Veekasutuse koondülevaated | Keskkonnaportaal

Veekasutus on veekogust või põhjaveekihist vee võtmine, aga ka heitvee veekogusse tagasijuhtimine. Lisaks kuulub selle mõiste alla veekogu kasutamine majanduslikul eesmärgil (nt elektritootmiseks) või muul moel. Vee kasutamist reguleeritakse vee- või kompleksloaga.

Alates 2020. aastast esitab vee- ja kompleksloa omaja veekasutuse aastaaruande infosüsteemis KOTKAS: https://kotkas.envir.ee/.
KOTKAS kasutajatugi: tel: 662 5999 e-post: @email.
Kui on küsimusi veekasutuse aastaaruannete täitmise kohta, siis pöörduge: aastaaruandlus@envir.ee

Meie veeindikaatorite lehel on põhjalikumalt analüüsitud ettevõtete poolt esitatud aastaaruannete tulemusi:

Kui suur osakaal inimesi kasutab Eestis ühisveevärki ja -kanalisatsiooni?
Kuidas toimib reovee kokku kogumine?
Milline on eri maakondades veeteenuste hind?
Kui suur on meie pinna- ja põhjaveevõtt?
Kui palju inimesed vett tarbivad ja milline majandussektor on suurim vee tarbija?
Kui palju suuname heitveega keskkonda saasteaineid?

Aruandlusega laekunud andmete põhjal koostab Keskkonnaagentuur veevõtu, -kasutuse ja heitvee reostuskoormuse kohta igal aastal koondülevaate:

Uus! 2022 Veekasutuse aastaaruanne 2022.xlsx

2021 Veekasutuse aastaaruanne 2021.xlsx

2020 Veekasutuse aastaaruanne 2020.xlsx

2019 Veekasutuse aastaaruanne 2019.xlsx

2018 Veekasutuse aastaaruanne 2018.xlsx

2017 Veekasutuse aastaaruanne 2017.xls

VANEMAD ARUANDED

2016 Veekasutuse aastaaruanne 2016.xls

2015 Veekasutuse aastaaruanne 2015.xls

2014 Veekasutuse aastaaruanne 2014.xls

2013 Veekasutuse aastaaruanne 2013.xls

2012 Veekasutuse aastaaruanne 2012.xls

2011 Tabelid 2011. aasta Eesti veemajanduse ülevaade aruande VEEKASUTUS alusel juurde.xls

2010 Tabelid 2010. aasta Eesti veemajanduse ülevaade aruande VEEKASUTUS alusel juurde.xls

2009 Tabelid 2009. aasta Eesti veemajanduse ülevaade aruande VEEKASUTUS alusel juurde.xls

2008

2007

2006

2005

2004

2003

2002

2001

2001. aasta Eesti veemajanduse ülevaade veekasutuse aruande põhjal.pdf

Kaardikihtide vaatamiseks võib kasutada ühte neist vabavarana levitatavast tarkvarast:

1. Reoveekogumisalade kaardikihid

Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 inimekvivalendi (ie).

ESRI

Reoveekogumisalad üle 2000 ie (Esri).zip (seisuga detsember 2022)

MAPINFO

Reoveekogumisalad üle 2000 ie (Map).zip (seisuga detsember 2022)

Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 inimekvivalendi (ie).

ESRI

Reoveekogumisalad alla 2000 ie (Esri).zip (seisuga detsember 2022)

MAPINFO

Reoveekogumisalad alla 2000 ie (Map).zip (seisuga detsember 2022)

Lisainfot reoveekogumisalade kohta leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

2. Reoveepuhastid

Aastatel 2004-2014 EL ja KIK abirahadega rajatud ja rekonstrueeritud reoveepuhastite tõhusus (seisuga märts 2015)

Reoveekogumisalade määramise kohustus tuleneb asulareovee puhastamise direktiivist (91/271/EMÜ): reoveekogumisala on piirkond, kus elanikkond ja/või majanduslik tegevus on piisav asula reovee kogumiseks ja reoveepuhastisse juhtimiseks või keskkonda heitmiseks.

Reoveekogumisaladel tuleb lähtuvalt asustuse tihedusest, sellega seotud reostuskoormuse suurusest ning põhjavee kaitstusest keskkonnakaitse eesmärkide tagamiseks reovesi kokku koguda ja puhastada. Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister, vaata täpsemalt siit.

Reoveekogumisalade info Keskkonnaportaalis

Vaata Eesti riigi asulareovee direktiivi täitmise kohta pakutavat infot siit . Veebisait pakub üksikasjalikku teavet reoveekogumisalade, reoveepuhastusseadmete ja vetteheidete osas. Samuti antakse teavet iga reoveekogumisala ja reoveepuhastusjaama nõuetele vastavuse osas, ühendatuse kohta kogumissüsteemidega või individuaalsete ja asjakohaste süsteemidega, reovee töötlemise ja keskkonnale avaldatava koormuse kohta. Vaatamis- ja avastamisteenuste kaudu võimaldab andmeid valida ja neid vastavalt valitud kriteeriumidele kuvada.