Metoodika väljatöötamine tuuleparkide ja teiste energiatootmise tehnoloogiate võimalike tervisemõjudega seotud teadusuuringute tulemuste tõlgendamiseks Eesti tingimustes
Sissejuhatus
Maailmas toimuvad kliimamuutused ohustavad tervist ja heaolu üle kogu maailma (Lancet Countdown, 2024). Kuna peamiseks kliimamuutusi mõjutavaks teguriks on kasvuhoonegaasid, on tagajärgede leevendamiseks Euroopa Liidus lepitud kokku, et gaaside heitkoguseid vähendatakse 2030. aastaks vähemalt 55% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega (Euroopa Komisjon, 2019). Selle eesmärgi saavutamiseks arendavad paljud riigid üha enam taastuvenergia tootmismeetodeid, eelkõige tuule-energiat. Tuule-energia arendamisel on üheks kõige olulisemaks küsimuseks tuuleparkide terviseohutuse tagamine. Järelduste tegemiseks terviseohutuse kohta ei saa piirduda vaid valikulise teaduskirjandusega tutvumisega, vaid on vaja teha süstemaatiline kirjanduse ülevaade. Süstemaatiline kirjanduse ülevaade annab oluliselt terviklikuma ja usaldusväärsema pildi olemasolevast teaduslikust teadmisest, kui üksikute teadusartiklite lugemine ja nende tulemuste põhjal järelduste tegemine.
Järeldused
Johtuvalt süstemaatilises kirjanduse ülevaates leitud teadusuuringutest saame teha järgnevad järeldused:
• Tuulikute tekitatud piirnormidesse jääval elektromagnetväljal, vibratsioonil ja infrahelil ei ole teadusuuringud näidanud negatiivset mõju tervisele. Tõendus infraheli tervisemõjude puudumise kohta põhineb kolmeteistkümnel käesolevasse ülevaatesse kaasatud ekperimendil.
• Tuulikute madalsageduslik müra siseruumides (10–160 Hz) ei olnud käesoleva uuringu põhjal seotud infarkti, insuldi, diabeedi, halvenenud sünninäitajate, kõrge vererõhu, depressiooni ja unehäirete tekkimisega ühelgi uuritud müratasemel (kuni 20 dB A). Kuna müra ekspositsiooni ja iga tervisetulemi suhet käsitles ainult üks uuring, ei saa selle tulemi tõendatuse taset pidada kõrgeks. • Taanis läbiviidud pikaajalised suure valimiga registripõhised uuringud leidsid, et tuulikute kuuldav müra (sh madalsageduslik müra) ei mõjutanud diabeedi ja kõrge vererõhu teket ega ka halvendanud laste sünninäitajaid (sünnikaal ning enneaegse sünni esinemine) ühelgi uuritud müratasemel (kuni 50 dB (A)). Kuna müra ekspositsiooni ja iga tervisetulemi suhet käsitles ainult üks uuring, ei saa selle tulemi tõendatuse taset pidada kõrgeks.
• Tänaseks pole leitud selgeid seoseid tuuliku kuuldava müra (sh madalsagedusliku müra) ja kliiniliselt väljendunud tervisemõjude vahel. Siiski on leitud viiteid, et kuuldav müra võib suurendada mõnede südameveresoonkonna haiguste (kodade virvendusarütmia, infarkt ja insult) riski, suurendada depressiooni esinemist ja halvendada unekvaliteeti. Praeguseks on läbi viidud ainult kaks suuremat kohortuuringut Taanis, mille tõttu ei saa pidada antud tulemuste tõendatuse taset kõrgeks. Vaja on rohkem pikaajalisi jälgimisuuringuid, et tervisemõjusid täpsemalt tuvastada.
• On selge tõendus, et tuulikud põhjustavad elanikes häiritust. Häirituse teket mõjutavad lisaks tuulikute mürale ka muud tegurid. Olulist rolli mängivad meediast saadud ootused/teadmised tuulikute tervisemõjude kohta, planeerimisprotsessi tunnetatud õiglus ja läbipaistvus, majanduslik kasu ja visuaalsed aspektid. Tõenäoliselt tekitab häiritust kõigi nende tegurite kombinatsioon.
• Suuremat amplituudmodulatsiooni sügavust (helitasemete muutuseid) sisaldavad kuuldavad tuulikute helid on kuulamiskatsete põhjal häirivamad kui väiksema 47 amplituudmodulatsiooni sügavusega helid. Tuulikute kuuldava müraga kaasnev suurem amplituudmodulatsiooni sügavus võib suurendada inimeste häiritust tuuleparkidest
RePowerEU
Projekti on rahastatud Euroopa Liidu taasterahastus NextGenerationEU vahenditest. Leht on tehtud REPowerEU raames, mille eesmärk on kaotada Euroopa Liidu sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest, säästes energiat, mitmekesistades energiaallikaid ja kiirendades üleminekut puhtale energiale.
