Veemajanduskavad

Ülevaade

Veemajanduskavade (VMK) eesmärkideks on pinna - ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine. Pinnaveekogumite määramisel lähtuti veepoliitika raamdirektiivi ühtse rakendamise strateegia juhisest, mille alusel koostati veekogumite moodustamise ja määramise juhis Eesti vete jaoks. Seda, kuidas läheb Eesti veekogudel tervikuna, hinnatakse valitud veekogude või veekogude osade ehk veekogumite järgi. Eestis on 31 põhjaveekogumit ning 744 pinnaveekogumit, millest 635 on vooluveekogumid, 93 seisuveekogumid ja 16 rannikuveekogumid. Veekogumite valgla piire arvestades on Eesti jaotatud kolmeks vesikonnaks: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond.

Pinnaveekogumite koondseisundeid vaadatakse üle ja hinnatakse iga-aastaselt ning põhjavee seisundit hinnatakse üks kord 6-aastase veemajanduskava perioodi jooksul. Veekogumi seisundit võivad mõjutada erinevad koormused (tööstus, inimareng, põllumajandus), seisundi väljaselgitamiseks seiratakse veekogumeid. Põhjaveeseire jaguneb keemiliseks ja koguseliseks seireks. Pinnaveeseire on jaotatud hüdrokeemiliseks, hüdrobioloogiliseks ja hüdromorfoloogiliseks seireks.

Veemajanduskavade eesmärkide saavutamist toetavad veeseireprogramm ja  meetmeprogramm. Veeseireprogrammi alusel hinnatakse pinna- ja põhjavee seisundit ja selle muutust ehk veemajanduskava eesmärkide saavutamist. Mitteheas seisundis veekogumite seisundi parandamiseks ja heas seisundis kogumite seisundi säilitamiseks koostatakse meetmeprogramm. Vesikonna veeseireprogramm ja meetmeprogramm koostatakse veemajanduskava kehtivuse ajaks ehk kuueks aastaks.

Veemajanduskavad koostatakse koos üleujutusega seotud riskide maandamiskavadega. Dokumentide paralleelne koostamine võimaldab ühtlustada veekogusid mõjutavate meetmete planeerimist ning vältida või leevendada erinevatest eesmärkidest tulenevaid konfliktsituatsioone.

2024. aastal alustati 4. perioodi veemajanduskavade (2028-2033) koostamisega, milles osalevad Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet ja Eesti Geoloogiateenistus.