte, laidude, kaljude ja veest väljaulatuvate üksikute kivide rannikust kõige kaugemal asuvaid punkte
- Territoriaalmeri on sisemerega külgnev mereala osa, mille laius on 12 meremiili
- Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala osa, mille piirid on kindlaks määratud Eesti Vabariigi ja naaberriikide vaheliste lepingutega
Seotud viited:
Rannikumere hüdroloogiline seire
Eesti rannikul teostatakse rannikumere seiret, mis hõlmab endas rannikumere veetaseme seirejaamades teostatavaid hüdroloogilisi (veetase ja veetemperatuur) ja meteoroloogilisi (õhutemperatuur, sademed, tuule kiirus ja suund) mõõtmisi.
Mõõtmisi teostatakse 15 rannikumere veetaseme seirejaamas.
Rannikumere seire operatiivsed andmed on leitavad Keskkonnaagentuuri ilmaveebis ilmateenistus.ee
Avaandmetena on saadaval rannikumere seire toorandmed 1h sagedusega (andmed uuenevad kord ööpäevas) JSON vormingus:
- veetase (keskmine, minimaalne ja maksimaalne);
- veetemperatuur (keskmine, minimaalne ja maksimaalne).
Hetkel on saadaval andmed alates 2023. aastast, kuid plaanis on avalikustada kõik andmed ja vastavad arendustööd on teostamisel.