Ilmaülevaated

Juuni 2025

Juunikuu Eesti keskmine õhutemperatuur oli ligikaudu 14 °C, olles normi lähedal, aga jäädes ligi kraadi võrra alla pikaajalisele keskmisele ehk normile (1991-2020).

Kõige kõrgem temperatuur mõõdeti 16. juunil Võrus, kui termomeeter näitas 25,4 °C. Kõige madalam temperatuur registreeriti 2. juunil Narvas, kus õhk jahenes öösel 3,1 °C-ni. Käesoleva aasta maksimaalsed veetemperatuurid esinesid seiratavates jõgedes 15.−17. juunil. Samas esines mitmes Pärnu piirkonna jões aasta maksimaalne veetemperatuur hoopis maikuus.

Oore (Pärnu jõgi) ja Tõlliste (Väike-Emajõgi) kuukeskmine veetemperatuur oli viimase 15 aasta jahedaim. Kuu keskmine veetemperatuur oli viimase 10−13 aasta madalam ka teistes seirejaamades, näiteks Vanakülas (Valgejõgi) ja Vihterpalus (Vihterpalu jõgi) 14,6 kraadi, Riisal (Halliste jõgi) 16,1 kraadi, Lüganusel (Purtse) 13,6 kraadi ja Pajusis (Põltsamaa) 14,7 kraadi.

Juunikuu keskmine sademete hulk oli 105 mm, mis on 50% võrra kõrgem pikaajalisest keskmisest 1991-2020. Kuu keskmisena kõige rohkem sadas Jõhvis (161 mm, norm 84 mm) ja kõige vähem Vilsandil (61 mm), mis siiski on 30% võrra rohkem kui Vilsandi pikaajaline keskmine. Sademete rohkuselt on tänavune juuni 1922. aastast alates 7−8. kohal.

Juunis oli vett jõgedes keskmisest rohkem. Kuu alguses olid Põhja- ja Lääne-Eesti jõgede veetasemed kohati pikaajalisest keskmisest veidi madalamad, Kagu-Eestis seevastu püsisid kuu alguses maikuu vihmadest veetasemed kõrged. Kuu lõpuks ületasid Mandri-Eesti jõgedes juba veetasemed tublisti pikaajalist keskmist.

Kuu jooksul esines kolm veetaseme tippu. Esimene oli 12.−14. juunil, teine 20.−23. juunil ja viimane 26.−27. juunil. Kõrgeima tipuga oli Kirde-Eesti jõgedes just viimane periood. Põhja-, Lõuna- ja Kesk-Eesti jõgedesse lisandus vett enim just kuu keskel esinenud vihmasadudest. Saared on saanud vähem vihma ja jõgede veetasemed on pigem kuu keskpaigast alates langenud. Riisa (Halliste jõgi) ja Kääpa jõe hüdromeetriajaamas on veetase pärast kuu keskpaika jäänud kõrgele püsima.

Äikest registreeriti küll 11 päeval, kuid pilv-maa välgulööke oli vaid 359. Alates 2005. aastast ei ole nii äikesevaest juunit veel olnud. 2012. a juunis oli välke 737 ja 2020. aastal 23 265. Kõige äikeselisem päev oli tänavu 18. juunil, kui registreeriti 127 pilv-maa välgulööki.

Päikesepaistet jagus Eestile normiga võrreldes ligi viiendiku võrra vähem, mis on tingitud  rohketest vihmasadudest, seda eriti kuu esimesel poolel. Kõige päikselisem oli kuu keskel.

Juunikuu  kõrgeim UV-indeksi väärtus 7,6 mõõdeti Tartu-Tõravere jaamas 22. juunil (eelmise aasta juunikuu kõrgeim väärtus 7,5, Tartu-Tõrevere). Selle aasta juunikuu UV-indeksi kõrgeimad väärtused teistes jaamades: Pärnu 7,5; Tallinn-Harku 7,1; Roomassaare 7,1; Haapsalu 66.

Kui indeks on suurem kui 6, siis ei tohiks unustada ennast pikalt päikese kätte, sest saadud kiirgusdoos sõltub ajast – kõrgema indeksi puhul tekib põletus lühema ajaga.

Teksti autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Johani Hint.

Möödunud kuude ilmaülevaated

Aastaaegade kokkuvõtted