Ilmaülevaated

Detsember 2025

Detsember oli soojuselt esikümnes ning pikaajalisest keskmisest kuivem ja sombusem. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 2,4 °C (1991-2020 detsembrikuu keskmine ehk detsembri norm on -1,0 kraadi), mis annab pikas andmereas soojuselt 6.–7. koha. Sama soe oli ka 2013. aastal. 10 kõige soojema detsembri hulgas on vaid kaks aastat eelmisest sajandist (1972, 1932). 

Kuu esimesel kolmandikul püsis õhutemperatuur plusspoolel, looduses nähti väga haruldasi haldjajuukseid ja ka kukeseeni, jõulude ajal isegi rästikut ja sookurgi. Maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 10. detsembril Heltermaal 9,3 °C.

Soojade ilmade toel püsis ka veetemperatuur kõrge, viimase 15 aasta jooksul soojuselt teisel kohal nii siseveekogudes kui ka rannikul. Ristna kuu keskmine veetemperatuur oli 6,9 kraadi ja see on viimase 16 aasta kõige soojem detsember selles rannikujaamas.

Kuu keskpaigast hakkas õhutemperatuur langema ning minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti aasta viimasel päeval Kuusikul -15,8 °C. Siseveekogudele hakkas tekkima jääkate, seda pikaajalisest keskmisest ligikaudu kolm nädalat hiljem.

Eesti keskmisena oli sademeid 49 mm, mis on veidi alla pikaajalise keskmise (norm 53 mm). Kõige sajusemad kohad olid Jõhvi, Valga, Mustvee, Kunda ja Väike-Maarja, kus sadas enam kui kuunormi jagu (111–129 %) ning kõige kuivemad kohad olid Vilsandi, Viljandi ja Pärnu, kus sadas vähem kui kolmveerandi jagu pikaajalisest keskmisest.

 Valdavalt sadas vihma, paiguti esines kuu jooksul lumesadu, mis siin-seal maa lühikeseks ajaks valge vaibaga kattis. Kuu viimaste päevade lumesadudest moodustus üle Eesti lumikate. Väike-Maarjas, Tudul, Toomal ja Tuulemäel mõõdeti lume paksuseks enam kui 30 cm.

Nii Peipsi kui ka Võrtsjärve veetase on seitsmendat kuud üle pikaajalise keskmise taseme. Silmatorkavat kogust sulavat lund ja sademeid seekord jõulude eel ei esinenud ning jõgede veetasemed rekordeid ei püstitanud. Küll aga esines mitmete vihmasadude toel veetaseme tõuse terve kuu vältel. Veetaseme tipp saavutati jõgedes enamasti teise dekaadi jooksul. Vett voolas jõgedes kuu jooksul detsembri keskmisest 40% rohkem.

Detsembri viimasel nädalavahetusel haaras Eestit selle aasta tugevaim torm. Tormiks loetakse tuult keskmise kiirusega 21 m/s. Selle kriteeriumi täitsid mõlemal päeval nii Osmussaare kui ka Vilsandi seirejaam. 27. detsembril mõõdeti Vilsandil keskmiseks tuule kiiruseks 21,7 m/s ning Osmussaarel 28. detsembril 22,9 m/s. Suurimaks tuulepuhanguks mõõdeti Vilsandil 28. detsembril 31,0 m/s.

Kuigi detsembri alguses tundus, et päikest ei paistagi enam, kogunes kuu lõpuks päikesepaistet Eesti keskmisena 18 tundi (norm 21 tundi). Kõige päikeselisem oli aasta viimane päev.

Teksti autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Miina Krabbi.

Aastaaegade kokkuvõtted