Loodushüved

Üleriigiline hindamine ja kaardistamine

Üleriigilise hindamise-kaardistamise tulemid on sisendiks keskkonnaaruandluses, ruumilisel planeerimisel, looduskaitseliste tegevuste planeerimisel, keskkonnamõju hindamisel, keskkonnahoidlike toetusmeetmete planeerimisel, paljudes rakenduslikes projektides (nt taastuvatele energiaallikatele keskenduv IRENES) ja teadustöödes jm.

Ökosüsteemide ja nende hüvede hindamisel ning kaardistamisel on oluline, milliste otsuste tegemiseks või olukordade analüüsiks on tarvis tulemusi kasutada. Sellest sõltub, mida käsitletakse – looduses olemasolevate hüvede pakkumist, nõudlust hüvede järele, kasutust, majandusse sisenevat voogu vm – ja millise metoodika kasutamine on sobilik. Näiteks ainuüksi loodusest majandusse siseneva teenuste voo hindamine ei anna teavet, milline on hüve looduslik potentsiaal ehk koguväärtus ja seega kestlik kasutus, samuti ei saa me teada, milline on selliste hüvede väärtus, sest seda on kas keeruline või võimatu rahalises vääringus hinnata.

Et saada täielik pilt, milline on hüvede kestlik kasutus, tuleb lisaks praegu ELME projekti raames teostatud ökosüsteemide seisundi ja ökosüsteemiteenuste pakkumise (looduses olemasolevad hüved) baastasemete hindamise-kaardistamise tegevustele ning Statistikaametis toimuvale ökosüsteemiteenuste majandusse siseneva voo hindamise testimisele kaardistada ka teised aspektid ja nendevahelised seosed: olemasoleva hüve, selle kasutuse, nõudluse vahekorrad ning hüvede (kasutuse) kriitilised piirid.

Ökosüsteemide seisundi ja hüvede arvepidamise ning kordushindamistega on tarvis jätkata ka pärast projektide lõppu, sh luua riiklik süsteem, mis võimaldab kirjeldada muutusi ökosüsteemide ja pakutavate teenuste seisundis ning vastavat infot jätkusuutlikku loodusressursside kasutust puudutavate otsuste tegemisel arvesse võtta.

Üleriigiliste hindamiste rakendusi

Maismaaökosüsteemide ulatuse, seisundi ja hüvede kaarte rakendavad oma töö hõlbustamiseks ja täiustamiseks erinevad riigiasutused, kohalikud omavalitsused ning eksperdid, kuid ka tavainimesed leiavad neist teavet leidmaks näiteks parimaid marjade ja seente korjepaiku. 
 

Järgnevalt on loetletud valdkondade kaupa konkreetsed ja juba kasutusel olevad kaartide rakendused.

Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindajad kasutavad ökosüsteemide ulatuse, seisundi ja hüvede kaarte planeeringute tegemisel, nii üldplaneeringutes kui ka üleriigilises planeeringus. Ökosüsteemide kaardid aitavad asukohapõhiselt rohevõrgustike toimimist hinnata ning järgmisi samme kavandada. Minuomavalitsus.ee portaalis on indikaatori „rohevõrgustike seisukord“ sisustamisel kasutatud ökosüsteemide seisundikaarti.

Looduskaitse planeerimine

Keskkonnaametis kasutatakse ökosüsteemi hüvede kaarte kaitseplaneerimises ehk kaitstavate alade loomisel ja muutmisel. Uute või muudetavate kaitsealade kaitse-eeskirjade seletuskirjades on peatükk, mis kirjeldab kaitse tulemusel säilivaid looduse hüvesid, eelkõige keskendutakse seal mulda seotud orgaanilise süsiniku kogusele ja hinnale. Lisaks analüüsitakse kaitstavate alade tulemuslikkuse hindamisel kaitstavate alade ökosüsteemiteenuste hulga ja sidususe muutust ajas.

Ruumilised maakasutusanalüüsid

Ökosüsteemide baas- ja seisundikaardid on heaks tööriistaks ruumilistes maakasutusanalüüsides. Keskkonnaagentuuris valminud uuring tuvastas tuuleparkide rajamiseks sobivad alad riigimaal. Lisaks valmis Keskkonnaagentuuris asendusmetsastamise analüüs, kus leiti potentsiaalselt sobilikud alad, mis võiksid sobida asendusmetsastamiseks või istandike rajamiseks.

 

Keskkonnaarvepidamine

Statistikaametiga koostöös töötatakse välja üleriigilist ökosüsteemide statistilise arvepidamise süsteemi. Esialgu hakatakse arvet pidama ökosüsteemide ulatuse, seisundi ja seitsme teenuse osas. Ökosüsteemiteenuste indikaatorid on olnud mitme aasta jooksul sisendiks ökosüsteemide arvepidamise arendamisel. Näiteks arvutatakse Eesti keskmist metsade sidusust ja maismaa pindala, mis üleujutuste mõju pidurdavad. Lisainfot vt siit.

Ökosüsteemiteenuste säilitamise toetus

Ökosüsteemiteenuste säilitamise toetusega toetatakse mitmekesist põllumajandusmaastikku, maastikuelementide ja looduslike alade säilitamist eesmärgiga tagada põllumaal põllukahjurite looduslikud vaenlased (ökosüsteemiteenus). Meetme sisendiks on ökosüsteemiteenuste seisundikaardid (vt ka Eesti ühise põllumajanduspoliitika kava aastateks 2023-2027 lk 340)

Riigikohtu suunised arvestamaks turbakaevanduste lubamisel ökosüsteemiteenustega

Riigikohtu lahend nr 3-20-1657 suunas Keskkonnaametit kaaluma kaevanduste tulemusel kaduvate ökosüsteemiteenuste hinda ja tootmistulu väljastamaks (turba)kaevanduslube. Lahendist tingituna valmisid ökosüsteemiteenuste kuumkohtade kaardid, mis on tööriistaks mitmeid ökosüsteemihüvesid arvestaval juhisel.

Riigikontroll

Riigikontroll kasutas ökosüsteemiteenuste rahalisi väärtuseid analüüsimaks RMK maharaiutud metsiseala, mis oli mõeldud Rail Baltica hüvitusalaks.

Teadustööd

Pidevad päringud, sealhulgas taastamisega seotud projektid nii RMK-s kui ka ELF-is.

Tavainimene

ELME1 ja ELME2 kaardilugusid kasutatakse seente ja marjade kaartide uurimiseks. Lisaks saavad inimesed sealt näha, millised on nende kodukoha tähtsaimad ökosüsteemiteenused. Kaarte kasutavad ka kohalikud omavalitsused looduse säilitamise vajaduse selgitamiseks (Harku vald) jpm.

ELME2 kaardikihtide kataloog