Taastuvenergia KKK

Esiteks on selliseid päevi, kus taastuvenergiat üldse kasutada ei saa, väga harva. Isegi kui maapeal võib tunduda, et tuult üldse ei ole, siis kõrgustes on olukord teine - seepärast ehitataksegi tuulikud nii pikad. Pealegi on Eesti siiski piisavalt suur, et eri kohtades ilm varieerub - seega jaotades energiatootmisjaamu üle Eesti saab olla kindel, et elekter saab toodetud. 

Teiseks, ei ole Eesti eraldiseisev energia saar, vaid osa rahvusvahelisest elektrivõrgustikust, mis tagab kindla ühenduse. Elektrita ei jää tuulevaikse ilma tõttu keegi. 

Kolmandaks on olemas ja ehitusel ka taastuvenergia liigid, mis ei sõltu ilmast – nagu biomassil ja biogaasil põhinevad elektrijaamad. 

Neljandaks on olemas ja ehitamisel energiasalvestid, mis salvestavad energiat siis kui elekter on odav ja suunab energiat vajadusel tagasi võrku. Tehnoloogiaid on erinevad, ka näiteks soojussalvestid ja keemilised salvestid. 

Täpsemalt saad lugeda Silver Sillaku artiklist energiasalvestuse kohta. 

Müral on tõestatud mõju inimese tervisele; tuulikute tegevus küll tekitab heli, kuid tuulikud on võrdlemisi vaiksed ning asuvad asulatest reeglina nii kaugel, et see ei kostu taustamürast nagu tuule sahin või vee vulin üle. Lähedal asuv autotee tekitab palju rohkem müra ning on tervisele suurema mõjuga.

Tuulikute tervisemõjusid pole uuritud palju, aga viimastel aastatel on uuringute hulk suurenenud. Tehtud on erinevaid uuringuid tuulikutega seotud infraheli, vibratsiooni, elektromagnetväljade ja varjutuste kohta, kuid pole leitud tõendeid selle kohta, et neil on otseseid mõjusid tervisele. 

Täpsemalt saad lugeda Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu spetsialisti Triin Veberi koostatud ülevaates tuulikute mõjust tervisele.

95% päikesepaneelist on täna ringlussevõetav.

Tuulikutega on olukord keerulisem, kuna materjalid, millest nad koosnevad, peavad olema äärmiselt vastupidavad. Ülemaailmselt tekib üha enam ettevõtteid, kes tuulikumaterjalide taaskasutamisega tegelevad. On erinevaid viise, kuidas tuuliku osi on kasutatud, näiteks tükkidest on ehitatud laste mänguväljakuid ja linnamööblit.

Keemiliselt on võimalik materjali ümber töödelda, kuid see on väga energiakulukas protsess.

Eestis on tuulepargid küllaltki uued, tuuliku eluiga on 20-30 aastat, nii et käitlemise küsimus muutub aktuaalseks alles mitmekümne aasta pärast. Taaskasutuslahendused tuulikutele on kiiresti arenev tehnoloogiavaldkond, tuulikutehnoloogia isegi kiirem – mitmed tuulikutootjad on võtnud eesmärgiks luua nullemissiooniga ja taaskasutatavate osadega tuulikuid.

Eestis ei ole lubatud tuulikulabasid maha matta.

Täpsemalt saad lugeda Tartu Ülikooli teaduri Meelis Härmase ülevaates.

Taskukohase energiasüsteemi saame ehitada vaid suures osas taastuvenergiale. Seda saavad toetada erinevad madala süsinikuheitega tehnoloogiad EL-is ja head riikidevahelised ühendused.

Stockholmi keskkonnainstituudi hinnangud näitavad, et taastuvenergiale üles ehitatud energiasüsteem Eestis on võimalik ja arvestades erinevatesse tehnoloogiatesse investeerimisega kaasnevaid riske, ühendusi teiste riikidega ning keskkonna ja kliimaga seotud vajadusi, ka kõige kulutõhusam variant.

Täpsemalt saad lugeda Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse kliimasüsteemide ja energiapoliitika üksuse juhi Ivo Krustoki ülevaates.

Ei. Kuigi Hiina on juhtiv taastuvenergia tehnoloogia tootja, siis eelistatakse (muuhulgas geopoliitiliste ja majanduslike riskide tõttu) Euroopa Liidus arendatud tehnoloogiad. Ka Eesti arenevad tehnoloogiad hoogsasti.

Loe lähemalt Kädi Ristkoki artiklis. 

Infraheliks nimetatakse helilaineid, mille sagedus on väiksem kui 16 hertsi ja mida inimene kõrvaga ei kuule. Teaduslikku tõestust ei ole leitud arvamusele, et tuulikute poolt tekitatud infrahelil võib olla mõju tervisele. Nii autoteed kui ka paljud looduslikud allikad tekitavad sarnase tugevusega infraheli, ometi pole ka nende mõjusid täheldatud. ERR kirjutas ka Soome valitsuse tellitud uuringust, milles leiti, et tuulegeneraatoritest tulevad infrahelid ei kahjusta inimese tervist. 

Pikemalt selgitab tuulikutega seotud terviseküsimusi Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber.

Otseliin on elektrivõrguga ühendamata elektriliin, mille kaudu edastatakse elektrijaamas toodetud elektrit. Reeglina rajatakse otseliin elektritootja ja (suur)tarbija (sh salvestusseadme) vahele. Samas võib elektrijaamast otseliini kaudu elektri edastada mistahes teisele tarbijale, tootjale, müüjale, võrguettevõtjale või liinivaldajale, kes võib edastatud elektrit kas ise tarbida või seda omakorda oma tarbijatele edasi jaotada või müüa. Otseliin rajatakse tootja elektrijaamaga samale kinnistule, sellega piirnevale kinnistule või tootmisseadmest kuni kuue kilomeetri kaugusel paikneva elektripaigaldiseni. Kaugust arvestatakse linnulennult, mitte liini pikkuse järgi.

Otseliini näol on tegemist võimalusega, mis ettevõtja elektriarveid vähendab. Otseliini kaudu saab ettevõtja tarbida elektrit nii, et võrgutasusid võrguettevõtjale tasuma ei pea. Kuigi otseliini valdaja ei pea maksma võrgutasu, peab ta edastatud ja tarbitud elektrienergia pealt tasuma taastuvenergia tasu ning otseliini kaudu tarbitava elektrienergia pealt tuleb maksta ka elektriaktsiisi.

Kehtiv seadus seob otseliini alguse tootmisseadmega. Valmistatakse ette seadusemuudatust, mis võimaldab otseliini alguspunkti arvestada ka tootmisseadme liitumispunktist. Kavandatava muudatuse kohaselt on otseliin liin tootmisseadmest (elektrijaamast või konkreetsest tuulikust) või tootmisseadme liitumispunktist kuni tarbijani või tarbija liitumispunktini.  Samuti on eelnõus muudatus, mille kohaselt on senise 6-kilomeetrise otseliini piirkonna asemel võimalik otseliin rajada kuni 15 kilomeetri kaugusel paikneva elektripaigaldiseni.

Jälgi eelnõu liikumist.

Nii päikese- kui tuuleparkide rajamisel kasutatakse leevendusmeetmeid, et vähendada mõju keskkonnale. Leevendusmeetmete vajadust hinnatakse ja konkreetsed meetmed töötatakse välja arenduse mõjuhindamise käigus.

Näiteks tuuleparkide puhul lisatakse tuulikutele sensorid, mis lindude ja nahkhiirte tuvastamisel tuulikud seiskavad; värvitakse ja tähistatakse tuulikuid loomade eemale hoidmiseks; muudetakse labade pöörlemissagedust ning palju muud.

Päikeseenergiajaamade mõju ja leevendusmeetmetega on võimalik lähemalt tutvuda uuringus Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed.

Ülevaate kõigest vajalikuks taastuvenergia ehitiste jaoks rajamiseks saab ehitusgiidist. 

Energeetikasektor on üks suurimaid keskkonna saastajaid kõrge CO2 jalajäljega. Investeerides taastuvenergiasse on võimalik vähendada inimkonna mõju kliimale. 

Taastuvenergia on odav võrreldes fossiilkütuste, sealhulgas põlevkiviga. 

Taastuvenergia abil on võimalik saavutada suurem sõltumatus teiste riikide energeetikast ja kütustest. 

Üle riigi jaotatud ja eri liiki energiatootmisjaamad tagavad varustuskindluse – tagades, et kui mõne jaamaga peaks midagi juhtuma, või mõnes Eesti nurgas ei ole võimalik energiat toota, siis oleks endiselt elekter olemas. 

Tuulikud tehakse valged mitmel põhjusel. Esiteks on valge värv maapinnalt vaadates kõige neutraalsem ja vähem silmatorkav ning aitab tuulikutel sulanduda maastikku. Samas on valge värv õhust hästi märgatav, mis on oluline lennuohutuse ja lindude turvalisuse seisukohalt. Öisel ajal tagavad nähtavuse tuulikute külge paigaldatud lennuohutustuled. Lisaks visuaalsetele aspektidele aitab valge värv pikendada tuulikute eluiga, kuna peegeldab päikesevalgust ning vähendab nii materjalide ülekuumenemist ja UV-kiirguse kahjulikku mõju. See aitab tagada tuulikute töökindluse ja kestvuse erinevates ilmastikutingimustes.