Ilmaülevaated

November 2025

Kui novembri esimene pool oli veel sooja sügisehõnguline, siis kuu teisel poolel oli tunda juba ka talve lähenemist. November oli kokkuvõttes pikaajalisest keskmisest soojem. Päikesepaistet ja sademeid jagus novembrisse normist vähem. Kuu teisel poolel kattus maapind mitmel pool lumevaibaga.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli 4,3 °C, mis on 2,2 kraadi normist (1991-2020 keskmisest) kõrgem. Alates 1922. aastast on november veel soojem olnud üheksal aastal. Sama soe oli november 1928. aastal.

Kuu esimene kolmandik kujunes eriliselt soojaks – kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi mitmel päeval endaga kaasa uued päevased soojarekordid. Kuu soojarekordid jäid püsima.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli novembri esimesel kolmandikul 8,6 kraadi, mis on viis kraadi normist kõrgem. Alates 1922. aastast ei ole novembri esimene kolmandik veel nii soe olnud. Vaatamata sellele, kas vaatlusrea pikkus on 50 või 150 aastat, oli novembri esimene kolmandik peaaegu kõikides seirejaamades pikas vaatlusreas esikohal. Esimesele kohale ei jõudnud novembri esimene dekaad vaid Kihnus ja Ruhnus, kus see platseerus teisele kohale.

Maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti 5. novembril Kundas 12,4 °C. Õhutemperatuuri miinimum oli sama number, ainult et miinuspoole peal. Minimaalne õhutemperatuur mõõdeti 19. novembril Väike-Maarjas ja 27. novembril Jõhvis.

Eesti keskmine sajuhulk oli 59 mm ehk 96% normist. Kõige enam oli sademeid Ristnas 128 mm, mis on 179% normist. Kõige kuivem oli Tõraveres, kus sademeid oli 33 mm ehk 60% normist. Novembris registreeriti ka üks äikesepäev – 14. novembril oli 7 pilv-maa-tüüpi välku.

Kuigi novembris olid sademeteta üksikud päevad, siis enamikus kohtades oli sademeid normist vähem. Kuu esimesel poolel sadas nii vihma kui uduvihma. Kuu teisel poolel sadas mitmel pool juba ka lund ja lörtsi. 

Kuu keskpaiku kattus maapind mõnel pool õhukese 1–2 cm paksuse lumevaibaga, mis püsis kuni kaks päeva. Järgnevatel päevadel esinenud lumesajud tõid küll mitmele poole lumelisa, kuid kuu viimaste päevade sulailm kahandas lumikatet jõudsalt. Kuu viimasel päeval jagus lund veel vaid Lõuna-Eestisse. Kõige paksem oli lumikate 18. novembril Väike-Maarjas, mil vaatlusväljakul mõõdeti selle paksuseks 24 cm.

Kui kuu esimene pool oli peamiselt pilves ja sompus, siis kuu teisel poolel paistis päikest rohkem. Eesti keskmisena paistis päikest 29 tundi, mis on 91% normist.

Novembri keskmine veetase Peipsil (Mustvee hüdromeetriajaam) oli 194 cm ja Võrtsjärvel (Rannu-Jõesuu hüdromeetriajaam) 62 cm, mis on vastavalt 18 cm ja 28 cm pikaajalisest keskmisest kõrgem. Mõlemas järves on püsinud kuu keskmine veetase viimased kuus kuud üle pikaajalise keskmise taseme.

Roosisaare hüdromeetriajaamas Tamula järves oli kuu keskmine veetase 109 cm, s.o 7 cm pikaajalisest keskmisest kõrgem. Viimased kaks kuud oli veetase Tamulas pikaajalisest keskmisest veidi madalam.

Kuu keskmisena oli seiratavate jõgede äravool pikaajalisest keskmisest veidi suurem. Keskmisest rohkem jõudis voolata vett Soome lahe vesikonna jõgedes, kus äravool oli novembris 40% tavapärasest suurem.

Kuu viimasel nädalal miinuspoolele langenud õhutemperatuurid aitasid kaasa ka jõgede ja järvede vee jahtumisele. 25. ja 26.novembril registreeriti Mustvees ja Rannu-Jõesuus selle sügise esimesed jäänähtused. Jõgede veetemperatuurid ületasid pikaajalise keskmise valdavalt 2 kraadi ulatuses.

Roomassaares ja Virtsus oli novembri keskmine veetemperatuur viimase 16 aasta jooksul teisel kohal, keskmine veetemperatuur oli vastavalt 6,9 ja 7,0 kraadi. Kõrgeim novembrikuu keskmine veetemperatuur pärineb mõlemas jaamas 2020. aastast, kui see oli vastavalt 7,5 ja 7,4 kraadi. Üldiselt oli rannikujaamades kuu keskmine veetemperatuur 5–7 kraadi. Viimase 15 aasta andmeid võrreldes oli novembri kuukeskmine veetemperatuur pigem soojemate seas.

Ristnas oli novembri kuu keskmine veetemperatuur 9,2 kraadi, mis on samuti viimase 16 aasta jooksul soojuselt teisel kohal. Soojem oli november vaid aasta varem, kui veetemperatuur oli 9,5 kraadi.

Teksti autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Külli Loodla.

Aastaaegade kokkuvõtted