Taastuvenergia on osa meie argipäevast, isegi kui me seda ei märka. Tuulest ja päikesest toodetud elekter ning biogaas aitavad hoida meie kodus tuled põlemas ja toad soojana. Ent kuidas mõjutab see meie riigi julgeolekut, keskkonda ja iga tarbija rahakotti?
1. Eesti toodab elektrit peamiselt taastuvenergiast
Taastuvenergia osakaal elektritootmises oli 2024. aastal 63%. Mullune tuuleenergia toodang pea kahekordistus, kasvades 684 GWh-lt 1164 GWh-ni. Läinud aastal kasvas päikeseenergia toodang varasemalt 693 GWh-lt 1005 GWh-ni. Seega on viie aastaga kasvanud
päikeseenergia tootmine lausa üheksa korda.
Selleks, et suudaksime katta kogu Eesti elektritarbimise ainult taastuvenergiaga, oleks meil vaja olemasolevale ca. 200 tuulikule lisaks 200–400 tuulikut (sõltuvalt nende võimsusest). Nii säilib Eesti energiajulgeolek ning saame tuua elektrihinna tarbijatele võimalikult madalale.
2. Taastuvenergia aitab tagada Eesti julgeolekut
Kodumaine elektritootmine on üks olulisemaid energiajulgeoleku tagamise viise, sest see vähendab sõltuvust välismaistest energiaallikatest ja hinnakõikumistest rahvusvahelistel turgudel. Kui Eesti toodab suure osa elektrist ise, ei pea me muretsema naaberriikide poliitiliste või majanduslike otsuste pärast, mis võivad mõjutada imporditava energia hinda ja kättesaadavust. Eriti oluline on see taastuvenergia puhul, sest tuul ja päike on kohalikud ressursid, mille kasutamine ei sõltu rahvusvahelistest kriisidest või välisühenduste probleemidest.
Lisaks aitab kodumaine elektritootmine panustada kohaliku taristu arengusse ja tagada taskukohasemad hinnad. Kui investeerime Eestis uutesse tootmisvõimsustesse – olgu need tuule- ja päikesepargid, salvestuslahendused või paindlikud gaasijaamad – jääb raha siia, aitab luua töökohti ja toetab majandust. Hajus energiatootmine tuuleparkides muudab selle vaenulikule välisjõule raskemini rünnatavaks kui tsentraliseeritud tootmise põlevkivijaamades. Kohalik tootmine tähendab ka seda, et elektrit ei pea transportima kaugetest riikidest, mis omakorda vähendab energiakadu ja tarbijate lõpphinda.
Energiajulgeoleku seisukohast on oluline kasutada kõige soodsamaid ja kättesaadavamaid tehnoloogiaid, et tagada inimestele ja ettevõtetele stabiilsed ning taskukohased elektrihinnad. Taastuvenergia on täna üks odavamaid tootmisviise ning aitab vähendada sõltuvust fossiilkütuste impordist. Investeerides kohalikku taastuvenergiasse, loome iseseisvama, vastupidavama ja jätkusuutlikuma energiasüsteemi, mis kaitseb Eestit nii majanduslike kui ka geopoliitiliste riskide eest.
3. Taastuvenergia toetab elurikkuse säilimist
Taastuvenergia kasutamine aitab kaasa elurikkuse säilitamisele, kuna asendame sellega saastavaid fossiilkütuseid nagu põlevkivi, mis kahjustavad nii õhku, vett kui ka mullastikku. Kuna taastuvenergia tootmisel ei eraldu kahjulikke heitgaase ega peenosakesi, on selle mõju ökosüsteemidele oluliselt väiksem. Samuti saab päikeseparke haljastada niidutaimedega või kasutada neid karjatamiseks ja luuaelupaiku tolmeldajatele ning väikeloomadele.
Tuuleparkide rajamise eeldus on põhjalik keskkonnamõjude hindamine. Uuritakse näiteks lindude rände- ja pesitsusteid, kohalike loomade liikumismustreid ning müra- ja visuaalset mõju ümbruskonnale. Kui uuringud näitavad tundlikke piirkondi, saab asukohti vastavalt muuta või täiendada lahendustega tuulikute ajutine seiskamine teatud perioodideks. Nii saab tagada, et energiatootmine ei toimu looduse arvelt, vaid elusloodusega kooskõlas.
4. Tuulikute ja päikesepaneelide materjalid on suures osas taaskasutatavad
Umbes 90% tuulikus kasutatavatest materjalidest on taaskasutatavad. Tuulikute tootmisel kasutatud terast, alumiiniumi, vaske ja malmi on ümbersulatamise tulemusena võimalik kasutada erinevate uute toodete tootmisel. Tuuliku vundamendis kasutatud betooni saab purustada ning kasutada näiteks ehitusmaterjalina või uue vundamendi tegemisel. Kuigi varasemalt on probleeme olnud tuuliku labade taaskasutamisega, sest need on kihilised ja koosnevad eri materjalidest, saab uuemaid tuulikuid siiski ümbertöötluse tulemusel taaskasutada. Vanemate tuulikute puhul on mõistlik kasutada labasid hoopis ehitusmaterjalidena või jalgrattavarjualuste ja linnamööbli valmistamisel.
Päiksepaneelid koosnevad 95% ulatuses taaskasutatavatest materjalidest: klaas, plast, alumiinium ja muud metallid. Päikesepaneelide kasutuselt kõrvaldamise järel kogutakse need kokku, võetakse osadeks lahti või purustatakse. Materjalid sorditakse vastavalt materjali liigile ning suunatakse edasi töötlemistehastesse.
Klaasist saab toota igapäevasemaid tooteid (näiteks pudeleid või purke), alumiinium leiab uuesti kasutust sõidukite osades (autod, lennukid, jalgrattad jt) ja pakenditena ning ka ehitusmaterjalina, räni saab kasutada väärismetallide tööstuses. Tekkinud prügiplastikut saab kasutada kütusena, kuid parem alternatiiv on anda sellele uus elu, töödeldes see ümber näiteks kilekotiks, pakendiks või lausa tekstiiliks.
5. Biogaasijaamad vähendavad loomakasvatuse lõhnu
Üks biogaasijaama alahinnatud eeliseid on selle võime vähendada farmide ümbruses levivat loomade sõnniku ja läga lõhna. Tavapäraselt levib läga- ja sõnnikulõhn põldudele laotamise käigus, kuid biogaasijaama suunamisel toimub selle töötlemine suletud süsteemis. Nii vähenevad lenduvad ühendid, mis põhjustavad ebameeldivat lõhna. Tekib ka biometaan, mida kasutatakse kütusena, ja kääritusjääk ehk digestaat, mida saab samuti põldudele väetiseks laotada, ent see ei tekita tugevat haisu. Seega aitab biogaasijaam parandada kohalike elukeskkonda ja õhukvaliteeti.