Ilmaülevaated

August 2025

Kes lootis, et südasuvine soojus jätkub ka augustis, pidi jääma senisest natuke pikema ninaga. August oli nagu kainestav või karastav ämbritäis vett näkku: jahtusid maha juulis kerkinud õhu- ja veetemperatuurid ning kõigest kuu pärast juulikuist soojalainet paistis koguni, et uksele koputab klimaatiline sügis. Päris nii ei läinud ja suhteliselt tormivaene, kohati udutav ja märjavõitu kuu lõppes siiski suviste temperatuuridega, ehkki meie laiuskraadile omaselt.

Eesti keskmisena oli õhutemperatuur augustis 15,8 °C, mis on pikaajalisest keskmisest ehk normist (1991-2020) 0,9 °C madalam. Väga jahe ei olnudki, sest alates 1922. aastast on esinenud jahedamaid augustikuid 39. Väärib märkimist, et tänavune august oli veelgi varasema normperioodi 1961-1990 augustikuu normist 0,3 kraadi soojemgi. Aga möödunud kuul esines ka tugevaid temperatuurikontraste.

Kuu algusesse jätkus veel südasuvist soojust ja kõrgeimad temperatuurid mõõdeti 4. augustil, mil Kundas registreeriti möödunud kuu maksimum 30,0 °C. Samal päeval koos äikesega saabunud külm front tõi kaasa märksa jahedamad temperatuurid ja edaspidi jäi õhk soojuse poolest normilähedaseks. Kuni kuu viimase kolmandikuni, mil Eesti mandriosas langesid öised temperatuurid selgetel öödel kõvasti alla kümne kraadi. Kuu minimaalne õhutemperatuur 3,0 °C mõõdeti 21. augustil Kuusikul. Tõraveres langes samal ööl õhutemperatuur 2 cm kõrgusel maapinnast 2,4 kraadini (2 m kõrgusel 4,8 °C). Öised temperatuurid püsisid mandril 4-10 kraadi vahel kuni 29. augustini, mil õhk hakkas taas tasapisi soojenema. Augustikuu viimane kolmandik platseerus alates 1922. aastast jaheduselt 12. kohale (13,2 °C).

Sademete poolest oli augustikuu möödunud meteoroloogilisele suvele omaselt märjavõitu. Eesti keskmine sademete summa oli 102 mm, mis on 126% normist. Puudusid päevad, mil Eestis üldse sademeid poleks registreeritud, aga kõige tugevamad sajud esinesid 22.-26. augustil, kui Soomest liikus Venemaa poole meile jahedust ja sademeid toonud madalrõhkkond. Kõige rohkem sademeid kogunes Narvas (211 mm ehk 234% normist). Suur osa Narva ümbruse sademetest (66 mm) tuli alla 26. augustil, mil sinnakanti jäi tiirutama väheliikuv sajuvöönd, mis põhjustas Narva-Jõesuus ka üleujutusi.

Üleujutus Narva-Jõesuus 26. augustil. Foto: Jelena Stankevitš

Ent mitte kõikjal ei uputanud. Kõige vähem sadas Ruhnul (kõigest 40,3 mm ehk 54% normist). Normist vähem sadas ka Valgas (88% normist) ja Väike-Maarjas (84% normist), Türil, Viljandis ja Tartu-Tõraveres esines sademeid aga normilähedaselt. Samas on hoogsademed väga lokaalse iseloomuga.

Veetasemed jõgedes kulmineerusid juulikuus, kuid jäid augustikuus seoses sadudega pikaajalisest keskmisest enamikus endiselt kõrgemaks, seda eelkõige Kesk- ja Kirde-Eestis. Peipsi järve Mustvee hüdromeetriajaamas oli veetase augustis 43 cm üle pikaajalise keskmise taseme. Üle pikaajalise keskmise olid veetasemed ka Võrtsjärves Rannu-Jõesuu hüdromeetriajaamas (+65 cm) ja Tamula järves Roosisaares (+4 cm). Peipsi ja Võrtsjärv on viimased kolm kuus püsinud pikaajalisest keskmisest tasemest kõrgemal. Seoses juuli lõpu ja augusti alguse sademetega kerkis Narva jõe Kuningaküla hüdromeetriajaamas veetase 2. augustil 106 sentimeetrini (senine maksimum 95 cm 08.08.2013). Kui Liivi ja Soome lahe vesikonna jõgedes oli augustis äravool pikaajalise keskmisega võrreldes veidi suurem, siis Peipsi järve ja Narva jõe vesikonnas tervelt 1,5 korda suurem.

Äikesepäevi oli augustis kokku 19, kusjuures pilv-maa välke registreeriti kokku 4911. Kõige rohkem välke (1367) esines 4. augustil, mil lõunast põhja suunduvad äikesepilved tõid kaasa tugevaid vihmavalinguid, tuulepuhanguid (Toomal registreeriti puhanguks 27,5 m/s) ja kohati ka rahet.

Koos külma saabumisega augusti teises pooles märgati arvukalt ka vesipükse. 23.-25. augustil esines vesipükse Hiiumaa lähistel, Toilas, Narva-Jõesuus, Peipsil, Kihnu ja Naissaare lähistel. 24. augustil märgati Jõgevamaal Kassinurmes ka lehterpilve.

Ei üllata, et sajusel augustikuul nappis Eestis ka päikesepaistet. Tervikuna paistis päikest keskmiselt 230 tundi, mis on 95% normist. Kõige päikeselisem (276 tundi) oli Roomassaares, kõige vähem sai päevitada Tartu-Tõraveres (päikest paistis kõigest 193 tundi ehk 85% normist).

Augustikuus olid UV-kiirguse tasemed jaamades kõrgemad kuu esimeses pooles, ööpäeva maksimumväärtused jäid vahemikku 5 kuni 6. UV-indeksi kõrgeim väärtus 6,9 mõõdeti Tallinn-Harku jaamas 5.augustil (augustikuu seni kõrgeim UV-indeksi väärtus 7,4 mõõdeti Tartu-Tõraveres 2008. aastal). Kuu teises pooles jäi UV-kiirgus keskmisele tasemele.

Teksti autor: Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Tanel Kallis.

Möödunud kuude ilmaülevaated

Aastaaegade kokkuvõtted