Keskkonnahoidliku arengu andmevärav

Eesti keskkonnahoidlik areng

Pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seadis Eesti endale eesmärgiks olla 2050. aastaks konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik. Eesmärgi saavutamine mõjutab oluliselt ees seisvaid valikuid oma ühiskonna- ja majanduselu korraldamisel: riigil peab olema valmisolek ja võime ebasoodsaid mõjusid vähendada ning muutustega kaasnevaid positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Selleks on vaja keskkonnahoidliku arenguga seonduvaid tegevusi planeerida valdkondade üleselt, arvestades sektorite omavahelist mõju.

Keskkonnahoidliku arengu tervikvaates on määratletud kolm raamistavat eesmärki ja kümme valdkonda, mis kirjeldavad, millistes ühiskonna ja majanduse osades on muutused vajalikud ning milliste poliitikate ja meetmetega neid muutusi suunatakse.  Keskkonnahoidliku arengu terviklikku edenemise jälgimiseks on kokku lepitud mõõdikud, mille põhjal on koostatud siinne keskkonnahoidliku arengu näidikulaud.

Mõõdikute põhjal liigutakse suures osas seatud eesmärkide täitmise poole – langustrendi näitavad kasvuhoonegaaside heitkogused energeetika-, jäätme- ja hoonete sektorist, vähenenud on jäätmete koguteke, elamute ja mitteelamute energiatarve, kasvanud on nullheitega sõiduautode osakaal,  olmejäätmete ringlussevõtu määr. Vales suunas liikumist näitavad teiste hulgas pinnaveekogumite koondseisund, mahetoodangu osatähtsus põllumajandustoodangust või loodusdirektiivi elupaigatüüpide seisund.

Suuna hindamise metoodika

Mõõdikute suuna hinnang põhineb aegrea viimase viie aasta trendianalüüsil ning kajastab mõõdikute üldist arengusuunda. Viie aasta trend valiti, sest see peegeldab kehtivat arengusuunda, keskendudes viimastele ja poliitikakujundamise seisukohalt aja- ja asjakohastele muutustele. Üksikute aastate kõikumiste mõju eristamiseks arvutati lineaarsest trendist kõrvalekallete (jääkide) standardhälve, mis kirjeldab hajuvust trendi ümber. Viimase aasta muutus loeti trendiga vastuolus olevaks ja sisuliselt oluliseks üksnes juhul, kui tegelik väärtus jäi väljapoole trendi ±1 standardhälbe põhjal määratud hajuvuskoridori. 

• Hea seisund: mõõdikule on seatud eesmärk ning see on täidetud.
• Liigume õiges suunas: viimase viie aasta lineaarse trendi suund on õige; viimase viie aasta trendi suund on õige aga viimane punkt on vales suunas ja jääb hajuvuse piiridesse; viimase viie aasta trend puudub aga viimane punkt on õiges suunas ning väljub hajuvuse piiridest.
• Ebaselge suund: trendi ja viimase punkti muutus on vastuolulised või arengusuund puudub. Viimase viie aasta trendi suund on õige, viimane punkt on vales suunas ning on võrdne või väljub hajuvuse piiridest; viimase viie aasta trend on vales suunas, viimane punkt on õiges suunas ning on võrdne või väljub hajuvuse piiridest; viimase viie aasta trend puudub, viimase punkti suund jääb hajuvuse piiridesse.
• Vale suund: areng liigub vales suunas. Viimase viie aasta trendi suund on vale; viimase viie aasta trendi suund on vale, kuid viimane punkt on õiges suunas aga jääb hajuvuse piiridesse; viimase viie aasta trend puudub, viimane punkt on vales suunas ning on võrdne või väljub hajuvuse piiridest.
• Hindamata:  hinnang ei kohaldu või tegemist selgitava seisundimõõdikuga.

 Juhul kui mõõdiku hindamisel on rakendatud teistsugust metoodikat, on see eraldi välja toodud.