Liigu edasi põhisisu juurde

Pinnavesi

Vesi

Pinnaveeks nimetatakse kogu maapinnal seisvat või voolavat magedat ja soolast vett (välja arvatud põhjavesi) veekogudes ning tahkes olekus vett (liustikud jm). Pinnaveekogud on voolu- (jõed, ojad, kraavid) ja seisuveekogud (järved, tiigid) ning meri.

VesiPinnaveekogud jagunevad voolu- (jõed, ojad, kraavid) ja seisuveteks (järved, tiigid). Keskkonnaregisti andmetel on Eestis 233 jõge, 980 oja, 1090 kraavi ning 1535 looduslikku järve.

Kontaktid:
1. Pinnaveekogud ja nendega seotud piirangud (liina.veske@envir.ee)
2. Pinnaveekogumid ja nende seisund (@email)
3. Pinnavee koormused ja EstModel (kristi.uudeberg@envir.ee)

Kaardikihtide vaatamiseks võib kasutada ühte neist vabavarana levitatavast tarkvarast:

Veepoliitika Raamdirektiivi nõuetele moodustatud veekogumite ning vesikondade kaardikihid

Kaardikihid on toodud vesikondade kaupa, jõgede ja järvede kogumid lisaks Eesti
siseselt kasutatavatate alamvesikondade kaupa.

Kõiki kaardikihte on võimalik alla laadida Keskkonnaportaali kaardirakendusest

Järvekogumid (seisuveekogumid)

Jõekogumid (vooluveekogumid)

Rannikumerekogumid

Vesikonnad ja alamvesikonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lisainfot Veepoliitika Raamdirektiivi kohta leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt. 

Pinnaveekogumid ja nende seisundi hindamise metoodika

Pinnaveekogumid on moodustatud  vastavalt määrusele nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused “. Määrusega kehtestatakse vooluveekogude, seisuveekogude ja rannikuvees eristatud pinnaveekogumite nimekiri, eristatud pinnaveekogumite ökoloogilise seisundiklassi või ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi kvaliteedinäitajate väärtused, pinnaveekogumite ökoloogilise ja keemilise seisundiklassi ning territoriaalmere keemilise seisundiklassi määramise kord, pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude elustiku kaitseks vajalikud vee kvaliteedinäitajate väärtused ja hea seisundi kirjeldus, Pinnavee seisundi üle peetakse arvestust pinnaveekogumite kaupa ning pinnaveekogumeid, mille seisund tuleb määrata, on praegu 744, sh 635 vooluveekogumit, 93 seisuveekogumit ja 16 rannikuveekogumit.

Sõltuvalt inimmõju ulatusest hinnatakse pinnaveekogumite ökoloogilist seisundit 5-astmelises skaalas: väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb. Veekogumi ökoloogilist seisundit hinnatakse 5 kvaliteedielemendi alusel: fütoplankton (seisu- ja rannikuveekogumites), suurtaimed ja/või põhjataimestik või põhjaelulised ränivetikad, suurselgrootud põhjaloomad, kalastik ning füüsikalis-keemilised üldtingimused (voolu- ja seisuveekogumites). Veekogumi keemilist seisundit hinnatakse 2-astmelises skaalas: hea ja halb.

Mis seisundis on meie pinnaveekogumid?

Pinnaveekogumite seisundit hindab Keskkonnaagentuur iga-aastaselt. 2020. a seisuga on heas koondseisundis 53% pinnaveekogumitest (58% vooluveekogumitest, 22% seisuveekogumitest ja 0% rannikuveekogumitest). Seisuveekogumite kesise või halvema ökoloogilise seisundi põhjuseks on üldiselt eutrofeerumine ehk toitainetega rikastumine nii valglalt lisanduvate toitainete kui ka settesse talletunud toitainete tõttu. Halva keemilise seisundi põhjustavad üldiselt elavhõbeda, kaadmiumi ja polübromodifenüüleetrite (PBDE) sisaldus kalas. Vooluveekogumite kesist või halvemat ökoloogilist seisundit põhjustavad vooluveekogumites peamiselt kalastiku ja suurselgrootute näitajate kehvad tulemused, sest hüdromorfoloogilised häiringud (paisud, maaparandus), mis neile kõige tugevamalt mõjuvad, on kõige levinumat tüüpi koormus vooluveekogumitel. Valdavas osas vooluveekogumites pole ohtlike ainete sisaldust mõõdetud, kuid halba seisundit põhjustab nii elavhõbe ja kaadmium kalas ning heptakloor(epoksiid) ja benso(a)püreen vees. Kõigis rannikuveekogumites on probleemiks eutrofeerumine. Halba keemilist seisundit põhjustab enim elavhõbe ja PBDE kalas ja tributüültina settes ja kaadmium.

Pinnaveekogumite koondseisund

Täpsemalt loe Keskkonnaagentuuri pinnaveekogumite seisundiaruandest.

Vaata lisaks:

Interreg projektiga GURINIMAS, mille eesmärk on hinnata kvantitatiivselt bioloogiliselt omastatava (reaktiivse) lämmastiku (Nr) voogusid majandussektorite, inimtarbimise ja looduskeskkonna vahel Eestis ja Lätis ning piiriülest lämmastiku importi ja eksporti, rakendades materjali- ja ainevoo analüüsi metoodikat kogu riigi tasandil. Loe täpsemalt bioloogiliselt omastatava lämmastiku bilanssi kohta siit.

Arvutatud on jõgede hinnagulised seirepõhised ärakande koormused kõigis hüdrokeemia seirejaamade lävendites alates üheksakümnendatest. Kasutatud on riikliku seire andmeid ja arvutused on läbi viidud EstModel mudeliga. Täpsemate küsimuste korral palun pöörduge keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialisti Kristi Uudeberg poole (@email).

  • EstModel - lihtne koefitsiendipõhine hinnangumudel, mis hindab aastase lämmastiku ja fosfori ärakannet valglatelt.