Liigu edasi põhisisu juurde

Ülevaade


Ilmaülevaated pakuvad teavet Eesti hiljutiste ilmastikuolude kohta, sealhulgas igakuiseid, hooaja- ja aastakokkuvõtteid. 

  • Kuuülevaated: kokkuvõtted igakuisest ilmastikust, kus on toodud peamised ilmauudised ja olulisemad sündmused.
  • Aastaaegade ülevaated: kaardilood möödunud meteoroloogiliste aastaaegade (talv, kevad, suvi, sügis) ilmastikust.

Septeber 2026


September kujunes Eestis tavapärasest märksa soojemaks ja sajusemaks kuuks. Eesti keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 13,9 °C, mis on 1,6 °C üle normi. Pika andmerea võrdluses oli see 12. kõige soojem september. Paiguti on üksikuid võsaülaseid õitsemas nähtud.

Kuu kõrgeim õhutemperatuur mõõdeti 9. septembril Valgas, kus termomeeter tõusis 26,7 kraadini. Kõige külmem oli 15. septembril Kuusikul, kus öösel langes temperatuur 0,8 kraadini.

Sademeid kogunes Eestis keskmiselt 108 mm, mida on ligi 50 mm rohkem kui septembri norm. Nii paigutub tänavune september sademete hulga poolest 5.-6. kohale kõige sajusemate septembrite seas.

Piirkondlikult olid erinevused suured. Kõige rohkem sadas Pärnus, kus kuu jooksul mõõdeti 213 mm sademeid, mis annab pikas andmereas teise koha. Enam kui pool sellest sadas 4. septembril ja põhjustas ulatuslikke üleujutusi. Kõige sajusem september oli Pärnus 1950. aastal kui kuu jooksul sadas 216 mm.

Tooma ja Jõgeva jaamas oli tänavune september läbi aegade kõige märjem. Ligikaudu pooltes seirejaamades oli kuu kümne kõige sajusema hulgas. Kõige kuivem oli Ristna, kus sademeid kogunes vaid 47 mm, mis on ligikaudu kolmveerand pikaajalisest keskmisest.

Suurte sadude toel mõõdeti Pärnumaal mitmes jões uued veetaseme septembri rekordid. Ka Lõuna-Eesti sai palju sademeid ning Tamula järve veetase tõusis perioodil 1.–10. september üle poole meetri, ulatudes 10. septembriks 198 cm-ni graafiku nullist. Kriitilisest piirist jäi puudu veel 22 cm. Küll aga piisas sellest veetasemest, et ujutada üle järve promenaad.

Päikesepaistet kogunes Eestis keskmiselt 149 tundi, mis jäi normist ligi 9 tundi vähemaks. 

Kokkuvõttes jääb 2026. aasta september meelde sooja, väga sajuse ja mõõdukalt päikeselise kuuna. Kuigi kuu pakkus mitmel pool veel suviselt sooje päevi, tõid sagedased vihmasajud suvele lõplikult sügisese lõpu.

Teksti autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Miina Krabbi.


Aastaaegade kokkuvõtted


AASTAAJAD

SUVI 2026

Suvi oli normist 0,4 °C võrra soojem – Eesti keskmine õhutemperatuur oli 16,8 °C. Kõige soojem kuu oli juuli (17,4 °C). Eesti keskmine sajusumma oli 120% normist. Alates 1922. aastast oli tänavune suvi sademete rohkuselt 15. kohal. Juuni ja juuli olid normist sajusemad, augustis jäi sademete hulk normi piiresse. Suve jooksul paistis päike Eestis keskmiselt 759 tundi ehk 94% normist.

 

KEVAD 2026

Kevade keskmine õhutemperatuur oli 6,5 °C (norm 4,9 °C). Õhutemperatuur oli normist omajagu kõrgem esmajoones märtsis, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli +3,4 °C (norm −0,6 °C). Alates 1922. aastast jagab märts seega 2007. aastaga esimest kohta. Kevade sajusummaks tuli Eesti keskmisena 65 mm ehk 59% normist. Päikest oli kevade jooksul Eesti keskmisena 723 tundi ehk 115% normist.

TALV 2025/2026

Talve keskmine õhutemperatuur –4,5 °C ehk 1,9 °C normist külmem (norm –2,6 °C). Alates 1922/1923 on talv veel külmem olnud 40 aastal. Sulata päevi oli talve jooksul palju ja pikaks kujunes ka sulata periood, mis oli viimaste talve üks pikemaid. Talve sajusumma Eesti keskmisena oli vaid 71 mm ehk 50% normist (norm 141 mm). Kuivemaid talvesid on olnud 12. Eriliselt väheste sadudega möödus nii jaanuar kui veebruar. Päikest oli talve jooksul Eesti keskmisena 154 tundi ehk 131% normist (norm 117 tundi). Alates 1961/1962 talvest on veel enam päikest paistnud viiel talvel. Viimati oli enam päikesepaistelisi tunde 2010/2011 talvel (168 tundi).

SÜGIS 2025

Sügise keskmine õhutemperatuur oli 8,9 °C ehk 1,9 °C normist soojem (normperioodi 1991-2020 keskmine ehk norm on 7,0 °C). Sügise sajusumma Eesti keskmisena oli 168 mm ehk 88% normist (norm 191 mm). Päikest oli sügise jooksul Eesti keskmisena 310 tundi ehk 113% normist (norm 274 tundi).

SUVI 2025

Suve keskmine õhutemperatuur oli 16,3 °C (norm 16,4 °C). Suve sajusumma Eesti keskmisena oli 299 mm, norm on 218 mm (137% normist). Päikest oli näha suve jooksul Eesti keskmisena 723 tundi ehk 89% normist (norm 809 tundi).

KEVAD 2025

Kevade keskmisena oli õhutemperatuur normperioodi 1991-2020 keskmisest soojem. Sademeid jagus enamikus kohtades normist vähem.

TALV 2024/2025

Talv 2024/2025 oli normperioodi 1991-2020 keskmisest soojem. Sademeid jagus normist enam, päikesepaistet aga vähem.

SÜGIS 2024

Sügis oli Eesti mõõtmisajaloo kõige soojem ja päikesepaistet jagus rohkelt. Sademeid oli normist vähem.

SUVI 2024

Suvi oli normist soojem. Eesti keskmisena oli nii sademeid kui ka päikesepaistet normist pisut enam.

 

KEVAD 2024

Kevade keskmisena oli õhutemperatuur normist soojem. Sademeid jagus kevadesse normist vähem. Päikesepaistet jagus aga enam-vähem normi jagu.

 

 

TALV 2023/2024

Talv 2023/2024 oli normist külmem. Sademeid ja päikesepaistet oli talve jooksul normist vähem.

 

 

SÜGIS 2023

Sügis oli normist soojem, päikesepaistet ja sademeid oli normist enam.

 

 

SUVI 2023

2023. aasta suvi oli normist soojem. Eesti keskmisena oli sademeid  normist pisut vähem, päikesepaistet normist pisut enam.

 

 

 

KEVAD 2023

Kevade keskmisena oli õhutemperatuur normist soojem. Päikest jagus rohkelt, aga sademeid oli kevade jooksul vähe. 

 

 

 

TALV 2022/2023

Talv 2022/2023 oli normist soojem. Sademeid oli normist pisut enam. Päikesepaistet oli talve jooksul normist vähem.

Avaldatud: 04.05.2023  /  Uuendatud: 01.10.2026