Veekasutuse aruandlus
Vee erikasutuse jaoks on kohustuslik taotleda keskkonnaluba, kui võetakse pinnavett (sh jääd) rohkem kui 30 m3 ööpäevas, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas, ning muudel juhtudel, mis on sätestatud veeseaduse paragrahvis 187. Vee erikasutuse keskkonnaloaga kaasnevad aruandluse kohustused: keskkonnatasude deklaratsioonid, seirearuanded ja aastaaruanne.
2020. aastal esitasid keskkonnaloa omanikud kokku 1525 veekasutuse aastaaruannet, liigiti laekus aruandeid
-
296 vee-ettevõtjatelt,
-
836 veekasutajatelt,
-
256 veejuhtijatelt,
-
39 vesiviljelejatelt,
-
140 süvendajatelt.
Üks suuremaid veekasutuse aruandlusega seotud probleeme on suur käsitöö maht. Sõltuvalt ettevõtte suurusest ja keskkonnalubade arvust võib ettevõttel olla kohustus igal aastal esitada sadu või tuhandeid andmevälju, mis tuleb kõik käsitsi KOTKAS-e infosüsteemis vormidesse kirjutada. See põhjustab suurt ajakulu ja muudab paratamatuks näpuvigade tekkimise, mis langetavad andmete kvaliteeti. Veekasutuse valdkonnas andmepõhisele aruandluse üleminek vähendaks tunduvalt andmete esitamisele kuluvat aega ja tõstaks andmete kvaliteeti, tuues seega kasu nii ettevõtetele kui riigiasutustele.
Andmepõhise veearuandluse projekti fookuses on vee-ettevõtted ehk ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni pakkujad, kuna nende aruandluskohustused on kõige mahukamad.
Andmepõhise veearuandluse projekt
2022. aastal algas Keskkonnaametis projekt "Vee-ettevõtjate andmepõhise aruandluse mudeli piloteerimine," mille eesmärk on vähendada ettevõtete halduskoormust aastaaruannete ja kvartaalsete deklaratsioonide koostamisel ja andmete edastamisel. Projekti raames analüüsitakse vee-ettevõtete aruandluskohustuste automatiseerimise võimalusi ning luuakse andmepõhise aruandluslahenduse prototüüp.
2022. aasta esimeses kvartalis teostati veearuandluse protsesside ja veekasutuse andmete kasutajate kaardistus. Teises kvartalis intervjueeriti 15 vee-ettevõtet: tutvuti vee-ettevõtetes kasutusel olevate andmehalduse meetodite ja infosüsteemidega, kaardistati peamiseid veekasutuse aruandlusega seotud probleeme ning aja- ja tööjõukulu tekitavaid aspekte. Ühtlasi teostati naaberriikide praktikate kaardistus, mille tulemusena selgus, et naaberriikides pole veesektoris andmepõhise aruandluse projekte läbi viidud ja Eestil on võimalus olla selles valdkonnas teerajaja. Kolmandas kvartalis alustas tegevust veearuandluse töörühm, kuhu kuulusid esindajad Keskkonnaametist, Keskkonnaagentuurist, Keskkonnaministeeriumist, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning vee-ettevõtetest. Töörühmas kaardistati erinevate osapoolte ootusi ja nõudeid uuele andmepõhise aruandluse süsteemile. Neljandas kvartalis alustati veearuandluse andmekoosseisu standardiseerimist koostöös andmepõhise aruandluse eksperdi Valdek Järvpõlluga, standardiseeritud andmekoosseisu esialgne versioon valmis käesolev aasta esimeses kvartalis. Eelmise aasta lõpus viidi väikeostuna läbi hange tööle „Analüüs: võimalused omaseire andmete esitamise automatiseerimiseks“. Hanke võitis Trinidad Wiseman OÜ, töö avakoosolek toimus 5. jaanuaril ning lõpparuande esitamise tähtaeg on 31. märtsil 2023.
Praegu on koostamisel lähteülesanne hankele, mille eesmärk on tellida teenusedisaini ja ärianalüüside teostamine ning prototüüpide loomine veekasutuse valdkonnas andmepõhisele aruandlusele üleminekuks.
Kontakt
Kui soovid lisainfot või tekkis küsimusi, võta ühendust andmepõhise veearuandluse projektijuhiga:
Sulev Tõkke
e-post: @email
tel: +372 5349 7543