Pinnavesi on kogu maapinnal seisev või voolav maismaavesi ning rannikuvesi koos territoriaalmerega. Pinnaveekogud jagunevad voolu- (jõed, ojad, kraavid, kanalid), seisu- (järved, tiigid) ning rannikuveekogudeks. Selleks, et pinnaveekogusid saaks majandada, jagatakse neid osadeks ehk selgelt eristuvateks veekogumiteks, mille üle ka arvestust peetakse.
Ülevaade
Eestis on 744 pinnaveekogumit, millest 635 on vooluveekogumid, 93 seisuveekogumid ja 16 rannikuveekogumid. Nende seisundit hindab Keskkonnaagentuur iga-aastaselt. Sõltuvalt inimmõju ulatusest hinnatakse pinnaveekogumite seisundit 5-astmelises skaalas: väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb.
2022. a seisuga on heas koondseisundis 51% pinnaveekogumitest (58% vooluveekogumitest, 10% pinnaveekogumitest ja 0% rannikuveekogumitest). Peamisteks kesise või halvema seisundi põhjusteks on eutrofeerumine ehk toitainetega rikastumine, paisud ning ohtlike ainete nagu elavhõbeda ja kaadmiumi sisaldus kalas.
Vaata lisaks
- Pinnavee seisund
- Paisud ja kalapääsud
-
-
Ülevaadet paisude mõjust veekogudele loe SIIT
-
Ülevaadet rajatud kalapääsudest ning vooluveekogude tervendamise rahastamisest loe SIIT
-
Vaata filmi "Jõed. Paisud. Kalad" YouTube'ist.
-
Likvideeritud ja jätkuvalt veekogudelt leitavad paisud on Keskkonnaportaali kaardil sektsioonis Vesi. Eraldi on välja toodud kalapääsuga paisud.
-
- Veeseire
- Üleujutused
-
Üleujutusalad
Üleujutusdirektiivi alusel määratud riskipiirkonnad | 61.22 MB | zip (seisuga mai 2019)
Lisainfot üleujutuste kohta leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
- Veekasutus
- Reostuskoormused
-
Hinnangulised reostuskoormused hüdrokeemia seirejaamades ja vooluveekogude suudmetes. Tutvu lähemalt siit.
- Veemajanduskavad
-
Infot veemajanduskavade kohta leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt.
- Vesikondade kaardid
-
UUS! Vesikonnad ja alamvesikonnad Eestis
Kaardikihte saab vaadata ja alla laadida keskkonnaportaali kaardirakendusest.
- Kaardikihid
-
Kaardikihtide vaatamiseks võib kasutada vabavarana levitatavat tarkvara:
GPS Utility - kaartide GPSi laadimise programm
Veepoliitika Raamdirektiivi nõuetele moodustatud veekogumite ning vesikondade kaardikihid
Kaardikihid on toodud vesikondade kaupa, jõgede ja järvede kogumid lisaks Eesti siseselt kasutatavatate alamvesikondade kaupa.
Kaardikihte saab alla laadida keskkonnaportaali kaardirakendusest.
- Lämmastiku bilanss
-
Loe täpsemalt bioloogiliselt omastatava lämmastiku bilanssi kohta siit.
Hüdroloogiline seire
Lisaks pinnaveekogumite seisundi hindamisele tehakse Eesti jõgedel ja järvedel ka hüdroloogilist seiret. 2023. aastal kuulub hüdromeetriavõrku 62 hüdromeetriajaama (millest 55s arvutatakse ka äravool).
Hüdromeetriajaamades mõõdetakse veetaset, vooluhulka, vee- ja õhutemperatuuri. Lisaks vaadeldakse ja kirjeldatakse jää- ning taimestikunähtuseid. Hüdroloogilise seire operatiivsed andmed on leitavad Keskkonnaagentuuri ilmaveebis ilmateenistus.ee.
Avaandmetena on saadaval hüdroloogilise seire toorandmed 1h sagedusega (andmed uuenevad kord ööpäevas) JSON vormingus:
- veetase (keskmine, minimaalne ja maksimaalne);
- veetemperatuur (keskmine, minimaalne ja maksimaalne);
- äravool (arvutuslik keskmine, minimaalne ja maksimaalne).
Hetkel on saadaval andmed alates 2023. aastast, kuid plaanis on avalikustada kõik andmed ja vastavad arendustööd on teostamisel.