Ilmaülevaated

Veebruar 2025

Ootused veebruarile olid suured, sest senised talvekuud pole korralikku talveilma veel pakkuda jõudnud. Veidi küll ootused täideti, sest kuu keskel langesid õhutemperatuurid ning lumised taevaluugid pääsesid valla. Lapsed said taas kelgutada ning Tartu Maratongi kitsendatud tingimustes peetud. Jaanuarikuu sademete ja sula järgselt olid jõed vett täis ja luhad mitmel pool veekihi all. Langenud õhutemperatuuride toel tekkis siseveekogudele jää ning üleujutatud põllud said jääkaane alla. Lustakaid uisutajaid jätkus ootamatutel jääväljadel rohkelt (Audru poldri uisutajad). Kui lindudel-loomadel siseveekogude jääle minekuks ametlikku luba tarvis pole, siis Päästeamet leevendas kuu keskel jääle mineku piiranguid mitmeski piirkonnas. Ka kalamehed said viimaks jääle talverõõme nautima.

Veebruar algas üle Eesti õrnade miinuskraadidega. Seevastu kuu keskpaigaks langes õhutemperatuur tublisti miinuspoolele, kaanetades aeglasema vooluga veekogud ning tekitades jõgedesse lobjakaummistusi. Tartlastele jääb tänavune veebruar meelde Emajõe ootamatult kõrge veetaseme poolest. 18. veebruaril keskpäeval ületas Emajõe veetase kriitilist piiri mitte rohkete sadude, vaid jõkke tekkinud lobjakaummistuse tõttu.

Päev enne Eesti Vabariigi aastapäeva pöördus ilm sulaks. Õhutemperatuurid ulatusid pidustuste järel 25. veebruaril isegi kuni +6,8 kraadini Võrus. Kõige külmem oli 20. veebruaril kui külmapealinnas Jõgeval langes minimaalne õhutemperatuur -19,9 kraadini. Veebruari keskmine õhutemperatuur oli -2,6 °C, mis on paljuaastasest keskmisest 1,2 °C soojem.

Sademeid esines veebruaris perioodi 1991-2020 keskmisega võrreldes oluliselt vähem ning kuivuselt on kuu pikas andmereas 12. kohal. Eesti keskmine sademete hulk oli 14 mm (1991-2020 keskmine 39 mm). Kõige sajusemateks paikadeks kujunesid Mustvee, Jõhvi ja Ristna. Kõige kuivem piirkond oli Edela-Eesti. Sadas nii lund, lörtsi, vihma kui ka jäävihma. Kui eelmisel aastal algas jõgedel kevadine suurvesi just Vabariigi aastapäeva ajal esinenud sulast, siis seekordne sula möödus vihmata, mistõttu jõgede veetaseme tõstmiseks ei lisandunud piisavalt vett. Kuu lõpus olid jõgede veetasemed valdavalt pikaajalise keskmise lähedal või alla selle. Läänepoolsemad jõed pöördusid kuu viimastel päevadel õrnale sulajärgsele tõusule.

Veebruari esimesel poolel olid lumeta Lääne-Eesti saared ja rannikualad. Kuu keskpaigast alates oli lund juba kõikjal, maksimaalseks lume paksuseks mõõdeti 16. veebruaril Lääne-Virumaal Tudul 34 cm. Kuu viimaseks päevaks olid lumerohkemateks piirkondadeks jäänud Kirde- ja Kagu-Eesti, kus lumikatte paksus ulatus näiteks Väike-Maarjas 13 cm ja Tuulemäel 10 cm-ni. Lääne-Eestis ja saartel olid plusskraadid oma töö teinud ning kuu jooksul sadanud lumi oli neis paigus sulanud. Sula mõju paistis ainsana välja saarte vesikonna jõgedes, kus lumesula ja plusskraadide toel esines märgatav veetaseme tõus. Mandri-Eesti jõgedes oli jääd  kuu lõpus veel omajagu. Valdavalt esines mittetäielikku jääkatet ja kallasjääd.

Päike näitas end kuu teisel poolel rohkem kui esimesel. Kuu kokkuvõttes oli Ida-Eestis päikest normist enam, Lääne-Eestis normist vähem. Kõige päikeselisem koht oli Võru ja kõige vähem näitas päike end Ristnas.

Kolm talvekuud on möödas, lumi sulamas ja linnud laulmas. Veebruaris seekord kevadist suurvett ei esinenud, kuid üldjoontes oli tänavune veebruar ilma osas eelmise aasta küünlakuuga sarnane. Saabuvad kevadkuud näitavad, mis mahus seekordne kevadine suurvesi tuleb või kas üldse enam tuleb? Näis. Ilusat kevadet!

Teksti autor: Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Sandra Loo.

Möödunud kuude ilmaülevaated

Aastaaegade kokkuvõtted