Liigu edasi põhisisu juurde

Ilmaprognoosid

Ilmaprognoosi andmestik sisaldab 4 ööpäeva ilmaprognoosi, hoiatusi ohtliku ilma kohta, nädala- ja kuuprognoosi, mereilmateadet, tuleohu prognoosi ja ilmakaarti.

 

4 ööpäeva ilmaprognoos

Eesti maismaa-alale koostatakse 96-tunni ilmaprognoos, milles on kajastatud pilvisuse, sademete, tuule suuna ja kiiruse, ilmastiku nähtuste ja õhutemperatuuri väärtused. Prognoosi tehakse eesti ja inglise keeles ning värskendatakse iga päev hiljemalt kell 13.00. Kaardil on päeva kõrgeimad ja öö madalaimad temperatuurid ning 12 tunni jooksul esinevatest nähtustest kõige iseloomulikum ja/või ohtlikum. Prognoos on esitatud nii XML formaadis kui ka kaardina.

ilmaprognooside kaardi pilt

 

Samast ilmaprognoosist saab leida info Eesti merealadele koostatud prognoosi ja Peipsi järvele koostatud prognoosi kohta.

Eesti merealadele koostatakse järgmiseid prognoose:

  • 12-tunni tuule suuna ja kiiruse, laine kõrguse, sademete, ilmastiku nähtuste, jääolude (talvine poolaasta) ja õhutemperatuuri prognoosid;
  • 24- tuule suuna ja kiiruse, laine kõrguse, sademete, ilmastiku nähtuste, nähtavuse prognoosid.

Peipsi järvele koostatakse järgmiseid prognoose:

• 12-tunni tuule suuna ja kiiruse, laine kõrguse, sademete, ilmastiku nähtuste, nähtavuse ja õhutemperatuuri prognoosid;

• 24-tunni tuule suuna ja kiiruse, laine kõrguse, sademete, ilmastiku nähtuste, nähtavuse ja õhutemperatuuri prognoosid.

Nii Eesti merealadele kui ka Peipsi järvele koostatud prognoosi uuendatakse kaks korda päevas ning muudatusi tehakse järgnevaks ööpäevaks.

 

Masinloetav 4 ööpäeva ilmaprognoos

XML formaadis avalikustatud ilmaprognoos koosneb järgmistest osadest:

  • Nelja ööpäeva prognoos. Iga öö ja päev sisaldab järgnevaid andmeid:
    • ilmastikunähtus;
    • temperatuurivahemikud;
    • prognoositeksti.
  • Täpsem prognoos järgnevaks ööks ja päevaks:
    • ilmastikunähtus kuue punkti kohta (täielik nimekiri nähtustest on allpool olevas tabelis);
    • maksimumtemperatuur päeval kuue punkti kohta;
    • miinimumtemperatuur öösel kuue punkti kohta;
    • tuule suund, kiirusevahemik ja vajadusel puhangud kolme punkti kohta.
  • Mere ja Peipsi järve prognoositekstid järgnevaks ööks ja päevaks.

 

XML struktuur:

< forecast date=”2009-02-17″ > – Kuupäev mille kohta prognoos käib.

< night >, < day > – Prognoosi öö või päeva osa.

< phenomenon > – Ilmastikunähtus (täielik nimekiri nähtustest on allpool olevas tabelis).

< tempmin > – Minimaalne õhutemperatuur (°C).

< tempmax > – Maksimaalne õhutemperatuur (°C).

< text > – Prognoositekst Eesti kohta.

< place > – Täpsema prognoosi punkt.

< name > – Punkti nimi.

< wind > – Tuuleprognoosi punkt.

< direction > – Tuule suund (°).

< speedmin > – Tuulekiiruse vahemik (m/s).

< speedmax > – Tuulekiiruse vahemik (m/s).

< gust > – Puhangu kiirust (m/s).

< sea > – Mere prognoositekst.

< peipsi > – Peipsi järve prognoositekst.

 

Nähtuste nimekiri:

Inglise keeles

Eesti keeles

Clear

Selge

Few clouds

Vähene pilvisus

Variable clouds

Vahelduv pilvisus

Cloudy with clear spells

Pilves selgimistega

Cloudy

Pilves

Light snow shower

Nõrk hooglumi

Moderate snow shower

Mõõdukas hooglumi

Heavy snow shower

Tugev hooglumi

Light shower

Nõrk hoogvihm

Moderate shower

Mõõdukas hoogvihm

Heavy shower

Tugev hoogvihm

Light rain

Nõrk vihm

Moderate rain

Mõõdukas vihm

Heavy rain

Tugev vihm

Risk of glaze

Jäiteoht

Light sleet

Nõrk lörtsisadu

Moderate sleet

Mõõdukas lörtsisadu

Light snowfall

Nõrk lumesadu

Moderate snowfall

Mõõdukas lumesadu

Heavy snowfall

Tugev lumesadu

Snowstorm

Üldtuisk

Drifting snow

Pinnatuisk

Hail

Rahe

Mist

Uduvine

Fog

Udu

Thunder

Äike

Thunderstorm

Äikesevihm

 

Hoiatused ohtliku ilma kohta

Eesti Vabariigis ilmahoiatusi tehakse 21 piirkonda jaoks: Eesti maismaa-aladele 15 maakonna kohta, merealadele viie piirkonna kohta, Peipsi järve kohta.

Täpne piirkondade nimekiri (https://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/):

  • Soome lahe idaosa
  • Soome lahe lääneosa
  • Läänemere põhjaosa
  • Väinameri
  • Liivi lahe põhjaosa
  • Ida-Viiru maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Harju maakond
  • Lääne maakond
  • Hiiu maakond
  • Saare maakond
  • Pärnu maakond
  • Rapla maakond
  • Järva maakond
  • viljandi maakond
  • Jõgeva maakond
  • Tartu maakond
  • Põlva maakond
  • Valga maakond
  • Võru maakond
  • Peipsi järv

 

Kasutusel on 11 ilmanähtuste liiki, mille kohta koostatakse ilmahoiatused.

Täpne ilmanähtuste liikide nimekiri (https://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/):

  • tugev tuul
  • äike
  • jäide
  • kõrge tuleoht
  • tugev vihmasadu
  • tugev lumesadu
  • pakane
  • udu
  • tuisk
  • ohtlik veetase
  • kuumus

 

Kui mingi nähtus katab rohkem kui 1/3 maakondadest (ainult maismaa alad), siis koostatakse üldine hoiatus Eesti Vabariigi kohta.

Ilmahoiatuste märgistamiseks kasutatakse neljaastmeline tasemete süsteemi (https://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/):

Tase

Kirjeldus

Tase 0

Hoiatused puuduvad.

Tase 1 (ohtlik)

Ilm võib teatud olukordades olla ohtlik. Arvesta sellega, kui sinu tegevus on ilmast mõjutatud. Jälgi edasist ilmaprognoosi.

Tase 2 (väga ohtlik)

Esineb tavatuid ilmastikunähtusi. Ole väga tähelepanelik ja jälgi pidevalt ilmaprognoosi. Ole teadlik riskidest, mis võivad olla vältimatud. Järgi kõiki võimuesindajate poolt antud soovitusi.

Tase 3 (erakordselt ohtlik)

Tõenäolised on suured kahjustused. Erakordsete ilmatingimuste pikaajaline püsimine võib põhjustada loodusõnnetuse. Oht elule ja tervisele. Jälgige pidevalt edasisi arenguid televisiooni, raadio või interneti vahendusel. Järgi tingimusteta kõiki võimuesindajate poolt antud käske ja soovitusi, ole valmis erakorralisteks meetmeteks.

 

Ohtlike ilmastikunähtuste hoiatuste koostamise kriteeriumid (alates 01.01.2020) vastavalt ilmahoiatuste tasemele on järgmised (https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/hoiatuste-kriteeriumid/):

Tuule kiirus (m/s) merel

https://ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2020/01/wind.png

Tugev tuul ≥ 12 m/s (10 min keskmine)  või puhanguti ≥ 15 m/s
Väga tugev tuul  ≥ 20 m/s (10 min keskmine) või  puhanguti  ≥ 25 m/s
Erakordselt tugev tuul ≥ 28 m/s (10 min keskmine) või  puhanguti  ≥ 33 m/s
Tuule kiirus (m/s) maismaal

https://ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2020/01/wind.png

Tugev tuul puhanguti ≥ 15 m/s
Väga tugev tuul puhanguti ≥ 23 m/s
Erakordselt tugev tuul puhanguti ≥ 30 m/s
Tuule kiirus (m/s) Peipsi järvel

https://ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2020/01/wind.png

Tugev tuul ≥ 8 m/s (10 min keskmine), puhanguti ≥ 11 m/s
Väga tugev tuul ≥ 13 m/s (10 min keskmine), puhanguti ≥ 18 m/s
Erakordselt tugev tuul puhanguti  ≥ 28 m/s
Tugev vihmasadu

https://ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2020/01/rain.png

≥ 25 mm/12h või ≥20 mm/1h
≥ 50 mm/12h või ≥ 30 mm/1h
≥ 70 mm/12h
≥ 50 mm/1h
Tugev lumesadu

https://ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2020/01/snow.png

Sajuhulk ≥ 10 mm (sulaveena) 12h ja lühema aja jooksul (orienteeruvalt ≥ 10 cm lund)
Sajuhulk ≥ 10 mm (sulaveena) 6h ja lühema aja jooksul (orienteeruvalt ≥ 10 cm lund) või ≥ 20 mm (sulaveena) 12h ja lühema aja jooksul (orienteeruvalt ≥ 20 cm lund)
Ei ole kasutusel
Lumesadu, tuisk

https://ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2020/01/blizzard.png

Sajuhulk ≥ 7 mm (sulaveena) 12h ja lühema aja jooksul (orienteeruvalt ≥ 7 cm lund); tuul puhanguti  ≥ 12 m/s
Sajuhulk ≥ 7 mm (sulaveena) 6h ja lühema aja jooksul (orienteeruvalt ≥ 7 cm lund); tuul puhanguti ≥ 15 m/s; nähtavus piiratud
Ei ole kasutusel
Jäide, kiilasjää

https://ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2020/01/frost.png

Jäävihm;  õhutemperatuuri kiire langus alla 0 °C 30% territooriumist
Jäävihm;  õhutemperatuuri kiire langus alla 0 °C 60% territooriumist
Ei ole kasutusel
Väga madal temperatuur

https://ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2020/01/cold.png

Minimaalne õhutemperatuur -26 °C ja madalam kolme ja enama ööpäeva jooksul
Minimaalne õhutemperatuur -30 °C ja madalam kolme ja enama ööpäeva jooksul
Ei ole kasutusel
Väga kõrge temperatuur

https://ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2020/01/hot.png

Maksimaalne õhutemperatuur ≥ 27 °C kolme ja enama päeva jooksul või keskmine  õhutemperatuur ≥ 20 °C  kolme ja enama ööpäeva vältel
Maksimaalne õhutemperatuur ≥ 30 °C kolme ja enama päeva jooksul või keskmine õhutemperatuur ≥ 25 °C kolme ja enama ööpäeva vältel
Ei ole kasutusel
Äike

https://ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2020/01/lightning.png

Äike, millega võib kaasneda tuul puhanguti ≥ 15 m/s, võimalik rahe
Äike, millega võib kaasneda tuul puhanguti ≥ 25 m/s, raheoht
Äike, millega võib kaasneda tuul puhanguti ≥ 30 m/s ja/või trombi ehk keeristormi oht
Udu

https://ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2020/01/udu.png

Väga halb nähtavus ≤ 200m
Ei ole kasutusel
Ei ole kasutusel
Metsade tuleohtlikkus

https://ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2020/01/fire.png

Tuleohuindeks on tõusnud tasemeni, mil lisameetmete kasutuselevõtt on vajalik (tuleohuindeks on tõusnud V klassini 30% territooriumist)
Erakordselt suur tuleoht (tuleohuindeks on tõusnud V klassini 60% territooriumist)
Ulatuslikud metsatulekahjud
Kõrge merevee tase (EH2000 järgi[1])

https://ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2020/01/flood.png

Veetase tõuseb kriitilise piirini
Pärnus +180 cm
Haapsalus +160 cm
Narva-Jõesuus +180 cm
Tallinnas Pirital +100 cm
Tallinnas Kesklinna sadamas +140 cm
Kuressaares +170 cm
Veetase tõuseb ≥0,5 m üle kriitilise piiri (olenevalt kohast)
Veetase tõuseb ≥ 1 m üle kriitilise piiri ja põhjustab ulatuslikke üleujutusi
Madal merevee tase (EH2000 järgi)

https://ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2020/01/flood.png

Veetase langeb keskmisest tasemest madalamale:
Rohukülas -40 cm
Pärnus -50 cm
Ei ole kasutusel
Ei ole kasutusel
Kõrge veetase siseveekogudel (EH2000 järgi)

https://ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2020/01/flood.png

Veetase tõuseb kriitilise piirini või kolme päeva prognoos ennustab veetaset esinemis-sagedusega (return period) üks kord kolme aasta jooksul:
Emajõgi Tartus 254 cm üle jaama graafiku nulli
Tamula järv Võru linnas 220 cm üle jaama graafiku nulli
Veetase ületab kriitilist piiri 0,5 kuni 1 m võrra või kolme päeva prognoos ennustab veetaset esinemis-sagedusega (return period) üks kord kümne aasta jooksul
Veetase ületab kriitilist piiri vähemalt 1 m võrra või kolme päeva prognoos ennustab veetaset esinemis-sagedusega (return period) üks kord viiekümne aasta jooksul

 

Toorandmed ehk andmed, mis kasutatakse ilmahoiatuste koostamiseks, saabuvad erinevatest allikatest, sh rahvusvahelised ja siseriiklikud kanalid (näiteks radarid, radiosondid, vaatlussüsteem lennujaamadel, vaatlusandmed). Toorandmed kasutatakse mitte algandmete kujul, vaid graafilisel ehk töödeldud kujul (näiteks .pdf / .png / .svg formaadis esitatud kuju).

Ilmahoiatused tekkivad vastavalt vajadusele teha uut ilmahoiatust (ehk kui mingi parameetri näit läheneb kindlale piirväärtusele). Ilmahoiatust tehakse kindlaks ajavahemikuks, mille lõpus sünoptik teostab hinnangut, kas ilmahoiatus on veel aktuaalne või mitte. Jaatava vastuse korral sünoptik teeb uut hoiatust uueks ajavahemikuks, eitava vastuse korral sünoptik kustutab ilmahoiatust. Ilmahoiatused koostatakse ööpäevaringselt 24/7.

Iga piirkonna kohta täidetakse eraldi vormi, kus kajastatakse kõik hoiatuste liigid ja nende tasemed, mis peavad kehtima antud piirkonnal. Kui hoiatus mingi piirkonna kohta puudub, siis sünoptikud ei täida vormi selle piirkonna kohta. Hoiatuste ilmumise aeg võib erineda, kuna uus hoiatus ühe piirkonna kohta võib tekkida siis, kui mõnede teiste piirkondade kohta hoiatused juba kehtivad. Kui mingi nähtus katab rohkem kui 1/3 maakondadest (ainult maismaa alad), siis koostatakse üldine hoiatus Eesti kohta. See on tekstikujuline hoiatus, kus on olemas ainult ilmahoiatuse sisu.

Hoiatused on esitatud nii kaardina kui ka XML formaadis.

 

Nädala- ja kuuprognoos   

Eesti maismaa-alale koostatakse 7-päeva ilmaprognoos, milles on kajastatud sademete, tuule suuna ja kiiruse, ilmastiku nähtuste ja õhutemperatuuri väärtused. Prognoosi tehakse eesti keeles ning värskendatakse iga tööpäev (esmaspäevast reedeni). Prognoos on esitatud tekstikujul.

Lisaks nädalaprognoosile Eesti maismaa-alale koostatakse 30-päeva ilmaprognoos, milles on kajastatud sademete, tuule suuna ja kiiruse, ilmastiku nähtuste ja õhutemperatuuri väärtused. Prognoosi tehakse eesti keeles. Uue kuu prognoos avalikustatakse algava kuu esimese tööpäeva pärastlõunal. Kuuprognoosi koostamisel lähtutakse klimaatilistest näitajatest (s.t. vaatlusandmete pikaajalised keskmised) ja nende analüüsi tulemusel leitud analoogaastate ilmaprotsessidest aga ka ilmamudelite prognoosidest. Kuuprognoosi korrigeeritakse jooksva kuu keskel. Prognoos on esitatud tekstikujul.

 

Ilmakaart

Ilmakaart on Euroopa ilmakaart, mille uuendatakse kaks korda päevas.

ilmaprognoosid

 

Mereilmateade

Eesti territoriaalvete ja sisemere kohta (Läänemere põhjaosa, Soome lahe lääneosa, Väinameri (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu väinad), Liivi lahe põhjaosa) eesti ja inglise keeles koostatakse mereilmateadet, milles on esitatud hüdrometeoroloogiline ilmaprognoos ja tormihoiatus. Prognoosid koostatakse ööpäevaks (ajavahemikuks 07.00…07.00 UTC[2]) ning täpsustatakse õhtul (ajavahemikuks 19.00…19.00 UTC). Tormihoiatused koostatakse vastavalt vajadusele ja edastatakse koheselt.

Prognoosis kajastatakse:

  • millise kuupäeva ja ajavahemiku kohta on prognoos koostatud;
  • millise piirkonna jaoks on prognoos koostatud;
  • tuule suund ja kiirus m/s;
  • nähtavus;
  • nähtused, mis halvendavad nähtavust (udu, uduvine, sademed);
  • laine kõrgus m;
  • laevade jäätumine, kui selleks on tingimused;
  • õhutemperatuur  ºC;
  • hoiatus (kui on kehtiv hoiatus).

Sadama akvatooriumi jaoks prognoositakse veel keeristormi, rahet, äikest, tuisku.

 

Tuleohu prognoos

Vajadusel Eesti maismaa-alale koostatakse kuni 120 tunnine tuleohu prognoos, milles on kajastatud info sademete kohta ja kuidas nad mõjuvad tuleohule. Prognoosi tehakse eesti keeles ning värskendatakse iga ööpäev. Prognoos on esitatud tekstikujul ja kaardina.

tuleohu hoiatuste kaart

 

[1] EH2000 ehk Amsterdami null (Sõnastik |Keskkonnaagentuur | ILM (ilmateenistus.ee))

Euroopa vertikaalne referentssüsteem (EVRS), mille kõrgusi tähistatakse Eestis lühendiga EH2000. Kõnekeeli nimetatakse Euroopa kõrgussüsteemi lähtenivood Amsterdami nulliks. Euroopa kõrgussüsteemi lähtenivoo on arvestatud veetaseme keskmise väärtusega, mis mõõdeti Amsterdamis ajavahemikul 1. september 1683 kuni 1. september 1684. Aastast 2018 arvestatakse Eestis sarnaselt teiste Euroopa riikidega absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi suhtes (Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eestis loobuti.) Uuele kõrgussüsteemile üleminekust loe lähemalt Maa-ameti veebilehelt https://www.maaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/geodeesia/euroopa-korguss…

[2] UTC Universal Time Coordinated, rahvusvahelises meteoroloogia infovahetuses kasutatav nn. universaalaeg, vastab Greenwichi ajale (GMT).

 
Avaldatud: 20.10.2023  /  Uuendatud: 01.02.2024