Hetkeolukord
Vee erikasutuse jaoks on kohustuslik taotleda keskkonnaluba, kui võetakse pinnavett (sh jääd) rohkem kui 30 m3 ööpäevas, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas, ning muudel juhtudel, mis on sätestatud veeseaduse paragrahvis 187. Vee erikasutuse keskkonnaloaga kaasnevad aruandluse kohustused: keskkonnatasude deklaratsioonid, seirearuanded ja aastaaruanne.
2020. aastal esitasid keskkonnaloa omanikud kokku 1525 veekasutuse aastaaruannet. Üks suuremaid veekasutuse aruandlusega seotud probleeme on suur käsitöö maht. Sõltuvalt ettevõtte suurusest ja keskkonnalubade arvust võib ettevõttel olla kohustus igal aastal esitada sadu või tuhandeid andmevälju, mis tuleb kõik käsitsi KOTKAS-e infosüsteemis vormidesse kirjutada. See põhjustab suurt ajakulu ja muudab paratamatuks näpuvigade tekkimise, mis langetavad andmete kvaliteeti. Veekasutuse valdkonnas andmepõhisele aruandluse üleminek vähendaks tunduvalt andmete esitamisele kuluvat aega ja tõstaks andmete kvaliteeti, tuues seega kasu nii ettevõtetele kui riigiasutustele.
Andmepõhise veearuandluse projekti fookuses on vee-ettevõtted ehk ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni pakkujad, kuna nende aruandluskohustused on kõige mahukamad.
Projektist
2022. aastal algas Keskkonnaametis projekt "Vee-ettevõtjate andmepõhise aruandluse mudeli piloteerimine," mille eesmärk on vähendada ettevõtete halduskoormust aastaaruannete ja kvartaalsete deklaratsioonide koostamisel ja andmete edastamisel. Projekti raames analüüsitakse vee-ettevõtete aruandluskohustuste automatiseerimise võimalusi ning luuakse andmepõhise aruandluslahenduse prototüüp.
2022. aasta esimeses kvartalis teostati veearuandluse protsesside ja veekasutuse andmete kasutajate kaardistus. Teises kvartalis intervjueeriti 15 vee-ettevõtet: tutvuti vee-ettevõtetes kasutusel olevate andmehalduse meetodite ja infosüsteemidega, kaardistati peamiseid veekasutuse aruandlusega seotud probleeme ning aja- ja tööjõukulu tekitavaid aspekte. Ühtlasi teostati naaberriikide praktikate kaardistus, mille tulemusena selgus, et naaberriikides pole veesektoris andmepõhise aruandluse projekte läbi viidud ja Eestil on võimalus olla selles valdkonnas teerajaja. Kolmandas kvartalis alustas tegevust veearuandluse töörühm, kuhu kuulusid esindajad Keskkonnaametist, Keskkonnaagentuurist, Keskkonnaministeeriumist, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning vee-ettevõtetest. Töörühmas kaardistati erinevate osapoolte ootusi ja nõudeid uuele andmepõhise aruandluse süsteemile. Neljandas kvartalis alustati veearuandluse andmekoosseisu standardiseerimist koostöös andmepõhise aruandluse eksperdi Valdek Järvpõlluga ning viidi väikeostuna läbi hange tööle „Analüüs: võimalused omaseire andmete esitamise automatiseerimiseks“. Hanke võitis ettevõte Trinidad Wiseman OÜ.
2023. aasta esimeses kvartalis teostas Trinidad Wiseman OÜ töö „Analüüs: võimalused omaseire andmete esitamise automatiseerimiseks.“ Töö eesmärgiks oli leida võimalusi vee omaseire andmete vahetamise ning riigile esitamise lihtsustamiseks ja automatiseerimiseks. Töös jõuti järeldusele, et osapoolte tehniline võimekus on väga erinev ning valdkonnaüleselt masin-masin liideste kaudu toimuvale andmevahetusele üle minna pole võimalik. Siiski tehti mitmeid ettepanekuid, kuidas saaks omaseire andmete esitamist juba praegu lihtsamaks ja automaatsemaks muuta. Analüüsitöö maksumus oli 35 928 eurot.
2023. aasta teises kvartalis viidi läbi riigihange suuremale tööle "Andmepõhine aruandlus veekasutuse valdkonnas: äri- ja eelanalüüsi teostamine ning prototüüpide loomine." Hanke võitis ka seekord Trinidad Wiseman OÜ, tööd teostati 2023. aasta III ja IV kvartalis. Tööga kaardistati veekasutuse valdkonna aruandluse tänane olemasolev olukord, disainiti tuleviku visioon andmepõhisele aruandlusele üleminekuks ning loodi tarkvaraline prototüüp, millega testiti masinliidestusel põhineva andmepõhise aruandluse kontseptsiooni. Analüüsi tulemusena selgus, et vee-ettevõtete juhtimisstiil ja tehnoloogiline võimekus varieerub väga suures ulatuses ning see ei võimalda tänaste vee-ettevõtete puhul täiemahulist andmepõhisele aruandlusele üleminekut aastaks 2025 ega suure tõenäosusega ka aastaks 2027. Samas pakuti välja ka võimalikud lahendusmeetmed takistuste ületamiseks. Töö maksumus oli 93 364,80 €.
2024. aasta alguses koostatakse projekti seniste tulemuste põhjal detailne tegevuskava andmepõhisele veearuandluse üleminekuks.
Veemajanduskavad
Tulenevalt veemajanduskava toimeprotsessi reformiga viidi sügisel 2023. a läbi eeluuring hindamaks kas ja kuidas oleks võimalik veemajanduskava koostamise ja rakendamise korraldust viia reaalajamajanduse põhiseks, kuna nii mitmedki meetmed mida rakendatakse tuginevad rakendajate andmestikele. Alusuuring telliti Skroot OÜ’lt. Tulemused leitavad materjalide sektsioonis.
Veemajanduskavade asjus on kontaktiks Timo Torp Keskkonnaagentuurist @email
Materjalid ja tulemid
- Omaseire lõpparuanne
- Andmepõhine aruandlus veekasutuses
-
- Andmepõhine_aruandlus_veekasutuses_lopparuanne_21122023.pdf
- Lisa 6. Andmepõhisele aruandlusele ülemineku teekaart.pdf
Analüüsi ja prototüüpimise esitlus 23.01.24
- Veemajanduskavade meetmete rakendamise teabe automaatse kogumise kaardistamine
Kui soovid lisainfot või tekkis küsimusi, võta ühendust andmepõhise veearuandluse projektijuhiga või veemajanduskavade kontaktisikuga.