Ülevaade
Eestis on põhjavesi peamine joogiveeks kasutatav mageveeallikas ja kättesaadav peaaegu kõikjal, kuid sageli võib see oma looduslike omaduste või inimtegevusest mõjutatuse tõttu vajada mõningast töötlemist, et tagada tervisele ohutu ja kvaliteedinõuetele vastav joogivesi.
Eesti põhjavee mahuks on hinnatud 2000 km3 (Geology and Mineral Resources of Estonia https://geoloogia.info/geology/index.html ). Kivimite erinevast veejuhtivusest tingituna on maapõues vaheldumisi lasuvaid vettandvaid ja vettpidavaid kihte. Põhjaveekihi moodustab enam-vähem ühtlase litoloogilise ilmega poorsetes või lõhelistes kivimites või pinnases ulatuslikul alal leviv põhjavesi.
Veemajanduse korraldamises on põhjavee seisundi hindamise üksusena kasutusel ’põhjaveekogumid’, mis veeseaduse kohaselt on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass. Eestis on eristatud 31 põhjaveekogumit.
Vaata lisaks
- Põhjavee seisund
- Põhjaveevarud ja -bilanss
- Põhjavee seire
-
Põhjaveekogumite seire aruanded
Kaardilugu - lühikirjeldus ja seirekohad
- Puurkaevude registritoimingud
-
Puurkaevude registritoimingute puhul pöörduda Keskkonnaagentuuri klienditoe poole: @email
Näiteid puurkaevude registritoimingutest:
- puurkaevu andmete esitamine;
- koordinaatide või sanitaarkaitseala muutmise soov;
- registri väljavõtete jmt soov.
Puurkaevu tohib rajada vastavat tegevusluba omav ettevõtja või isik. Vaata tegevuslubade omajaid siit.
Otsi luba/litsentsi ettevõtte või isiku järgi.
Puur- või salvkaevu rajamise soovi kohta leiab täpsemat informatsiooni Keskkonnaameti lehelt.
Vaata ka vastuseid korduma kippuvatele küsimustele
Keskkonnaagentuuri kodulehelt. - Kaardikihid
-
Kaardikihtide vaatamiseks võib kasutada ühte neist vabavarana levitatavast tarkvarast:
Kaardikihte saab alla laadida keskkonnaportaali kaardirakendusest.
Vaata ka: