Ülevaade
Ilmaülevaated pakuvad teavet Eesti hiljutiste ilmastikuolude kohta, sealhulgas igakuiseid, hooaja- ja aastakokkuvõtteid.
- Kuuülevaated: kokkuvõtted igakuisest ilmastikust, kus on toodud peamised ilmauudised ja olulisemad sündmused.
- Aastaaegade ülevaated: kaardilood möödunud meteoroloogiliste aastaaegade (talv, kevad, suvi, sügis) ilmastikust.
Vaata lisaks
- Ilmaprognoosid
- Lisalugemist
Aprill 2026
Aprill pakkus Eestis üsna tüüpilist kevadilma: õhutemperatuur oli normilähedane, päikest oli palju, kuid sademeid vähe.
Kuu keskmine õhutemperatuur oli 4,8 °C, mis on 0,1 °C pikaajalisest keskmisest ehk normist (1991-2020) madalam. Pikas aegreas (alates 1922. aastast) paigutub tänavune aprill soojuse poolest keskmike hulka.
Aprilli madalaim õhutemperatuur –5,5 °C mõõdeti Jõhvis 21. aprillil ja kuu kõrgeim õhutemperatuur 17,8 °C Kuusikul 15. aprillil.
Sademete poolest oli aprill selgelt tavapärasest kuivem. Eesti keskmine sademete hulk oli 21 mm, mis on üle 10 mm vähem pikaajalisest keskmisest (32 mm). See asetab tänavuse aprilli kuivemate aprillide hulka, ligi 100-aastases andmereas 24. kohale.
Kõige kuivem oli Lääne-Eesti saartel, Sõrves sadas vaid 9 mm (norm 28 mm). Kõige sajusem oli Kundas ja Lääne-Nigulas, kus sadas 31 mm. 26. aprilli hommikul oli mitmel pool maa kaetud lumevaibaga, mis Väike-Maarjas oli lausa 11 cm paksune. Lumi püsis maas 1–2 päeva.
Aprillis iseloomustas Eesti jõgede hüdroloogilist olukorda vähenenud veerohkus ning mitmes hüdromeetriajaamas mõõdeti rekordiliselt madalaid aprilli veetasemeid. Pärast ligikaudu 10 kuud kestnud perioodi, mille jooksul Peipsi ja Võrtsjärve veetasemed ületasid pikaajalisi keskmisi väärtusi, langesid need aprillis alla pikaajalise keskmise taseme. Keskmine veetase Peipsi järves oli aprillis 15 cm alla pikaajalise keskmise, Võrtsjärves 31 cm alla pikaajalise keskmise. Tamula järve veetase oli samuti alla pikaajalise keskmise ning jäi sellest 25 cm võrra madalamaks.
Aprilli alguses toimus kiire Peipsi vabanemine jääkattest. 1. aprillist hakkas jää tuulte mõjul üle kogu Peipsi triivima. Triiviva jää hulk kahanes kiirelt, viimane jäänähete päev oli 5. aprill. Jääst vabanemine toimus 11 päeva hiljem kui eelmisel aastal, aga keskmiselt kaks nädalat varem kui 2021–2024 aastal. Liivi lahel kadus jääkate kuu keskpaigas.
Päikest paistis Eesti keskmisena 253 tundi, mis annab pikas andmereas 10. koha. Viimati oli sama heldelt päikest 2022. ja 2023. aasta aprillis.
PlutoF põhjal on aprillis tehtud kõige enam vaatlusi metsvindi osas. Järgnevad punarind, laulurästas, musträstas ja kaelustuvi. Ka karusid on rohkelt liikvel.
Teksti autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Miina Krabbi.
2026. aasta ilmaülevaated
Kõik videoülevaated
Ilmaülevaated 2025
Milline oli ilm 2025. aasta kevad-, suve-, sügis- ja talvekuudel?
Ilmaülevaated 2024
Milline oli ilm 2024. aasta kevad-, suve-, sügis- ja talvekuudel?
Ilmaülevaated 2023
Milline oli ilm 2023. aasta kevad-, suve-, sügis- ja talvekuudel?
TOP 10 ilmasündmust aastast 2022
2022. aastal juhtus ilmarindel nii mõndagi. Purustatud sai rekordeid ja suvekuumust ning talvist tuisku sai igaüks enda nahal kogeda. Videosse sai Keskkonnaagentuuri ilmarahva valik.
Ilmaülevaated 2022
Milline oli ilm 2022. aasta kevad-, suve-, sügis- ja talvekuudel?
Ilmaülevaated 2021
Milline oli ilm 2021. aasta kevad-, suve-, sügis- ja talvekuudel?
Aastaaegade kokkuvõtted
-
AASTAAJAD
-
TALV 2025/2026
Talve keskmine õhutemperatuur –4,5 °C ehk 1,9 °C normist külmem (norm –2,6 °C). Alates 1922/1923 on talv veel külmem olnud 40 aastal. Sulata päevi oli talve jooksul palju ja pikaks kujunes ka sulata periood, mis oli viimaste talve üks pikemaid. Talve sajusumma Eesti keskmisena oli vaid 71 mm ehk 50% normist (norm 141 mm). Kuivemaid talvesid on olnud 12. Eriliselt väheste sadudega möödus nii jaanuar kui veebruar. Päikest oli talve jooksul Eesti keskmisena 154 tundi ehk 131% normist (norm 117 tundi). Alates 1961/1962 talvest on veel enam päikest paistnud viiel talvel. Viimati oli enam päikesepaistelisi tunde 2010/2011 talvel (168 tundi).
SÜGIS 2025
Sügise keskmine õhutemperatuur oli 8,9 °C ehk 1,9 °C normist soojem (normperioodi 1991-2020 keskmine ehk norm on 7,0 °C). Sügise sajusumma Eesti keskmisena oli 168 mm ehk 88% normist (norm 191 mm). Päikest oli sügise jooksul Eesti keskmisena 310 tundi ehk 113% normist (norm 274 tundi).
SUVI 2025
Suve keskmine õhutemperatuur oli 16,3 °C (norm 16,4 °C). Suve sajusumma Eesti keskmisena oli 299 mm, norm on 218 mm (137% normist). Päikest oli näha suve jooksul Eesti keskmisena 723 tundi ehk 89% normist (norm 809 tundi).
KEVAD 2025
Kevade keskmisena oli õhutemperatuur normperioodi 1991-2020 keskmisest soojem. Sademeid jagus enamikus kohtades normist vähem.
TALV 2024/2025
Talv 2024/2025 oli normperioodi 1991-2020 keskmisest soojem. Sademeid jagus normist enam, päikesepaistet aga vähem.
SÜGIS 2024
Sügis oli Eesti mõõtmisajaloo kõige soojem ja päikesepaistet jagus rohkelt. Sademeid oli normist vähem.
SUVI 2024
Suvi oli normist soojem. Eesti keskmisena oli nii sademeid kui ka päikesepaistet normist pisut enam.
KEVAD 2024
Kevade keskmisena oli õhutemperatuur normist soojem. Sademeid jagus kevadesse normist vähem. Päikesepaistet jagus aga enam-vähem normi jagu.
TALV 2023/2024
Talv 2023/2024 oli normist külmem. Sademeid ja päikesepaistet oli talve jooksul normist vähem.
SÜGIS 2023
Sügis oli normist soojem, päikesepaistet ja sademeid oli normist enam.
SUVI 2023
2023. aasta suvi oli normist soojem. Eesti keskmisena oli sademeid normist pisut vähem, päikesepaistet normist pisut enam.
KEVAD 2023
Kevade keskmisena oli õhutemperatuur normist soojem. Päikest jagus rohkelt, aga sademeid oli kevade jooksul vähe.
TALV 2022/2023
Talv 2022/2023 oli normist soojem. Sademeid oli normist pisut enam. Päikesepaistet oli talve jooksul normist vähem.