Üleujutuste maandamiskava

Üleujutuste maandamiskava 2028-2033

Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid on avalikul väljapanekul. 

Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid on avalikul väljapanekul 6 kuud (19.06-19.12.2025). Sügisel toimuvad avaliku väljapaneku raames ka avalikud arutelud ja seminarid. Täpsem aeg ja asukohad toimuvate avalike arutelude ja seminaride kohta esitatakse septembri alguses. 

Üleujutusohupiirkonna kaardid hõlmavad geograafilisi alasid, mis näitavad veetaseme tõenäolist tõusu 10; 50; 100 ja 1000 aasta lõikes. Iga stsenaariumi kohta esitatakse üleujutuse ulatus ja veetase. Üleujutusohuga seotud riskipiirkondade kaartidega kirjeldatakse üleujutusega tekkivaid võimalikke kahjulikke tagajärgesid. Kaartidele lisati: kompleksloa käitised ja reoveekäitised, mis võiva põhjustada reostust üleujutavatel aladel; kahju kannatavate rahvaarv; pinnaveehaarded; suplusveekogud; tundlikud objektid, Looduskaitse ja Natura 2000 alad; kultuurimälestised ja muinsuskaitsealad. 

Kaardid on nähtaval Maa-ja Ruumiameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduses (otselink suunab 10 aasta stenaariumi peale; kaardirakenduse teemakihi kaudu saab valida erinevaid stsenaariume ja objekte mida kaardikihile lisada). Üleujutuse kaardirakenduses on üleujutuse info ka väljaspool riskipiirkonda. Kõigi alade üleujutusohukaardid üleujutuse ulatusega on nähtaval ka Keskkonnaportaali kaardirakendusesAva vee valdkonna kaardikihid ja vali üleujutusohuga alad. 

Üleujutuste maandamise eesmärk on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Riskide maandamine peab hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme.

Riskijuhtimine koosneb 3 protsessist: riskide hindamine ja riskipiirkondade määramine; üleujutusohupiirkonna ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonna kaartide ajakohastamine; maandamiskavade ajakohastamine ja rakendamine. Kõike seda ajakohastatakse iga 6 aasta tagant. 

Maandamiskavad koostatakse koos veekogude terviseplaaniga. Dokumentide paralleelne koostamine võimaldab ühtlustada veekogusid mõjutavate tegevuste planeerimist ning vältida erinevatest eesmärkidest tulenevaid erimeelsusi.

Täpsemalt varasema riskide hinnangu, kaartide ja maandamiskava kohta saab lugeda Kliimaministeeriumi kodulehel.