-
Kas tuulikutel on mõju tervisele?
-
Müral on tõestatud mõju inimese tervisele; tuulikute tegevus küll tekitab heli ning, kuid tuulikud on võrdlemisi vaiksed ning asuvad asulatest reeglina nii kaugel, et see ei kostu taustamürast nagu tuule sahin või vee vulin üle. Lähedal asuv autotee tekitab palju rohkem müra ning on tervisele suurema mõjuga.
On uuritud ka tuulikutega seotud infraheli, vibratsiooni, elektromagnetvälju ja varjutusi, kuid kaugus asulatest neutraliseerib ka nende mõjusid.
Täpsemalt saad lugeda Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu spetsialisti Triin Veberi koostatud ülevaates tuulikute mõjust tervisele.
-
Mis saab päikesepaneelidest ja tuulikutest pärast kasutuse lõppu?
-
95% päikesepaneelist on täna ringlussevõetav.
Tuulikutega on olukord keerulisem, kuna materjalid, millest nad koosnevad, peavad olema äärmiselt vastupidavad. Ülemaailmselt tekib üha enam ettevõtteid, kes tuulikumaterjalide taaskasutamisega tegelevad. On erinevaid viise, kuidas tuuliku osi on kasutatud, näiteks tükkidest on ehitatud laste mänguväljakuid ja linnamööblit.
Keemiliselt on võimalik materjali ümber töödelda, kuid see on väga energiakulukas protsess.
Eestis on tuulepargid küllaltki uued, tuuliku eluiga on 20-30 aastat nii et käitlemise küsimus muutub aktuaalseks alles mitmekümne aasta pärast. Taaskasutuslahendused tuulikutele on kiiresti arenev tehnoloogiavaldkond, tuulikutehnoloogia isegi kiirem – mitmed tuuliku tootjad on võtnud eesmärgiks luua nullemissiooniga ja taaskasutatavate osadega tuulikuid.
Eestis ei ole lubatud tuulikulabasid maha matta.
Täpsemalt saad lugeda Tartu Ülikooli teaduri Meelis Härmase ülevaates.
-
Kas taastuvenergia saab tõesti fossiilseid kütuseid asendada?
-
Taskukohase energiasüsteemi saame ehitada vaid suures osas taastuvenergiale. Seda saavad toetada erinevad madala süsinikuheitega tehnoloogiad EL-is ja head riikidevahelised ühendused.
Stockholmi keskkonnainstituudi hinnangud näitavad, et taastuvenergiale üles ehitatud energiasüsteem Eestis on võimalik ja arvestades erinevatesse tehnoloogiatesse investeerimisega kaasnevaid riske, ühendusi teiste riikidega ning keskkonna ja kliimaga seotud vajadusi, ka kõige kulutõhusam variant.
Täpsemalt saad lugeda Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse kliimasüsteemide ja energiapoliitika üksuse juhi Ivo Krustoki ülevaates.