Põhjaveevarud ja -bilanss
Põhjaveevaru on vee kogus, mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta nii, et oleks tagatud põhjavee hea seisundi säilimine.
Põhjaveevaru tuleb piirkonnas hinnata juhul, kui veehaardest võetav põhjaveekogus ületab ööpäevas 500 m3. Põhjaveevaru uuringu aruanded vaatab läbi ja esitab kliimaministrile kinnitamiseks põhjaveekomisjon. Keskkonnaagentuur koostab Eesti põhjaveevarude bilanssi, kus on välja toodud kehtestatud põhjaveevarud, veevõtt nende varude piires ning kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus. Lisaks esitatakse aruandes kehtestatud põhjaveeveevarud, -veevõtt ja –veevõtu muutused maakondade ning põhjaveekogumite piires.
Põhjaveevõtt Eestis 2023. aastal
- 2023. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 607 777 m3 põhjavett ööpäevas, millest 78% moodustas kaevandustest ja karjääridest väljapumbatud põhjavesi.
- Põhjaveevõtt joogi- ja olmevee tarbeks jäi aastatagusega võrreldes samasse suurusjärku.
- Võrreldes aastatagusega vähenesid mineraalveevõtt ja kaevandustest- ning karjääridest väljapumbatavad põhjavee kogused vastavalt 5% ja 8%.
-
Kõigist Eesti kaevandustest ning karjääridest (k.a põlevkivikaevandused) juhiti põhjavett ära kokku koguses 479 269 m3/d.
Kasutatud lühendid
m3/d – kuupmeetrit ööpäevas
Põhjaveebilansi andmed:
- UUS! Põhjaveebilansi aruanne 2023.pdf
- Põhjaveebilansi aruanne 2022.pdf
- Põhjaveebilansi aruanne 2021.pdf
- Põhjaveebilansi aruanne 2020.pdf
- Põhjaveebilansi aruanne 2019.pdf
- Põhjaveebilansi aruanne 2018.pdf
- Põhjaveebilansi aruanne 2017.pdf
- Põhjaveebilansi aruanne 2016.pdf
- Põhjaveebilansi aruanne 2015.pdf
- Põhjaveebilansi aruanne 2014.pdf
- Põhjaveebilansi aruanne 2013.pdf