Ilmaülevaated

Veebruar 2026

Veebruari keskmine õhutemperatuur oli -8 °C ehk 4,2 °C normist külmem (norm ehk perioodi 1991-2020 veebruarikuu keskmine on -3,8 kraadi). Viimati oli veel külmem 2012. aasta veebruaris (-8,7 kraadi), vahepealsetel aastatel on olnud soojem.

Minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti kuu esimesel päeval Jõgeval -28,3 °C. Kuu lõpus pööras sulale ning maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti kuu viimasel päeval Võrus +4,8 °C.

Kestev külm soodustas veekogudel jää kasvu ning üle mitme aasta on hüljestele, eriti viigerhüljestele soodsad tingimused poegimiseks. Lisaks inimeste liikumisele, soodustas mere lausjäätumine ka rebaste, aga ka teiste liikuvate väikeulukite pääsu üle mere saartele. Sedasi laiendavad mitmed loomad oma eluala või rändavad uutesse elupaikadesse.

Peipsil ja Võrtsjärvel jätkas jää paksenemist, siiski aeglasemas tempos kui jaanuaris. Kuu lõpuks oli Võrtsjärve jääpaksus järve põhjaosas 35 kuni 40 cm, üle Peipsi 50 ja 60 cm vahel. Pikaajaline keskmine 1950–1980 on Peipsil 54 cm, 1991–2025 aga 40 cm. Püsivate miinuskraadide tõttu esines jääpragusid vähe.

Valitseva kõrgrõhkkonna tõttu oli sademeid äärmiselt vähe, Eesti keskmisena napilt 10 mm, mis on vaid veerand paljuaastasest keskmisest. Ligi 100-aastases andmereas on tänavune veebruar kuivuselt 6. kohal. Sama kuiv oli ka 1942. aastal. Kõige sajusem oli Võrus, kus sadas ligikaudu pool pikaajalisest keskmisest. Kõige kuivem oli Kuusikul, Pärnus, Lääne-Nigulas ja Viljandis, kus sadas 11–16% normist. 26. veebruaril sadas üle Eesti nii jäävihma kui ka jäätuvat vihma.

Mitmetes jõgede seirejaamades (Audru, Hüüru, Laadi, Narvalinn, Nurme, Räpina) mõõdeti rekordiliselt madalaid veetasemeid, madal oli ka merevee tase. Veetase oli kuu jooksul jaamades valdavalt languses mõne üksiku erandina, kus veel jää- ja lobjakaummistusest püsis paisutav mõju. Äravool oli veebruari kohta äärmiselt väike – üle Eesti moodustas see vaid pool pikaajalisest keskmisest. Eriti väike oli see Liivi lahe ja saarte vesikonnas, kus moodustas keskmisest vaid 30%.

Lumi püsis maas kuu lõpuni, vaid Sõrves oli kuu viimane päev ilma lumeta. Kõige paksem kiht oli Kagu-Eestis, kus 25. veebruaril mõõdeti Tuulemäel lume paksuseks 58 cm. Kuu viimaste päevade sula kahandas lumikatet kiirelt, 6–10 cm ööpäevas.

Päikest paistis Eesti keskmisena 92 tundi (norm 63 tundi). Alates 1961. aastast on veel päikeselisemaid veebruare olnud vaid 3. Viimati oli sama palju päikest 2012. aastal.

Metsas on juba märgata esimesi kevade märke – rongad teevad pulmalende ja kuulda on ilvese hääli.

Teksti autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Miina Krabbi.

Aastaaegade kokkuvõtted