Ülevaade
Ilmaülevaated pakuvad teavet Eesti hiljutiste ilmastikuolude kohta, sealhulgas igakuiseid, hooaja- ja aastakokkuvõtteid.
- Kuuülevaated: kokkuvõtted igakuisest ilmastikust, kus on toodud peamised ilmastiku trendid ja olulisemad sündmused.
- Aastaaegade ülevaated: kaardilood möödunud meteoroloogiliste aastaaegade (talv, kevad, suvi, sügis) ilmastikust.
Vaata lisaks
- Ilmaprognoosid
- Lisalugemist
UUS! September 2024
Tänavune september on pakkunud kamaluga rekordeid. Üheksal päeval tõusis mõnes Eesti seirejaamas ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 20 kraadi ja seda isegi veel kuu keskel. Viimati oli nii kõrgeid keskmisi õhutemperatuure 2019. ja 2018. aasta septembris ja veel varem alles 2002. aastal, igal korral kaks päeva.
Terve kuu jooksul sai ridamisi purustatud päevarekordeid, kokku 15 päeval. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis 4. septembril Haapsalus 29,8 kraadini. Samal päeval sai kuus seirejaama endale uue septembri rekordi.
Ebatavaline on ka see, et kunagi varem pole nii hilja temperatuur tõusnud kuumalaine algust tähistava 27 kraadini. Seni oli kõige hilisemaks kuupäevaks 11. september aastast 1955. Nüüd on 17. september 2024.
Taolisi kõrgeid temperatuure on septembris mõõdetud varemgi, kuid siiski harva: 2018, 1996, 1992, 1968, 1967 ja 1963. Septembri Eesti rekord pärineb 1992. aastast, kui Tartus mõõdeti 1. septembril maksimaalseks õhutemperatuuriks 30,3 kraadi.
Kõige jahedam oli 30. september, kui Kuusikul langes minimaalne õhutemperatuur -1,6 kraadini ja mitmel pool esines halla.
Eesti keskmine õhutemperatuur oli rekordiliselt kõrge 15,8 kraadi, ületades 0,2 kraadiga vaid aasta tagasi püstitatud eelmist rekordit.
Septembris oli kaks suuremate sadudega perioodi: 11.–14. ja 25.–29. september. Kõige kuivemaks piirkonnaks oli Kirde-Eesti, kus Narvas ja Jõhvis sadas vaid kolmandik pikaajalisest keskmisest. Kõige märjemad paigad olid Tallinn (180% normist), Lääne-Nigula (174%) ning Türi (149%). Eesti keskmine sademete hulk on 57 mm, mis on ligilähedane pikaajalisele keskmisele (58 mm).
Äikest esines viiel päeval, kõige äikeselisem oli 14. septembril, mil registreeriti 959 pilv-maa tüüpi välgulööki.
September oli ka väga päikeseline. 25 päeval registreerisid päikesepaistet kõik jaamad, viiel päeval osad jaamadest. Kõige päikeselisem koht oli Võru, kus päikest paistis 254 tundi (norm 151 tundi). Kõige sombusem, kuid pikaajalisest keskmisest siiski päikeselisem oli Vilsandil, kus paistis 201 tundi (norm 176 tundi). Eesti keskmisena paistis päikest 222 tundi (norm 158 tundi).
Autor: Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi.
Möödunud kuude ilmaülevaated
August 2024
Juuli 2024
Juuni 2024
Kõik videoülevaated
Ilmaülevaated 2023
Milline oli ilm 2023. aasta kevad-, suve-, sügis- ja talvekuudel?
TOP 10 ilmasündmust aastast 2022
2022. aastal juhtus ilmarindel nii mõndagi. Purustatud sai rekordeid ja suvekuumust ning talvist tuisku sai igaüks enda nahal kogeda. Videosse sai Keskkonnaagentuuri ilmarahva valik.
Ilmaülevaated 2022
Milline oli ilm 2022. aasta kevad-, suve-, sügis- ja talvekuudel?
Ilmaülevaated 2021
Milline oli ilm 2021. aasta kevad-, suve-, sügis- ja talvekuudel?
Aastaaegade kokkuvõtted
-
AASTAAJAD
-
SUVI 2024
Suvi oli normist soojem. Eesti keskmisena oli nii sademeid kui ka päikesepaistet normist pisut enam.
KEVAD 2024
Kevade keskmisena oli õhutemperatuur normist soojem. Sademeid jagus kevadesse normist vähem. Päikesepaistet jagus aga enam-vähem normi jagu.
TALV 2023/2024
Talv 2023/2024 oli normist külmem. Sademeid ja päikesepaistet oli talve jooksul normist vähem.
SÜGIS 2023
Sügis oli normist soojem, päikesepaistet ja sademeid oli normist enam.
SUVI 2023
2023. aasta suvi oli normist soojem. Eesti keskmisena oli sademeid normist pisut vähem, päikesepaistet normist pisut enam.
KEVAD 2023
Kevade keskmisena oli õhutemperatuur normist soojem. Päikest jagus rohkelt, aga sademeid oli kevade jooksul vähe.
TALV 2022/2023
Talv 2022/2023 oli normist soojem. Sademeid oli normist pisut enam. Päikesepaistet oli talve jooksul normist vähem.