Ringmajandus on majandussüsteem, mis kasutab süstemaatilist lähenemisviisi ressursside ringluse säilitamiseks, nende taaskasutamise, säilitamise või väärtuse suurendamise teel, aidates samal ajal kaasa säästvale arengule.
Ülevaade
Jätkusuutliku majandusarengu tagamiseks vajame mudelit, mis suunaks loodusressursside tõhusamat kasutust läbi materjaliringluse. Sobivat lahendust pakub üleminek ressursitõhusamale ringmajandusele, mis aga olemuslikult nõuab süsteemseid muudatusi nii poliitilise tasandi otsustes kui ka ettevõtjate, tarbijate ning ühiskonna hoiakutes ja käitumises. Ringmajanduse eesmärk on majanduskasvu lahtisidumine esmase toorme kasutusest luues võimalikult väikeste kadudega ringse tootmis- ja tarbimissüsteemi. Ressursse on vaja hallata efektiivselt kogu nende olelusringi vältel, alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluse ja taaskasutuseni, luues olemasolevatest ressurssidest rohkem väärtust ning tekitades sealjuures vähem jäätmeid. Lisaks keskkonnamõju vähendamisele on ringmajanduse põhimõtet efektiivselt rakendades võimalik ettevõtetel vähendada kulusid, suurendada kasvupotentsiaali ning edendada ettevõtte mainet. Just seetõttu on konkurentsivõime ja jätkusuutliku majanduskasvu huvides oluline üleminna ressursitõhusale ringmajandusele, kus peatähelepanu suunatakse olemasolevate materjalide ja toodete:
- korduskasutusele;
- parandamisele;
- ringlusesse võtmisele.
Üleminek ringmajandusele vajab muutusi kogu toote väärtusahelas alates toote disainist kuni uute ärimudelite ning tarbimisharjumusteni. Uute ja olemasolevate toodete korral on peamine fookus kogu olelusringi disainimisel, keskendudes jätkusuutlikule materjalivalikule, kvaliteedile (toote pikk eluiga, parandamisvõimalus), tarneahela optimeerimisele ning kordus- ja taaskasutusele (universaalsus, komponentide eraldamise võimalikkus). Lisaks nutikatele disainilahendustele on tähtis roll ka ökoinnovatsioonil ja tehnoloogia arengul, mis toetaks majandusarengu ümbersuunamist. Selleks, et ringmajandus saavutaks oma täieliku potentsiaali, on vaja süsteemset mõtlemist ja muutusi kogu sotsiaal-majanduslikus süsteemis, et jõuda tõeliste muutusteni tarbimises, tootmises, planeerimises, poliitikas, elustiilis, kultuuris ja väärtushinnangutes.
Ringmajandus on valdkonnaülene põhimõte, mistõttu on olulisel kohal ettevõtete omavaheline koostöö ning rahvusvahelised kokkulepped, mis loovad märkimisväärseid võimalusi uute turgude ja partnerluste loomiseks. Edukat ettevõtete koostööd iseloomustab hästi tööstussümbioos, mille eesmärk on kinnise tootmistsükli saavutamine, kus ühe ettevõtte jäätmed, jääksoojuse või muud kõrvalsaadused kasutab ära teine ettevõte.
Vaata lisaks
- Lisainfo
-
- Teadlikkust tõstvad materjalid ja viited
- Toetavad tegevused
- Jätkusuutlik rahastus
- Ringmajanduse valge raamat
- Eesti ringmajanduse tegevuskava (vastu võetud taaste- ja
- EL riikide ringleva materjali määr vastupidavusrahastu raames)
- Uuringud
- Konverentsid ja üritused
-
- Ringmajanduse ekspress konverentsi ettekanded ja järelevaatamine
- Ringmajanduse Roheaed 2023 ürituse ettekanded ja järelevaatamine
- Ringmajanduse strateegia loomise avaüritus huvigruppide arutelu
- Ettekanne Ringmajandus Eestis
- Ettekanne Ringmajanduse strateegia koostamine
- Ettekanne Ringmajanduse Foorum
- Järgmised ringmajanduse konverentsid on planeeritud 2026 ja 2029 aastateks.
- Käimasolevad projektid
- Lõppenud projektid
Suuri muudatusi on vaja teha ka selles, kuidas tooteid ja teenuseid tarbitakse. Miljonite tarbijate igapäevastel valikutel on oluline mõju keskkonnale. Teadlikkuse suurendamine ning nõudluse tekitamine jätkusuutlike toodete järele aitab kaasa keskkonnaga arvestava majanduse arengule.
Ringmajandus on hea võimalus muuta keskkonnaprobleemid majanduslikeks võimalusteks, millest võidavad nii keskkond, tarbija, ettevõtja kui ka riik.
Keskkonna hea kvaliteedi säilitamine on vajalik meie kõigi heaoluks ja arenguks. Ammutame sealt kogu materjali, mida vajame erinevate toodete ja teenuste tarbimiseks ning lõpuks jõuab kõik meie tegevusest ülejääv ringiga tagasi keskkonda. Igaüks meist osaleb selles ringluses ja seega saame igapäevaste otsustega määrata, kui palju ja kuidas me keskkonda mõjutame.
Ringmajanduse visioon
Riigi roll ringmajandusele üleminekul on soodsate tingimuste loomine ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks ja takistavate barjääride eemaldamine. Keskkonnakestlik tootmine ja tarbimine peab tuginema ühtsetele alustele. Seetõttu on oluline olla üksmeelel nii sihi osas, kuhu soovime ringmajandust edendades jõuda, kui ka ringmajanduse põhimõtetes, mille järgimine tagab, et majandustegevus toetab keskkonna hoidmist. Selleks loodi ringmajanduse valge raamat, mis koondab ministeeriumite ja huvirühmade arutelude tulemusel kokku lepitud visiooni, ringmajanduse aluspõhimõtted ja arengusuunad, millest lähtutakse edasistes tegevustes. Dokument toetab erinevaid osapooli, et ringmajandus oleks läbiv raamistik planeerimises, tarbimises, tootmises, poliitikas, elustiilis, kultuuris ja väärtushinnangutes.
Ringmajanduse valge raamatu koostamine käis läbi kolme tasandi:
- Uuringud: ringmajanduse indikaatorite välja töötamine (2019) ja Eesti ringmajanduse hetkeolukorra kaardistamine (2020-2021).
- Ringmajanduse arengudokumendi ja tegevuskava koostamine (2021-2022), kooskõlastamine ja avalikustamine (2022).
- Huvigruppide kaasamine kogu protsessi vältel (2020-2022):
- Loodi juhtrühm ja ekspertkogu.
- Loodi temaatilised töörühmad.
Valgele raamatule järgneb ringmajanduse tegevuste kava, milles tuuakse välja erinevate valdkondade tegevused ja mõõdikuid. Selleks, et erinevate ühiskonnaliikmete poolt eraldi ja koos tehtavad jõupingutused oleksid kooskõlas ja tagaksid tõhusa ringmajanduse toimimise Eestis, on oluline lähtuda ühtsest visioonist.
Ringmajanduse arengusuunad
Prioriteetsed arengusuunad:
Strateegilised valikud:
I Ressursse kasutatakse vastutustundlikult ja nõudlusest lähtuvalt, ressursikasutus on läbi mõeldud ja jäätmeteke on viidud miinimumi.
- Keskkonnahoidlike toodete ja teenuste eelistamine ja kasutamise soodustamine.
- Keskkonnahoidlike (sh ringhangete) riigihangete rakendamine.
- Jagamismajanduse soodustamine.
- Ohutu materjaliringluse tagamine.
- Parima võimaliku lähenemise kasutamine.
II Eesti ettevõtete ärimudelid on jätkusuutlikud ja ringmajandussuunitlusega.
- Tarneahelate koostöövõimekuse suurendamine.
- Teaduse kaasamine ringmajanduslike lahenduste loomisesse.
- Ettevõtete ning ettevõtete ja teadusasutuste partnerluste ergutamine.
- Ettevõtjate ja riigi koostöö soodustamine.
III Eestis on ringmajanduse rakendamiseks vajalik oskusteave ja eksperdid ning toimiv koostöö erinevate valdkondade ja sektorite vahel.
- Ekspertide järelkasvu ja vajaliku oskusteabe olemasolu tagamine.
- Kvalifitseeritud tööjõu, sh välistööjõu, kasutamise võimaluse tagamine.
- Valdkondadevahelise koostöö, sh rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemise, soodustamine.
IV Loodud on toimivad digitaalsed IT lahendused ringmajanduse toetamiseks ning tagatud kvaliteetsed andmed olukorra seiramiseks.
- Jagamis- ja koostööplatvormide juurutamine.
- Kvalifitseeritud tööjõu, sh välistööjõu, kasutamise võimaluse tagamine.
- Innovaatiliste, sh tehisintellekti kasutavate, digitaalsete lahenduste rakendamine.
V Ringmajandus on riiklikul tasandil hästi koordineeritud ning loodud on ringmajandust toetav õigus- ja majanduskeskkond.
- Õigusmaastiku kaasajastamine.
- Erinevate osapoolte rollide, funktsioonide ja vastutuse selge määratlemine.
- Ringmajanduse korraldamiseks ja seiramiseks vajaliku info kogumise põhimõtete kehtestamine ja standardi loomine.
- Digitaalsete platvormide loomine info kogumiseks, analüüsimiseks ja vahetamiseks.
- Keskkonnahoidlike riigihangete õigusloome.
VI Juurdunud on keskkonnateadlik mõtteviis ja keskkonnahoidlik käitumine.
- Kõigi osapoolte keskkonnateadlikkuse suurendamine.
- Turu osapoolte, sh tarbijakäitumise suunamine.
- Keskkonnakorralduslike meetmete kasutamise juurutamine.
Ringmajanduse teekaart
Ringmajanduse teekaart annab ülevaate ringmajanduse valdkonnas tehtud kokkulepetest, tähtaegadest ja seirab nende edenemist valges raamatus toodud sihtrühmade lõikes. Ringmajanduse teekaart on eelkõige suunatud teadlikkuse suurendamisele muutuvatest nõuetest ning käimasolevatest toetusmeetmetest, projektidest ja muudest algatustest. Teekaart suunab huvilised edasi täpsema info juurde. Juhised teekaardi lugemiseks:
- Toetusmeetmed - lehelt leiad ülevaate ringmajanduse valdkonda otseselt või kaudselt puudutavatest toetustest strateegiadokumentide lõikes, nende mahu, eesmärgi, vastutava ministeeriumi, toetuse saajate sihtrühmad ning seisundi. Võimalusel on lisatud viide teotusmeetme infole vastutava asutuse kodulehel.
- Algatused - leht katab poliitikakujundaja ja seotud asutuste ringmajandusega seotud projekte, erinevaid algatusi (mh EL algatusi), visioonidokumentide loomist, strateegiate uuendamist, mis on olulised ringmajanduse vaatest ja mõjutavad riigi, KOVide, ettevõtjate, kolmanda sektori ja/või üksikisikute tegemisi ja elu.
- Teekaardid - lehelt leiad lühiülevaate valdkonnaga seotud riigiülestest teekaartidest ning olulistest valdkonna kavadest, kohalike omavalitsuste teekaartidest ning mõned näited teiste riikide ringmajanduse teekaartide kohta.
- Strateegiad ja õigusraam - lehelt leiad lihtsasti kätte viited ringmajanduse valdkonda puudutavatele regulatsioonidele, seadustele, arengukavadele, tegevuskavadele, teekaartidele ja kõigele muule.
- Jäätmed - siit leiad olulisemad nõuded koos tähtaegadega seoses jäätmete ja jäätmete ringlussevõtuga.
- Pakendid - siit leiad olulised nõuded seoses pakendite ringlussevõtu ja pakenditega seotud nõuete osas.
- 2024-2030 nõuded - lehelt leiad vastaval perioodil kehtima hakkavate oluliste nõuete üldise kaardistuse ning viited edasi lugemiseks.
- 2035 eesmärgid - lehelt leiad aastaks 2035 seatud olulised ringmajandusega seotud eesmärgid ja nõuded ning viited edasi lugemiseks.
- 2050 eesmärgid - lehelt leiad aastaks 2050 seatud suured eesmärgid ning viited edasi lugemiseks.
Täisekraanil kuvamiseks vajuta paremal üleval nurgas laiendamise ikoonile.
Ringmajanduse põhimõtted
- Uued ärimudelid (sh mitme osapoole, nt ettevõtete koostööl põhinevad ärimudelid) nagu ressursi taaskasutamine, ringtarneahel, jagamisplatvorm, toodete eluea pikendamine, toode kui teenus, ringmajandust soodustavad digilahendused (nt materjalipass, andmete efektiivsem töötlemine).
- Kohalikud algatused, mis on suunatud lisandväärtuse loomisele läbi kohalike ressursside (nt põllumajanduses, metsanduses) kestlikule ja ökoinnovaatilisele kasutamisele või sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisele (linnade, külade, MTÜde algatused).
- Tarbijakäitumise muutus – tarbitakse mõistlikult ning vajaduspõhiselt keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid (sh tooteid teenustena), kohalikul toorainel põhinevat toitu ning taastuval energial põhinevaid teenuseid (näiteks transpordis).
- Tooteid ja teenuseid on disainitud kogu olelusringi ning tarbija reaalseid vajadusi arvestades.
- Toodete võimalikult kaua kasutuses hoidmine – korduskasutus, ümberkujundamine, parandamine, renoveerimine, kasutusotstarbe muutmine.
- Korduskasutamise, parandamise ja renoveerimise soodustamine kohalikul tasandil – näiteks kohalikud omavalitsused saavad motiveerida ja luua eeldused toodete korduskasutuseks ulatuslikuma teavitustöö ja võimaluste loomisega.
- Tegevustes juhindutakse jäätmehierarhiast, kus eelistatuim on jäätmetekke vältimine. Kus jäätmete vältimine on võimatu tuleb kasutada tekkinud jäätmeid kui ressurssi ning seejuures on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendada nõudlust uute loodusvarade järele.
- Avalik sektor kasutab toodete ja teenuste hankimiseks keskkonnahoidlikke ja innovatiivseid riigihankeid ning loodud on tingimused, mis soodustavad ettevõtete ringmajanduse praktiseerimist.
- Erinevate osapoolte vahel toimub laialdane koostöö ühise kasu leidmise eesmärgil (nt tööstussümbioos, era- ja avaliku sektori koostööprojektid).
- Ringmajanduse täieliku potentsiaali saavutamiseks on loodud süsteemne lähenemine kogu sotsiaal-majanduslikus süsteemis, et jõuda tõeliste muutusteni tarbimises, tootmises, planeerimises, poliitikas, elustiilis, kultuuris ja väärtushinnangutes.
Ringleva materjali määr
Üldist materjalikasutust (M) mõõdetakse kodumaise materjalitarbimise (DMC) ja materjalide ringkasutuse (U) summeerimise teel. Materjalide ringkasutus on materjali hulk, mis on võrdne kodumaistes taaskasutusettevõtetes ringlussevõetud jäätmete kogusega, millest on lahutatud taaskasutamiseks mõeldud imporditud jäätmed ja eksporditud jäätmed, mis on määratud taaskasutamiseks välismaale. Kodumaistes taaskasutusettevõtetes ringlussevõetud jäätmed hõlmavad taaskasutustoiminguid R2 kuni R11 – nagu on määratletud jäätmete raamdirektiivis 75/442/EMÜ. Ringlussevõtmiseks mõeldud jäätmete sisse- ja väljavedu – s.o taaskasutusse suunatud imporditud ja eksporditud jäätmete kogus – on arvutatud Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistika põhjal.
Mida kõrgem on riigi ringleva materjali määr (CMU) seda rohkem sekundaarseid materjale asendab esmast toorainet, vähendades seega esmase materjali kaevandamise keskkonnamõju: CMU = U/M.
See näitaja mõõdab nii riigi võimet toota teisest toorainet ja ka püüdlusi koguda jäätmeid taaskasutamiseks. Suletud majanduses, kus ei impordita ega ekspordita, on need väärtused samad ja CMU on 100%. Tegelikkuses on aga riigid avatud majandusega impordivoogudega ning toimub pidev ühes riigis kogutud, kuid teises riigis töödeldud ja ringlusse võetud jäätmete eksport. Sel juhul tootmine (sekundaarsete toorainete) ja kogumine (jäätmete ringlussevõtuks) ühes riigis ei pruugi olla üks ja seesama.
CMU määra indikaator põhineb ametlikul statistikal, mille liikmesriigid on koostanud ja teatanud Eurostat juriidiliste kohustuste alusel. Need on olemasolevad andmeallikad, mis ei nõua lisakoormust. Andmed on kättesaadavad kõigi liikmesriikide ja ELi koondnäitajate kohta. Andmed on olemas mitme aasta kohta, võimaldades luua aegridu. Andmete hulka kuuluvad:
- Jäätmestatistika (ENV_WASTRT)
- Kogu majandust hõlmav materjalivoogude arvestus (EW-MFA)
- Kaubandusstatistika