Liigu edasi põhisisu juurde

Ülevaade


Ilmaülevaated pakuvad teavet Eesti hiljutiste ilmastikuolude kohta, sealhulgas igakuiseid, hooaja- ja aastakokkuvõtteid. 

  • Kuuülevaated: kokkuvõtted igakuisest ilmastikust, kus on toodud peamised ilmauudised ja olulisemad sündmused.
  • Aastaaegade ülevaated: kaardilood möödunud meteoroloogiliste aastaaegade (talv, kevad, suvi, sügis) ilmastikust.

Mai 2026


Mai kujunes Eestis tervikuna veidi tavapärasest soojemaks. Keskmine õhutemperatuur oli 11,2 °C, mis on 0,7 kraadi normist (1991-2020) kõrgem. Kuu oli muutliku iseloomuga – jahe algus ja üksikud väga soojad päevad kuu teises pooles.

Mai - Eesti keskmine õhutemperatuur 1991-2026

Kõige madalam õhutemperatuur –3,7 °C mõõdeti Lääne-Nigulas 6. mail. Kõige kuumem oli 19. mail, kui Narvas mõõdeti lausa 29,9 °C ja kirja sai selle aasta esimene kuumapäev (õhutemperatuur kõrgem kui 27 kraadi).

Eesti ööpäeva keskmised õhutemperatuurid 2026

Sademete poolest oli mai kuivemapoolne. Eesti keskmine sademete hulk oli 34 mm, mis jääb 6 millimeetri võrra alla normi. Viimase 20 aasta jooksul on sarnase sademete hulgaga maikuusid ette tulnud korduvalt. Kõige sajusem oli Narva piirkond, kus kuu jooksul kogunes ligi 59 millimeetrit sademeid, samas kui näiteks Kuusikul jäi saagiks vaid veidi üle 22 millimeetri.

Maikuu Eesti keskmine sademete summa 1991-2026

Kuu alguses jätkus jõgedes veetaseme langus. Kuu keskpaiga sademed andsid küll veidi kosutust, kuid terve kuu kokkuvõttes oli vett jõgedes äärmiselt vähe ja taas sündis seirejaamades mitmeid madala veetaseme rekordeid: Arbavere 61 cm, Korela 44 cm, Pajusi 78 cm, Riisa 29 cm (eelmine rekord 30 cm, 26.05.1953), Varangu 44 cm.

Teist kuud järjest on veetase Peipsil, Võrtsjärvel ja Tamula järvel langenud üha rohkem pikaajalisest keskmisest allapoole. Kuu keskmisena oli kahes suurimas järves veetase maikuus ligi pool meetrit pikaajalisest keskmisest madalam (Võrtsjärves -67 cm ja Peipsil -46 cm). 

Eesti ööpäeva keskmised sademete summad - 2026 mai

Pikemat aega kestnud kuivuse tõttu on luhaniitude lindude mitmekesisus ja arvukus erakordselt madal. Lamminiitudel on veetase enam kui poole meetri võrra keskmisest madalam, võrdluses erakordselt veerohke eelmise aastaga on veetase lausa 1,3 m madalam. Linnustikus on oluliselt vähem tikutajaid, täpikhuikasid ja rukkirääke. Täpikhuika võib sel aastal lausa harulduseks nimetada. Kuivuse tõttu pole praktiliselt üldse sääski ja ka teisi putukaid on vähe. Sellest võib järeldada, et putuktoidulistel lindudel on tulemas väga raske nälja-aasta.

Ohtlikest ilmanähtustest registreeriti äikest 10 päeval, kõige äikeselisem päev oli 19. mai, kui registreeriti 280 pilv-maa välku. Võrreldes 2005–2025 aastate keskmisega, oli tänavu mais äikest 86% vähem. Kuu jooksul esines paiguti ka rahehoogusid.

Päikesepaiste poolest oli kuu tagasihoidlikum kui tavapäraselt. Eesti keskmisena paistis päikest 270 tundi.

Mai - Eesti keskmine päikesepaiste kestus 1991-2026

Teksti autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Miina Krabbi.


Aastaaegade kokkuvõtted


AASTAAJAD

KEVAD 2026

Kevade keskmine õhutemperatuur oli 6,5 °C (norm 4,9 °C). Õhutemperatuur oli normist omajagu kõrgem esmajoones märtsis, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli +3,4 °C (norm −0,6 °C). Alates 1922. aastast jagab märts seega 2007. aastaga esimest kohta. Kevade sajusummaks tuli Eesti keskmisena 65 mm ehk 59% normist. Päikest oli kevade jooksul Eesti keskmisena 723 tundi ehk 115% normist.

TALV 2025/2026

Talve keskmine õhutemperatuur –4,5 °C ehk 1,9 °C normist külmem (norm –2,6 °C). Alates 1922/1923 on talv veel külmem olnud 40 aastal. Sulata päevi oli talve jooksul palju ja pikaks kujunes ka sulata periood, mis oli viimaste talve üks pikemaid. Talve sajusumma Eesti keskmisena oli vaid 71 mm ehk 50% normist (norm 141 mm). Kuivemaid talvesid on olnud 12. Eriliselt väheste sadudega möödus nii jaanuar kui veebruar. Päikest oli talve jooksul Eesti keskmisena 154 tundi ehk 131% normist (norm 117 tundi). Alates 1961/1962 talvest on veel enam päikest paistnud viiel talvel. Viimati oli enam päikesepaistelisi tunde 2010/2011 talvel (168 tundi).

SÜGIS 2025

Sügise keskmine õhutemperatuur oli 8,9 °C ehk 1,9 °C normist soojem (normperioodi 1991-2020 keskmine ehk norm on 7,0 °C). Sügise sajusumma Eesti keskmisena oli 168 mm ehk 88% normist (norm 191 mm). Päikest oli sügise jooksul Eesti keskmisena 310 tundi ehk 113% normist (norm 274 tundi).

SUVI 2025

Suve keskmine õhutemperatuur oli 16,3 °C (norm 16,4 °C). Suve sajusumma Eesti keskmisena oli 299 mm, norm on 218 mm (137% normist). Päikest oli näha suve jooksul Eesti keskmisena 723 tundi ehk 89% normist (norm 809 tundi).

KEVAD 2025

Kevade keskmisena oli õhutemperatuur normperioodi 1991-2020 keskmisest soojem. Sademeid jagus enamikus kohtades normist vähem.

TALV 2024/2025

Talv 2024/2025 oli normperioodi 1991-2020 keskmisest soojem. Sademeid jagus normist enam, päikesepaistet aga vähem.

SÜGIS 2024

Sügis oli Eesti mõõtmisajaloo kõige soojem ja päikesepaistet jagus rohkelt. Sademeid oli normist vähem.

SUVI 2024

Suvi oli normist soojem. Eesti keskmisena oli nii sademeid kui ka päikesepaistet normist pisut enam.

 

KEVAD 2024

Kevade keskmisena oli õhutemperatuur normist soojem. Sademeid jagus kevadesse normist vähem. Päikesepaistet jagus aga enam-vähem normi jagu.

 

 

TALV 2023/2024

Talv 2023/2024 oli normist külmem. Sademeid ja päikesepaistet oli talve jooksul normist vähem.

 

 

SÜGIS 2023

Sügis oli normist soojem, päikesepaistet ja sademeid oli normist enam.

 

 

SUVI 2023

2023. aasta suvi oli normist soojem. Eesti keskmisena oli sademeid  normist pisut vähem, päikesepaistet normist pisut enam.

 

 

 

KEVAD 2023

Kevade keskmisena oli õhutemperatuur normist soojem. Päikest jagus rohkelt, aga sademeid oli kevade jooksul vähe. 

 

 

 

TALV 2022/2023

Talv 2022/2023 oli normist soojem. Sademeid oli normist pisut enam. Päikesepaistet oli talve jooksul normist vähem.

Avaldatud: 04.05.2023  /  Uuendatud: 04.06.2026