Toetavad tegevused

Ökoinnovatsioon vähendab kulusid, aitab kinni haarata uutest kasvuvõimalustest ning parandab ettevõtte mainet klientide silmis.

Ökoinnovatsiooni üheks heaks tööriistaks on ökodisain ehk ringdisain.

• Terviklikult disainitud protsess ja toode aitavad sama ressursi eest rohkem toota.
• Tootmisjäägid / teisene toore saavad olla sisendiks uude tsüklisse/tootmisprotsessi.
• Ringdisain algab analüüsiga, mis võtab arvesse sisendmaterjalide ja ressursitõhususe aspekte, millele järgneb klassikaline toote elutsükkel – tootmine, kasutamine ja jäätmekäitlus.

Olelusringi hindamine (ingl Life Cycle Assesment (LCE)) - tegevusraamistik, mis analüüsib ja hindab toote/teenuse keskkonnamõju kogu olelusringi keskel.

Olelusringi hindamise põhitunnused:

• tootele suunatud;
• terviklikkus;
• samm-sammulisus;
• talitlusühikupõhisus;
• olelusringi hindamine on teaduslik ja mõõdetav.

Olelusringi maksumus (ingl life cycle cost analysis (LCCA)) - vahend, millega määratakse kindlaks kõige kulutõhusam valik konkureerivate alternatiivide vahel, et osta ja omada majanduslikult, keskkonnast ja sotsiaalsetest aspektidest lähtuvalt kõige otstarbekamat toodet/teenust. Olelusringi kogumaksumuse õigel hindamisel tuleb arvesse võtta teatud küsimusi: eluiga, diskontomäär, andmete kättesaadavus ja usaldusväärsus.

• Eluiga – toote väljavahetamise sagedus mõjutab suuresti selle maksumust, eriti pikema aja jooksul. Odav toode, mida on vaja sageli välja vahetada, võib pikema aja jooksul kindlasti rohkem maksma minna kui kallima hinnaga toode, mis kestab mitu aastat. Seda tuleks arvesse võtta, kui otsustate, mitme aasta kohta te soovite olelusringi kogumaksumuse hindamist võrrelda.
• Diskontomäär – tuleviku kulud ei ole väärt sama palju kui praegused kulud, sest ühiskond annab praeguse hetke positiivsele ja negatiivsele mõjule suurema kaalu kui tulevasele mõjule. Kui investeerida täna 100 eurot intressimääraga 5%, on see ühe aasta pärast väärt 105 eurot. Seega on ühe aasta pärast kulutatud 105 eurot praegu väärt ainult 100 eurot – selle praegune nüüdispuhasväärtus (NPV). Nüüdispuhasväärtust võib arvesse võtta olelusringi kulude võrdlemisel, kohaldades tulevaste kulude suhtes sotsiaalset diskontomäära. See määr erineb riigiti, kuid on tavaliselt 3–8% (inflatsiooni mõju kõrvaldamiseks kohandatud).
• Andmete kättesaadavus ja usaldusväärsus – olelusringi kulude hindamine hõlmab ettearvamatuse elementi tulevikus tekkivate kulude suhtes (nt hoolduskulud, energiatarbimine, samuti toote tegelik kasutusiga).

Ökomärgised on tarbijate jaoks üks võimalus, kuidas tarbida teadlikult ja olla kindlad, et märgistatud tooted on meie tervisele ja keskkonnale ohutumad. Üha enam mõeldakse ühiskonnas, kuidas tootmisel võimalikult vähe tekitada kahju keskkonnale. Ökomärgis on tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnahoidlikkust.

Ökomärgis on võimalus keskkonnahoidlikke tooteid edendades vähendada negatiivset mõju keskkonnale, aidata kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele, tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse parandamisele ning seeläbi mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas.

I tüüpi ökomärgised on usaldusväärsed, kuna neid annab välja sõltumatu organisatsioon ja need vastavad ISO 14024 standardile. Oluline on neid ära tunda kõigi keskkonnamärgiste seast.

Kasu ökomärgisest:

• ökomärgis tõestab tarbijale, et märgistatud toode on keskkonnahoidlikum kui teised samasse tooterühma kuuluvad tooted;

• ökomärgisega toode on tervisele ohutum;

• ökomärgis on usaldusväärne, kuna selle annab välja sõltumatu organisatsioon, toetudes adekvaatsele teabele ja teadusuuringutele;

• ökomärgis teavitab tarbijat, et tootja hoolib keskkonnast ning tõestab ettevõtte mainet. Keskkonnateadlikud tarbijad on sageli lojaalsed ökomärgisega toodetele;

• ökomärgis eristab toodet teistest samaväärsetest ning annab turueelise;

• ökomärgise andmise kriteeriume võidakse kasutada (riigi)hangete dokumentides, seega on lihtne tõestada ökomärgisega toote keskkonnanäitajaid;

• toote keskkonnamõju hindamine ökomärgise taotlemise protsessis toob esile toote parendamise võimalused (nt tehnoloogia muutmine);

• ökomärgis on seega ettevõttele väga hea keskkonnakommunikatsiooni vahend, millega toodet tutvustada ja tarbijate usaldust võita, mis võib oluliselt suurendada toote läbimüüki;

• ökomärgisega toodete tarbijad suunavad turgu keskkonnahoidlikkuse poole, aidates sellega kaasa keskkonnahoidlike toodete arendamisele ja tootmisele ning tarbimise keskkonnamõju vähendamisele;

• ökomärgisega puhastustoodete toimivus on tõestatud ja nad toimivad ka madalatel temperatuuridel, aidates kokku hoida energiat ja raha;

• ökomärgisega toodetel on pikem kasutusiga, need on parandatavad ja ümbertöödeldavad.

ELi ökomärgis on ainus I tüüpi ökomärgis, mida saab taotleda Eestis kohapeal. ELi ökomärgise ehk EL Lillekese tegevusi Eestis koordineerib Keskkonnaministeerium ning litsentse väljastab Keskkonnaagentuur. Uuri lähemalt Keskkonnaagentuuri kodulehelt.

Ressursitõhusalt on võimalik toota rohkem samas kulutades vähem raha ja loodusvarasid. Ühest tooraineühikust on võimalik saada rohkem tulu ehk väiksema materjalikuluga saab luua suuremat väärtust.

Ressursitõhususe põhimõtted annavad ettevõtjale just need vajalikud abinõud, tehnoloogiad ja lahendused, mis aitavad muuta tootmist efektiivsemaks ja hoida kokku kulusid.

Kümme viisi oma tootmist tõhusamaks muuta

1. Kasutage ökomärgise põhimõtteid

Ökodisain ehk keskkonnahoidlik tootearendus on sündinud asjaolust, et üle 80% toote keskkonnamõjust on tingitud disainiprotsessist. Ökodisaini eesmärk on luua tooteid, mis mõjutaksid oma eluea jooksul keskkonda võimalikult vähe. Hästi disainitud toode on loodussäästlikum ja seda on soodsam toota.

2. Võtke kasutusele keskkonnajuhtimissüsteemid

Keskkonnajuhtimissüsteemide (nt ISO 14 001, EMAS, roheline kontor) abil saab ettevõtet süsteemselt analüüsida ning leida kokkuhoiu võimalusi nii raha kui ka keskkonna vaatenurgast. Mõistagi aitavad need kindlaks määrata olulisemaid juhtimis- ja igapäevategevusi, mille abil muuta loodusvarade kasutamist säästvamaks, vähendada jäätmeteket ning muuta töökeskkond tervislikumaks.

3. Automaatjuhtimise rakendamine IT-lahendustega!

Mida rohkem kasutatakse tootmisettevõttes automaatseid IT-lahendusi, seda enam kasvab tootlikkus ja väheneb praagivõimalus, sest tõenäosus inimlikeks vigadeks väheneb. Uute IT-lahendustega on võimalik automatiseerida nii tootmishooneid kui ka -protsesse. Ühtlasi aitab automaatjuhtimine vähendada ressursikulusid ning muuta tootmist kiiremaks ja täpsemaks.

4. Juhtige kütet ja ventilatsiooni automaatselt

Tootmisettevõttes on ruumide õige soojus ning hea ventilatsioon määrava tähtsusega. Ka väikesel temperatuurimuudatusel on üllatav mõju energiakulule. Seetõttu on oluline luua võimalikult ökonoomne kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Kõige säästvamalt aitavad kütet ja ventilatsiooni juhtida IT-lahendused, mis on muudetud automaatseks. 

5. Jälgige energiakasutust IT-lahendustega

Ka kasutuseta, kuid vooluvõrku lülitatud seadmed võivad osutuda nähtamatuteks energiaraiskajateks. Kui eesmärk on energiatõhusus ja -säästlikkus, on arukas kasutusele võtta IT-lahendused, mis jälgivad ja juhivad kõigi seadmete energiakasutust. IT-lahendusi saab seadistada näiteks jälgima seadmete energiatarbimist reaalajas või määratud ajal neid vooluvõrgust sisse/välja lülitada.

6. Võtke kasutusse jääksoojus

Tootmisprotsessi käigus vabanevat soojust saab taaskasutada! Nii on võimalik säästa toorainet ja küttele kuluvat raha, soojendades jääksoojuse abil näiteks tootmis- ja laohooneid ning tarbevett. Lisaks saab jääksoojust kasutada eelsoojendites ja kuivatites, põrandakütteks, jää sulatamiseks ja jäätumise vältimiseks, külma tootmiseks jpm.

7. Uuendage valgustust

Korralikult läbimõeldud valgussüsteemid võivad ettevõttele anda isegi üle 80% kulude kokkuhoidu. Ressursitõhusa valgussüsteemi loomiseks on mitu nutikat lahendust, näiteks LED valgustite eelistamine, valgustite funktsionaalne grupeerimine ja internsiivsuse reguleerimine vastavalt tööiseloomule, liikumisandurite kasutamine jne. 

8. Uuendage toomisseadmeid

Ajapikku seadmete töökindlus väheneb ja nende tõhususe näitajad jäävad ajale jalgu. Uued seadmed suudavad toota sama palju või rohkemgi, kuid kasutavad selleks vähem energiat ja teisi olulisi ressursse. 

9. Muutke tootmisjäägid ressursiks

Suur osa tootmisjääkidest on võimalik pärast mõningast töötlemist suunata tagasi tootmisprotsessi. Nii võivad nendest saada uued põnevad tooted. Tootmisjäägid, mida pole otstarbekas taaskasutada, on võimalik suunata energia või soojuse tootmisse. 

10. Muutke jäätmed ressursiks

Igal tootjal tekib jäätmeid – see on tootmise lahutamatu osa. Mida jäätmetega edasi teha, kas maksta jäätmete käitlemise eest, mis muudab toote lõpphinna kallimaks või võtta kasutusele tehnoloogiad, mis võimaldavad kasutada enda või teiste jäätmeid uuesti ressursina? Viimasega kaasneb nii kulude vähenemine kui konkurentsivõime tõus! 

Tööstussümbioosi (ingl k industrial symbiosis) eesmärk on kinnise tootmistsükli saavutamine, kus ühe ettevõtte või tootmisüksuse jäätmed, heitsoojuse ja muud ülejäägid tasakaalustab ära teine ettevõte.

Tööstussümbioos on üks majandusvorme, mis tagab ettevõtetele innovatiivse koostöö, leides uusi viise kasutamaks ühe ettevõtte jäätmeid teise toorainena. Tööstussümbioos kujutab endast kohalikku partnerlust, kus partnerid jagavad ja korduskasutavad ressursse, et luua ühist väärtust. Selle eesmärk on luua tehniliste või bioloogiliste materjalide ahel, kus kadusid ja jäätmeid tekib minimaalselt.

Sõna „sümbioos“ on tavapäraselt seotud looduslike suhetega, kus kaks või enam liiki vahetavad materjale, energiat või informatsiooni vastastikku kasulikul viisil.

Kohalik või laiem koostöö tööstussümbioosis vähendab vajadust tooraine ja jäätmekäitluse järele, sulgedes sellega materjali ahela. See on ringmajanduse põhitunnuseks ning rohemajanduse ja ökoinnovatiivsete lahenduste kannustajaks. Samuti vähendab see emissioone ja energiakasutust ning loob uusi võimalusi sissetulekuks.

Vajadus tööstussümbioosi järele seisneb ülemaailmses ressursside nappuses ning toormehindade tõusus, mis suurendavad nõudlust tsirkulaarse lähenemisviisi järele tootmissektoris. Töötades üheskoos ning vahetades partneritega materjale, vett ja energiat, suureneb ettevõtete püsimisvõime ning majanduslik kasum, vähendades samal ajal keskkonnamõjusid ning kulutusi. Toimiva tööstussümbioosi ehitamine ei tähenda ainult üksteise ja keskkonna huvide eest seismist, vaid pidevat otsingut parema ärilahenduse leidmiseks.

Maailma esimene tööstussümbioosi kontseptsioon kuulub Taanile, mis kannab nime Kalundborg Symbiosis (1961.a). See toimib koostöös üheksa riigi- ja eraettevõttega. Kalundborg Symbiosis on arenenud kuus aastakümmet, luues ühisprojekte seal, kus ärimudel ja koostöö haakub tööstussümbioosi kontseptsiooniga. Tulemuseks on iga-aastane rahaline ja sotsiaal-majanduslik võit, CO2 jalajälje vähenemine ning vee, energia ja materjali kokkuhoid. Uuri täpsemalt Kalundborg Symbiosise kohta.

Tööstussümbioosi kontseptsiooni on rakendatud ka Eestis, millest üheks suurimaks on Paldiskis asuv PAKRI Teadus- ja Tööstuspark. See keskendub rohetehnoloogia sektorile, mille alla kuuluvad taastuvenergeetika, hoonete energiatõhusus, tark energiavõrk (ing k smart-grid), tark linn (ing k smart-city), energia salvestamine, elektrisõidukid ja roheline kütus. Arendamisjärgus olev tark-energiavõrk pakub väljaehitatava autonoomse 25 MW võimsusega konkurentsieelist, mis koosneb tuule- ja päikesepargist ning biomassil põhinevast koostootmisjaamast. 2007. aastal asutatud PAKRI Teadus- ja Tööstuspark hõlmab tänaseks ligi 65 ha maad ning pargis on 18 tootmisklienti ja 35 teenusklienti. Uuri täpsemalt PAKRI tegevuste kohta.

Jäätmetekke vältimine, jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt on ringmajanduse lahutamatud osad. Kasutades jäätmeid kui ressurssi, on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset kasu ja vähendada nõudlust uute loodusvarade järele. Seeläbi leeveneb uute loodusvarade kasutuselevõtuga seotud keskkonnamõju ning väheneb jäätmeteke.

Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse jäätmehierarhiast

Jäätmete taaskasutamiseks on vajalik jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba, mille väljastab Keskkonnaamet. 

Keskkonnajuhtimine (lühend KKJS) on tänaseks muutunud paljude ettevõtete jaoks juba tavapäraseks osaks igapäevasest juhtimispraktikast. Keskkonnajuhtimine võimaldab ettevõtetel läheneda arenduste, toodete, teenuste ja tegevustega kaasnevatele keskkonnaküsimustele süstemaatiliselt.

KKJS-i võivad juurutada igas suuruses ja tegevusvaldkonnas toimetavad organisatsioonid. KKJS-i võivad juurutada ka teenindusettevõtted, riigiasutused, samuti mittetulundusühingud.

Eestis on võimalik juurutada standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteeme: ISO14001 ja EMAS ning mitteformaalseid keskkonnajuhtimissüsteeme (roheline kontor).

KKJS on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust ning vähendada keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulu.

Keskkonnajuhtimissüsteeme edukalt rakendanud ja tõhusalt arendanud ettevõtted lõikavad kasu nii ettevõtte protsesside tõhusa juhtimise, ressursside kokkuhoiu ja negatiivsete keskkonnamõjude vähendamise pealt kui ka keskkonnaprobleemide ennetamisest ning nendest tuleneda võivate sanktsioonide vältimisest.

EMAS (Eco - Management and Audit Scheme) on Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem. Keskkonnaagentuur pädeva asutusena langetab lõpliku otsuse organisatsiooni EMAS-sobivuse kohta. Uuri lähemalt Keskkonnaagentuuri kodulehelt.