Ilmaülevaated

Jaanuar 2026

Eesti keskmine õhutemperatuur oli -7,8 °C (norm -3,1 °C), mis on viimase 25 aasta üks külmemaid, jäädes alla vaid 2010. aastale, kui keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti -11,4 kraadi ja edestades napilt 2016. aastat (-7,7 °C).

Minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 6. jaanuaril Jõgeval -26,8 °C. Kõige soojem oli aga 3. jaanuaril Ruhnus, +3,1 °C.

Külmad ilmad on veekogud jääga kaanetanud, vaid kiirevoolulistes kohtades on vaba vett näha ning vesipappe ja jäälinde askeldamas. Põltsamaal ja Kuningakülas põhjustas jääummistus üleujutuse. Kuningakülas hakkas Narva jõe veetase tõusma juba 30.12.2025 õhtupoolikust ning kerkis 11. jaanuariks ligi 3 meetrit. Loode-Eestis on aga mere veetase viimase 16 aasta madalaim.

Alates viiendast jaanuarist registreeriti Peipsil täielik ühtlane jääkate. Jää tekkeprotsessi iseloomult oli viimane sarnane talv aastal 2015/2016 – terve detsembri oli Peipsi peaaegu täiesti jäävaba, kiire jääkatte teke toimus aastavahetusel. Jää paksuse arvestuses jaanuaris aga leiame viimase sarnase talve 1972/1973 aastast – jaanuari viimase 10 päevaga on jää kasvanud umbes 15 cm, 15nelt kuni 30 sentimeetrini.

Sademeid oli jaanuaris napilt, vaid kolmandik pikaajalisest keskmisest. Eesti keskmisena sadas 15 mm (norm 49 mm). Tänavune jaanuar on ligi 100-aastases andmereas kuivuselt 5. kohal. Kõige enam sadas Paldiskis, Kihnus ja Kundas, kus sadas ligikaudu kolmveerand normist. Kõige kuivem oli Jõhvis, Jõgeval ja Narvas, kus sadas alla 20% normist.

Lumikate oli kõige paksem kuu esimesel poolel kui Tallinnas mõõdeti lume paksuseks 37 cm, Toomal 35 ja Kagu-Eestis Tuulemäel 33 cm. Maa on valge olnud kogu kuu ja üle Eesti, välja arvatud Ruhnus, kus oli kolm päeva ilma lumeta. Lumeteki all on aga maapind sula. Toomal mõõdeti kuu viimasel päeval lume all maapinna temperatuuriks -0,1 kraadi, 5 cm sügavusel +0,3 kraadi, 10 cm peal +0,6 kraadi ja 20 cm sügavusel +1,1 °C.

Päikest paistis jaanuaris pikaajalisest keskmisest kolmandiku võrra enam, eriti päikeselised olid kuu viimased päevad, kui mitmel pool jagus päikest lausa seitsmeks tunniks päevas. Eesti keskmisena paistis päikest 44 tundi (norm 33 tundi). Päikese rohkuselt on tänavune jaanuari alates 1961. aastast 10. kohal.

Looduses kohati kõige enam rasvatihaseid, hallvareseid ning metskitsi. Ka rebaseid on saabunud jooksuaja tõttu tavapärasest rohkem näha.

Teksti autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Miina Krabbi.

Aastaaegade kokkuvõtted