Eesti ringleva materjali määr (Circular Material Use Rate) oli 2021. aastal vaid 15,1%. Ringleva materjali määr on indikaator, mis näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu materjalikasutuses. See tähendab, et 84,9% majandusse sisendina minevast materjalist on juurde kaevandatud toormaterjal. Selleks, et piirata planeedi reostamist ja pidurdada kllimamuutuseid, on vaja hakata rakendama ringmajanduse põhimõtteid kogu praeguses majandussüsteemis.
Eest ringmajanduse visioon
Riigi roll ringmajandusele üleminekul on soodsate tingimuste loomine ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks ja takistavate barjääride eemaldamine. Keskkonnakestlik tootmine ja tarbimine peab tuginema ühtsetele alustele. Seetõttu on oluline olla üksmeelel nii sihi osas, kuhu soovime ringmajandust edendades jõuda, kui ka ringmajanduse põhimõtetes, mille järgimine tagab, et majandustegevus toetab keskkonna hoidmist. Selleks loodi ringmajanduse valge raamat, mis koondab ministeeriumite ja huvirühmade arutelude tulemusel kokku lepitud visiooni, ringmajanduse aluspõhimõtted ja arengusuunad, millest lähtutakse edasistes tegevustes. Dokument toetab erinevaid osapooli, et ringmajandus oleks läbiv raamistik planeerimises, tarbimises, tootmises, poliitikas, elustiilis, kultuuris ja väärtushinnangutes.
Ringmajanduse valge raamatu koostamine käis läbi kolme tasandi:
- Uuringud: ringmajanduse indikaatorite välja töötamine (2019) ja Eesti ringmajanduse hetkeolukorra kaardistamine (2020-2021).
- Ringmajanduse arengudokumendi ja tegevuskava koostamine (2021-2022), kooskõlastamine ja avalikustamine (2022).
- Huvigruppide kaasamine kogu protsessi vältel (2020-2022):
- Loodi juhtrühm ja ekspertkogu.
- Loodi temaatilised töörühmad.
Vaata lisaks
- Lisainfo
-
- Ringmajanduse valge raamat
- Eesti ringmajanduse tegevuskava (vastu võetud taaste- ja
- EL riikide ringleva materjali määr vastupidavusrahastu raames)
- Uuringud
- Konverentsid ja üritused
-
- Ringmajanduse ekspress konverentsi ettekanded ja järelevaatamine
- Ringmajanduse Roheaed 2023 ürituse ettekanded ja järelevaatamine
- Ringmajanduse strateegia loomise avaüritus huvigruppide arutelu
- Ettekanne Ringmajandus Eestis
- Ettekanne Ringmajanduse strateegia koostamine
- Ettekanne Ringmajanduse Foorum
- Järgmised ringmajanduse konverentsid on planeeritud 2026 ja 2029 aastateks.
Valgele raamatule järgneb ringmajanduse tegevuste kava, milles tuuakse välja erinevate valdkondade tegevused ja mõõdikuid. Selleks, et erinevate ühiskonnaliikmete poolt eraldi ja koos tehtavad jõupingutused oleksid kooskõlas ja tagaksid tõhusa ringmajanduse toimimise Eestis, on oluline lähtuda ühtsest visioonist.
Eesti ringmajanduses on kokku lepitud 6 arengusuunda
Prioriteetsed arengusuunad:
Strateegilised valikud:
I Ressursse kasutatakse vastutustundlikult ja nõudlusest lähtuvalt, ressursikasutus on läbi mõeldud ja jäätmeteke on viidud miinimumi.
- Keskkonnahoidlike toodete ja teenuste eelistamine ja kasutamise soodustamine.
- Keskkonnahoidlike (sh ringhangete) riigihangete rakendamine.
- Jagamismajanduse soodustamine.
- Ohutu materjaliringluse tagamine.
- Parima võimaliku lähenemise kasutamine.
II Eesti ettevõtete ärimudelid on jätkusuutlikud ja ringmajandussuunitlusega.
- Tarneahelate koostöövõimekuse suurendamine.
- Teaduse kaasamine ringmajanduslike lahenduste loomisesse.
- Ettevõtete ning ettevõtete ja teadusasutuste partnerluste ergutamine.
- Ettevõtjate ja riigi koostöö soodustamine.
III Eestis on ringmajanduse rakendamiseks vajalik oskusteave ja eksperdid ning toimiv koostöö erinevate valdkondade ja sektorite vahel.
- Ekspertide järelkasvu ja vajaliku oskusteabe olemasolu tagamine.
- Kvalifitseeritud tööjõu, sh välistööjõu, kasutamise võimaluse tagamine.
- Valdkondadevahelise koostöö, sh rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemise, soodustamine.
IV Loodud on toimivad digitaalsed IT lahendused ringmajanduse toetamiseks ning tagatud kvaliteetsed andmed olukorra seiramiseks.
- Jagamis- ja koostööplatvormide juurutamine.
- Kvalifitseeritud tööjõu, sh välistööjõu, kasutamise võimaluse tagamine.
- Innovaatiliste, sh tehisintellekti kasutavate, digitaalsete lahenduste rakendamine.
V Ringmajandus on riiklikul tasandil hästi koordineeritud ning loodud on ringmajandust toetav õigus- ja majanduskeskkond.
- Õigusmaastiku kaasajastamine.
- Erinevate osapoolte rollide, funktsioonide ja vastutuse selge määratlemine.
- Ringmajanduse korraldamiseks ja seiramiseks vajaliku info kogumise põhimõtete kehtestamine ja standardi loomine.
- Digitaalsete platvormide loomine info kogumiseks, analüüsimiseks ja vahetamiseks.
- Keskkonnahoidlike riigihangete õigusloome.
VI Juurdunud on keskkonnateadlik mõtteviis ja keskkonnahoidlik käitumine.
- Kõigi osapoolte keskkonnateadlikkuse suurendamine.
- Turu osapoolte, sh tarbijakäitumise suunamine.
- Keskkonnakorralduslike meetmete kasutamise juurutamine.
Ringmajanduse teekaart
Ringmajanduse teekaart annab ülevaate ringmajanduse valdkonnas tehtud kokkulepetest, tähtaegadest ja seirab nende edenemist valges raamatus toodud sihtrühmade lõikes. Ringmajanduse teekaart on eelkõige suunatud teadlikkuse suurendamisele muutuvatest nõuetest ning käimasolevatest toetusmeetmetest, projektidest ja muudest algatustest. Teekaart suunab huvilised edasi täpsema info juurde. Juhised teekaardi lugemiseks:
- Toetusmeetmed - lehelt leiad ülevaate ringmajanduse valdkonda otseselt või kaudselt puudutavatest toetustest strateegiadokumentide lõikes, nende mahu, eesmärgi, vastutava ministeeriumi, toetuse saajate sihtrühmad ning seisundi. Võimalusel on lisatud viide teotusmeetme infole vastutava asutuse kodulehel.
- Algatused - leht katab poliitikakujundaja ja seotud asutuste ringmajandusega seotud projekte, erinevaid algatusi (mh EL algatusi), visioonidokumentide loomist, strateegiate uuendamist, mis on olulised ringmajanduse vaatest ja mõjutavad riigi, KOVide, ettevõtjate, kolmanda sektori ja/või üksikisikute tegemisi ja elu.
- Teekaardid - lehelt leiad lühiülevaate valdkonnaga seotud riigiülestest teekaartidest ning olulistest valdkonna kavadest, kohalike omavalitsuste teekaartidest ning mõned näited teiste riikide ringmajanduse teekaartide kohta.
- Strateegiad ja õigusraam - lehelt leiad lihtsasti kätte viited ringmajanduse valdkonda puudutavatele regulatsioonidele, seadustele, arengukavadele, tegevuskavadele, teekaartidele ja kõigele muule.
- Jäätmed - siit leiad olulisemad nõuded koos tähtaegadega seoses jäätmete ja jäätmete ringlussevõtuga.
- Pakendid - siit leiad olulised nõuded seoses pakendite ringlussevõtu ja pakenditega seotud nõuete osas.
- 2024-2030 nõuded - lehelt leiad vastaval perioodil kehtima hakkavate oluliste nõuete üldise kaardistuse ning viited edasi lugemiseks.
- 2035 eesmärgid - lehelt leiad aastaks 2035 seatud olulised ringmajandusega seotud eesmärgid ja nõuded ning viited edasi lugemiseks.
- 2050 eesmärgid - lehelt leiad aastaks 2050 seatud suured eesmärgid ning viited edasi lugemiseks.
Täisekraanil kuvamiseks vajuta paremal üleval nurgas laiendamise ikoonile.
Ringmajandus lähtub järgmistest ringmajandust iseloomustavatest põhimõtetest:
- Uued ärimudelid (sh mitme osapoole, nt ettevõtete koostööl põhinevad ärimudelid) nagu ressursi taaskasutamine, ringtarneahel, jagamisplatvorm, toodete eluea pikendamine, toode kui teenus, ringmajandust soodustavad digilahendused (nt materjalipass, andmete efektiivsem töötlemine).
- Kohalikud algatused, mis on suunatud lisandväärtuse loomisele läbi kohalike ressursside (nt põllumajanduses, metsanduses) kestlikule ja ökoinnovaatilisele kasutamisele või sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisele (linnade, külade, MTÜde algatused).
- Tarbijakäitumise muutus – tarbitakse mõistlikult ning vajaduspõhiselt keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid (sh tooteid teenustena), kohalikul toorainel põhinevat toitu ning taastuval energial põhinevaid teenuseid (näiteks transpordis).
- Tooteid ja teenuseid on disainitud kogu olelusringi ning tarbija reaalseid vajadusi arvestades.
- Toodete võimalikult kaua kasutuses hoidmine – korduskasutus, ümberkujundamine, parandamine, renoveerimine, kasutusotstarbe muutmine.
- Korduskasutamise, parandamise ja renoveerimise soodustamine kohalikul tasandil – näiteks kohalikud omavalitsused saavad motiveerida ja luua eeldused toodete korduskasutuseks ulatuslikuma teavitustöö ja võimaluste loomisega.
- Tegevustes juhindutakse jäätmehierarhiast, kus eelistatuim on jäätmetekke vältimine. Kus jäätmete vältimine on võimatu tuleb kasutada tekkinud jäätmeid kui ressurssi ning seejuures on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendada nõudlust uute loodusvarade järele.
- Avalik sektor kasutab toodete ja teenuste hankimiseks keskkonnahoidlikke ja innovatiivseid riigihankeid ning loodud on tingimused, mis soodustavad ettevõtete ringmajanduse praktiseerimist.
- Erinevate osapoolte vahel toimub laialdane koostöö ühise kasu leidmise eesmärgil (nt tööstussümbioos, era- ja avaliku sektori koostööprojektid).
- Ringmajanduse täieliku potentsiaali saavutamiseks on loodud süsteemne lähenemine kogu sotsiaal-majanduslikus süsteemis, et jõuda tõeliste muutusteni tarbimises, tootmises, planeerimises, poliitikas, elustiilis, kultuuris ja väärtushinnangutes.
Kuidas ringleva materjali määra arvutatakse?
Üldist materjalikasutust (M) mõõdetakse kodumaise materjalitarbimise (DMC) ja materjalide ringkasutuse (U) summeerimise teel. Materjalide ringkasutus on materjali hulk, mis on võrdne kodumaistes taaskasutusettevõtetes ringlussevõetud jäätmete kogusega, millest on lahutatud taaskasutamiseks mõeldud imporditud jäätmed ja eksporditud jäätmed, mis on määratud taaskasutamiseks välismaale. Kodumaistes taaskasutusettevõtetes ringlussevõetud jäätmed hõlmavad taaskasutustoiminguid R2 kuni R11 – nagu on määratletud jäätmete raamdirektiivis 75/442/EMÜ. Ringlussevõtmiseks mõeldud jäätmete sisse- ja väljavedu – s.o taaskasutusse suunatud imporditud ja eksporditud jäätmete kogus – on arvutatud Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistika põhjal.
Mida kõrgem on riigi ringleva materjali määr (CMU) seda rohkem sekundaarseid materjale asendab esmast toorainet, vähendades seega esmase materjali kaevandamise keskkonnamõju: CMU = U/M.
See näitaja mõõdab nii riigi võimet toota teisest toorainet ja ka püüdlusi koguda jäätmeid taaskasutamiseks. Suletud majanduses, kus ei impordita ega ekspordita, on need väärtused samad ja CMU on 100%. Tegelikkuses on aga riigid avatud majandusega impordivoogudega ning toimub pidev ühes riigis kogutud, kuid teises riigis töödeldud ja ringlusse võetud jäätmete eksport. Sel juhul tootmine (sekundaarsete toorainete) ja kogumine (jäätmete ringlussevõtuks) ühes riigis ei pruugi olla üks ja seesama.
CMU määra indikaator põhineb ametlikul statistikal, mille liikmesriigid on koostanud ja teatanud Eurostat juriidiliste kohustuste alusel. Need on olemasolevad andmeallikad, mis ei nõua lisakoormust. Andmed on kättesaadavad kõigi liikmesriikide ja ELi koondnäitajate kohta. Andmed on olemas mitme aasta kohta, võimaldades luua aegridu. Andmete hulka kuuluvad:
- Jäätmestatistika (ENV_WASTRT)
- Kogu majandust hõlmav materjalivoogude arvestus (EW-MFA)
- Kaubandusstatistika
Käimasolevad projektid
- Ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimise ning lahenduste rakendamise projekt
-
Projekti eesmärk on tõsta ringmajanduse alaseid teadmisi, ringmajanduse valdkonna ekspertide pädevust ja ringmajanduse lahenduste kasutamist. Uuri lähemalt Kliimaministeeriumi kodulehelt.
Lõppenud projektid
- Ringmajanduse võimekuse tõstmine
-
Projekti "Ringmajanduse võimekuse tõstmine" eesmärk on liikuda Eesti ringmajanduse raamistiku väljatöötamise suunas, sh suurendades avalikkuse teadlikkust ringmajandusest kui ka võimalikkusest integreerida ringmajanduse kontseptsiooni inimeste igapäeva elu osaks. Projekt aitab kaasa ka inimeste tarbimiskäitumise muutmisele.
- PACKGDEPO
-
PACKGDEPO - pandipakendi alase teadlikkuse tõstmine ja strateegilise lähenemise loomine Eesti-Läti pandipakendi süsteemide ühtlustamisele.