Ladestatud jäätmete hulk on kasvanud, ent ladestatud olmejäätmeid on märgatavalt vähem
Viimased kolm aastat on seoses jäätmete tekke tõusuga kasvanud ka ladestatud jäätmete hulk – 2023. aastal ladestati 5,97 miljonit tonni jäätmeid. Peamiseks mõjutajaks on põlevkivituha ladestamine, mis pole toorainena veel kasutust leidnud. Aastatel 2019-2023 moodustasid suurima osa (82 %) prügilatesse ladestatud jäätmetest termilistes protsessides tekkinud jäätmed, sealhulgas põlevkivi kolde-ja lendtuhk ja ohtlikke aineid sisaldavad või aluselised tahked gaasipuhastusjäätmed ning 14 % ladestatud jäätmetest moodustas põlevkivi poolkoks. Positiivne uudis on see, et ladestatavate olmejäätmete kogused on vähenenud, mis teeb ladestatud jäätmete osakaalust alla 1 %.
Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete ladustamiseks kauem kui aasta vältel.
Prügila ei ole:
1) ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta
2) jäätmete ladustamise koht enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates
3) jäätmete ladustamise koht enne nende kõrvaldamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed kõrvaldatakse aasta jooksul nende ladustamisest arvates
Sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadustest jagunevad prügilad: tavajäätmeprügilateks (ladestatakse segaolmejäätmeid ja muid tavajäätmeid); ohtlike jäätmete prügilateks (ladestatakse ohtlikke jäätmeid) ja püsijäätmeprügilateks (ladestatakse püsijäätmeid, st jäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi).
2023. a seisuga oli kasutusel 8 tavajäätme- ja 5 ohtlike jäätmete prügilat. Täpsema info prügilate ajaloo kohta Eestis leiab alljärgnevalt kaardilt