Veevaldkond

Projektist

Reovee kohtkäitluse tõhustamine ja andmete kogumine e-lahenduse abil

Reovee kohtkäitluse probleemide lahendamiseks töötatakse välja süsteem, mis haldaks ja vahetaks teavet kohtkäitlussüsteemidest purgimisele veetava reovee kohta. Praegu on saadaval vaid reoveepuhastitele purgitud reovee mahu andmed, kuid puudub terviklik lahendus reovee äraveo info vahetamiseks.

Uue lahenduse eesmärk on luua läbipaistev, tõhus ja kasutajasõbralik süsteem, mis vähendab osapoolte ajakulu, lihtsustab teenuse tellimist ning parandab koostööd. Samuti võtab süsteem arvesse ettevõtete äriprotsesse, vältides asjatut tööd ja luues uusi võimalusi teenuste osutamisel.

E-lahenduse eesmärk on tagada kohtkäitlussüsteemidest kogutud reovee äraveo info vahetamine kohtkäitlussüsteemi omaniku või haldaja, reovee äraveoteenuse osutaja, vee-ettevõtte, omavalitsuse ja riigi vahel. Rakendatav lahendus annab ülevaate kohtkäitlussüsteemide asukohast, purgla kasutamise nõuetest, kas reovee äraveoteenus katab kõik kohtkäitlussüsteemid, kes teenust osutab, kuskohast reovesi purglasse tuuakse ning milliseid koguseid ja mida täpselt purgitakse.

Lahenduse tulemusena muutub reovee äraveo protsess läbipaistvamaks ja jälgitavamaks. Avalikkusele luuakse juurdepääs usaldusväärsetele andmetele, mida seni pole olnud. Kohalikud omavalitsused saavad vajalikud andmed investeeringute planeerimiseks, et tagada piisav purglate võrgustik ja reoveepuhastite võimekus reovett töödelda.

Purgijatele luuakse paremad võimalused ausaks ja läbipaistvaks teenuse osutamiseks, mis soodustab konkurentsi. Vee-ettevõtted saavad kindlust, et purglasse jõuab kohtkäitlussüsteemidest kogutud reovesi, mis võimaldab neil tõhusamalt juhtida ja planeerida reovee vastuvõttu ning reoveepuhastite tööd.

Abistavad mõisted

Reovesi - olmes, tööstuses või muus tootmises tekkinud vesi, mis ületab kehtestatud heite piirväärtusi ja mida tuleb enne suublasse juhtimist puhastada.

Reovee kohtkäitlusrajatis - reovee tekkimise asukohas kasutatav tehnoloogiline rajatis, mida kasutatakse reovee kogumise, puhastamise, maapinda immutamise või veekogusse juhtimise eesmärgil (reovee kogumismahuti, omapuhasti või kuivkäimla kogumismahuti).

Purgimisteenus - reovee kohtkäitlusrajatisest reovee väljapumpamise, äraveo ja puhastamise teenus.

Lisainfo

Purgimise e-platvormi arendamine | Keskkonnainvesteeringute keskus (kik.ee)

Veemajanduskavad

Tulenevalt veemajanduskava toimeprotsessi reformiga viidi sügisel 2023. a läbi eeluuring hindamaks kas ja kuidas oleks võimalik veemajanduskava koostamise ja rakendamise korraldust viia reaalajamajanduse põhiseks, kuna nii mitmedki meetmed mida rakendatakse tuginevad rakendajate andmestikele. Alusuuring telliti Skroot OÜ’lt. Tulemused leitavad materjalide sektsioonis.

Lähemalt vaata veemajanduskavade kohta Keskkonnaportaali teemalehelt.

Veemajanduskavade asjus on kontaktiks Timo Torp Keskkonnaagentuurist @email

Materjalid ja tulemid

Omaseire analüüsi lõpparuanne

• Omaseire lõpparuanne v1.2.pdf

Andmepõhine veearuandluse äri- ja eelanalüüsi lõpparuanne

• Andmepõhine_aruandlus_veekasutuses_lopparuanne_21122023.pdf
• Lisa 6. Andmepõhisele aruandlusele ülemineku teekaart.pdf

Analüüsi ja prototüüpimise esitlus 23.01.24

Veemajanduskavade meetmete rakendamise teabe automaatse kogumise kaardistamine

• Analüüsi tulemused
  Eesmärkideks oli:
  • Kaardistada VMK ja VMK meetmeprogrammi meetmete rakendamise vaatest olulised osapooled;
  • Selgitada välja, mis andmeid on riigil vaja selleks, et meetmeprogrammis toodud meetmeid saaks arvestada rakendatuks;
  • Selgitada välja, kust on võimalik neid andmeid leida ning kas ja kui palju on võimalik rakendada RTE põhimõtteid;
  • Selgitada välja võimalikud alternatiivsed andmeallikad.

Andmepõhise veearuandluse lõpparuanne

• Lõpparuanne.pdf

Lõppenud projektid

Veekasutuse aastaaruanne

Suur aruandluskohustus vee-ettevõtetele vajas optimeerimist

Eestis tegutseb rohkem kui 100 vee-ettevõtet, kes varustavad elanikkonda puhta joogivee ja kanalisatsiooniteenustega. Kõik vee-ettevõtted peavad veeseaduse (edaspidi VeeS) § 187 toodud tegevuste jaoks taotlema riigilt vee erikasutuse keskkonnaloa ja toimetama vastavalt loa nõuetele. Keskkonnalubades määratakse mh ka vee-ettevõtte aruandluskohustused. Vee-ettevõtted peavad esitama regulaarselt seirearuandeid ehk laborimõõtmiste tulemusi vee kvaliteedi kohta, kvartaalseid keskkonnatasude deklaratsioone ja aastaaruandeid. Sõltuvalt teeninduspiirkondade arvust võib ühel vee-ettevõttel olla mitmeid keskkonnalubasid, ning iga keskkonnaloa kohta tuleb esitada üks aastaaruanne, seega võib ühel vee-ettevõttel olla vaja esitada igal aastal isegi kuni kümneid veekasutuse aastaaruandeid.

Vee-ettevõtete aruandluskoormus on märkimisväärne, aga riik vajab neid andmeid. Vee-ettevõtetelt kogutavad andmed võimaldavad meil omada ülevaadet puhta vee kui ressurssi ja looduskeskkonna üliolulise osa käekäigust. Ühtlasi raporteerib Eesti riik vee-ettevõtetelt saadud andmeid edasi erinevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele. Veekasutuse andmeid on riigi toimimiseks vaja ja seega veekasutuse aruandlus on vältimatu, aga suur aruandluskoormus põhjustab lisaks aja- ja ressursikulule ka probleeme andmekvaliteediga. Kui ettevõtja peab käsitsi täitma väga rohkeid andmevälju, siis paratamatult tulevad sisse vead, mille tuvastamine ja parandamine võtab aega, ning kannatab nii andmete õigsus kui ka ajakohasus.

Reaalajamajandus ja andmepõhine aruandlus tuli appi

Üleminek reaalajamajandusele ja andmepõhisele aruandlusele  aitaks seda olukorda märgatavalt parandada ehk vähendada vee-ettevõtete aruandluskoormust ning samaaegselt tõsta andmete kvaliteeti. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Kliimaministeerium sõlmisid 2021. aasta lõpus koostöökokkuleppe nr 1.1-17/21-458-1, mille eesmärgiks on toetada andmepõhisele aruandlusele üleminekut aastaks 2025.  Antud koostöökokkuleppe osana algas 2022. aastal Keskkonnaametis projekt „Vee-ettevõtjate andmepõhise aruandluse mudeli piloteerimine“ (edaspidi: andmepõhise veearuandluse projekt). Projekti eesmärgiks oli analüüsida vee-ettevõtete aruandluskohustuste automatiseerimise võimalusi ja luua andmepõhise aruandluslahenduse prototüüp, mille põhjal oleks võimalik vähendada vee-ettevõtete halduskoormust aruannete koostamisel ja andmete edastamisel.

Projekti ajajoon

Projekt algas 2022. aasta alguses olemasoleva olukorra ehk seotud osapoolte ning aruandlusega seotud protsesside ja probleemide kaardistamisega. Selle jaoks viidi läbi intervjuud 15 vee-ettevõttega ja mitmete avaliku sektori asutustega ning tutvuti olemasolevate materjalidega. Prooviti kaardistada ka andmepõhise veearuandlusega seotud praktikaid naaberriikides, kuid näiteid taolistest süsteemidest naaberriikides ei õnnestunud leida. Ühtlasi osaleti ka BaltAqua koostöövõrgustikus, mille eesmärk oli suurendada veevaldkonnas koostööd Saksamaa ja Balti riikide vahel. Koostöövõrgustikus ilmnes, et veemajanduse süstematiseerituse ja digitaliseerituse tase on Eestis juba praegu parem kui naaberriikides. Seega on Eesti riigil võimalus olla veemajanduse digitaliseerimise ja andmepõhise veearuandluse valdkonnas teerajaja.

2022. aasta III kvartalis alustas tegevust veearuandluse töörühm, mille eesmärk oli töötada välja nõuded veearuandluse andmete analüütika töölauale. Paralleelselt toimus sama tegevus ka andmepõhise jäätmearuandluse projektis. Jäätmete valdkonnas tajuti selget vajadust põhjalike töölaudade järgi, millel oleks nii ametniku, kohaliku omavalitsuse kui ka kodaniku vaade. Veevaldkonnas osutus aga, et andmepõhise aruandluse kontekstis puudub kriitiline vajadus taolise töölaua järgi. Siiski pandi töörühmas kirja kasutajate nõuded andmepõhise veearuandluse süsteemile ehk nõuded selle kohta, kuidas võiks andmepõhine veearuandlus ja sellega kaasnevad lisafunktsioonid eri kasutajate vaatest toimida. Veearuandluse andmete analüütika töölaud oleks nice-to-have, aga andmepõhise veearuandluse realiseerimise jaoks on kindlasti vajalik eemaldada regulaarsest veearuandlusest n-ö püsiandmed (väga harva muutuvad andmed). Üks võimalik lahendus selle jaoks oleks plaanitav käitiste registri arendus.

2022. aasta IV kvartalis valmis lähteülesanne ja viidi väikeostuna läbi hange tööle „Analüüs: võimalused omaseire andmete esitamise automatiseerimiseks“. Hanke võitis Trinidad Wiseman OÜ ning töö teostati 2023. aasta I kvartalis. Töö eesmärgiks oli leida võimalusi vee omaseire andmete vahetamise ning riigile esitamise lihtsustamiseks ja automatiseerimiseks. Töös jõuti järeldusele, et osapoolte tehniline võimekus on väga erinev ning valdkonnaüleselt masin-masin liideste kaudu toimuvale andmevahetusele üle minna pole lähitulevikus võimalik. Siiski tehti mitmeid ettepanekuid, kuidas saaks omaseire andmete esitamist juba praegu lihtsamaks ja automaatsemaks muuta.

2023. aasta kevadel valmis lähteülesanne järgmisele ja eelnevast suuremale analüüsile "Andmepõhine aruandlus veekasutuse valdkonnas: äri- ja eelanalüüsi teostamine ning prototüüpide loomine." Vastav riigihange avaldati Riigi Tugiteenuste Keskkonnas 23. mail, pakkumuste esitamise tähtaeg oli 16. juunil. Ka selle hanke võitis Trinidad Wiseman OÜ ning tööd teostati 2023. aasta III ja IV kvartalis. Tööga kaardistati veekasutuse valdkonna aruandluse tänane olemasolev olukord, disainiti tuleviku visioon andmepõhisele aruandlusele üleminekuks ning loodi tarkvaraline prototüüp, millega testiti masinliidestusel põhineva andmepõhise veearuandluse kontseptsiooni. Analüüsi tulemusena sai taaskord kinnitust, et vee-ettevõtete juhtimisstiil ja tehnoloogiline võimekus varieerub väga suures ulatuses ning see ei võimalda tänaste vee-ettevõtete puhul täiemahulist andmepõhisele aruandlusele üleminekut aastaks 2025 ega suure tõenäosusega ka aastaks 2027. Samas pakuti välja ka võimalikud lahendusmeetmed takistuste ületamiseks. Töö tulemuste avalik tutvustamine toimus 2024. aasta jaanuaris. Analüüsi tulemused on aluseks edasiste tegevuste planeerimisel veevaldkonnas andmepõhisele aruandlusele üleminekuks.

Muude tegevustega paralleelselt on toimunud veearuandluse standardiseeritud taksonoomia koostamine ja täiendamine koostöös MKM-i poolt juhitava riigiasutuste-ülese taksonoomia töörühmaga.

Antud projekti raames ei arendatud veel välja uusi realiseeritavaid teenuseid, kuna tegemist oli teadus- ja arendustegevuse projektiga, mille põhieesmärk oli uute teadmiste loomine. Küll aga saab võtta projekti tulemused aluseks edasiste konkreetsete muudatuste ja arenduste planeerimisel.

Projekti juhtis Keskkonnaamet, partneritena olid kaasatud Keskkonnaagentuur, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Kliimaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Aktiivselt tehti koostööd ka paljude vee-ettevõtetega, laboritega ning mitmete teiste riigiasutustega (Statistikaametiga, Terviseametiga, Konkurentsiametiga, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga ja teistega). Projekti eelarve oli 202 460 €.

Kontakt: Keskkonnaameti veeosakonna juhataja Triin Mägi (@email; +372 5691 6554)

Kui soovid lisainfot või tekkis küsimusi, võta ühendust Keskkonnaameti veeosakonna juhataja, Keskkonnainvesteeringute keskuse projektijuhi või veemajanduskavade kontaktisikuga.