Kui oled mõelnud, milline on taastuvenergia tulevik Eestis, kuidas tuuleenergia arendamisel arvestatakse inimeste ja kogukondadega, ning milliste mõjudega tuleb seejuures arvestada, kutsume tutvuma neljaosalise saatesarjaga, mis ilmus ka Delfi Ärilehes.
I OSA: Eesti energeetika tulevik on tempokalt tuuline
Eesti energiapoliitika on pööramas senisest jõulisemalt oma nägu taastuvenergia suunas. Puhta energiaga tulevik on kujunenud riiklikus poliitikas võtmeteemaks, aga millise hinnaga ja millise kiirusega eesmärke saavutatakse?
Eesti siht on jõuda selleni, et katta kogu oma aastase elektritarbimise taastuvallikate baasil. Suur osa sellest peaks tulema tuuleenergiast. Samas on turbulentsed ajad majanduses ning inimeste hirmud kodulähedase energiapargi suhtes löönud pinnase kõikuma.
Saates arutlevad energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik ning Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Loe artiklit Delfi Ärilehest.
II OSA: kas tuulikud teevad meid haigeks?
Tuulepargi arendused tekitavad kohalikes kogukondades hirme ning liikvel on mitmeid uskumusi, mis on seotud tuuleparkide mõjuga tervisele. Saates arutavad sel teemal terviseameti asejuht Mari-Anne Härma, perearst Piret Rospu ja füüsik Aigar Vaigu.
Tuulepargi arendused tekitavad kohalikes kogukondades hirme ning liikvel on mitmeid uskumusi, mis on seotud tuuleparkide mõjuga tervisele.
Kuigi uuringute kohaselt toetab suurem osa Eesti inimestest nii tuule- kui päikeseenergiat, siis kodukanti energiaparkide püstitamine kipub tekitama vastakaid emotsioone ja turbulentseid arutelusid. Kuna tervis on iga inimese kõige kallim vara, on elementaarne, et võimalik tervisemõju on üks aktuaalsemaid teemasid. Saates on juttu mürast, infrahelist, vibratsioonist, vilkumisest, elektromagnetkiirgusest ja muudest mõjudest, mille kohta energiatootmise puhul tavaliselt küsimusi esitatakse.
Loe artiklit Delfi Ärilehest.
III OSA: kuidas rajada tuuleparke nii, et loodus jääks alles?
Tuuleenergeetika kiire areng Eestis on kaasa toonud avaliku arutelu, mille üks fookustest on küsimus: kuidas saab rajada tuuleparke nii, et need kahjustaks loodust võimalikult vähe? Saates annavad vastuseid kolm eksperti: linnuökoloog Marko Mägi, Eestimaa Looduse Fondi taastuvenergia ekspert Ingrid Nielsen ja Tuuleenergia Assotsiatsiooni esindaja Mihkel Annus.
Tuuleenergia on muutunud üleilmse kliimakriisi tingimustes oluliseks lootuseks – võimaluseks toota elektrit fossiilkütuseid põletamata, Eesti jaoks on sõltumatu energiatootmise näol tegu ka olulise julgeolekuaspektiga.
Tuulikud võivad küll vähendada heidet ja aidata tagada energiajulgeolekut, aga neil on loodusele ka negatiivsed mõjud. Kuidas tagada, et me Eestit hoides ka loodust hoiame – on üks tuuleenergia arendamise võtmeküsimusi. „Ma olen jätkuvalt seisukohal, et inimesega on lihtsam läbi rääkida, kui kotkastega,“ tõdeb Marko Mägi.
Mägiga nõustub ka Ingrid Nielsen Eestimaa Looduse Fondist: „Kindel on see, et taastuvenergiale üleminek on nii looduse kui inimese seisukohalt kõige mõistlikum tee edasi, aga peame pürgima selles protsessis kõige paremate lahendusteni“.
Loe artiklit Delfi Ärilehest.
IV OSA: kuidas tuulikuid rajades kohalike elanikega rohkem arvestada?
Kuidas energiaparke rajades kogukondadega arvestada ja suhelda nii, et kõik osapooled rahule jääksid, arutavad haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro, Kehtna valla ehitusspetsialist Hans-Jürgen Schumann ja Sunly Eesti maajuht Klaus-Erik Pilar.
Saates osalejad tõdevad, et tõsisem vastasseis on just viimase aasta teema. Kehtna valla esindaja Hans-Jürgen Schumann räägib, et tuulikute peale mõeldi juba viis aastat tagasi, koostati sellest lähtuvalt üldplaneeringut.
„Siis see polnud huvitav. Inimesed polnud üldplaneerimisest huvitatud, see ei köitnud väga. Nüüd on see üks meie põhiteemadest, enne oli üks paljudest,“ märgib ta.
Saates arendajate vaatenurka esindav Klaus-Erik Pilar kinnitab, et just eelmisel sügisel tekkis vool, mida on keeruline peatada. Kui varem olid kogukondadega kokkulepped sõlmitud või sõlmimisel, siis ühtäkki tekkis vastasseis hoopis mujalt.
Loe artiklit Delfi Ärilehest.