Tuul, päike või põlevkivi? Biogaas või maagaas? Pellet või õli? Millised neist energialiikidest sobivad Eestisse ning kas meie lühikese suve ja pika talvega saab üldse taastuvenergiale loota või jääb see helesiniseks unistuseks, selgitab Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse kliimasüsteemide ja energiapoliitika üksuse juht Ivo Krustok.
Ülevaade
Taastuvenergia areng on olnud viimasel viiel aastal muljetavaldavalt kiire, mis on ümber lükanud mitmed kinnistunud arusaamad. 2024. aastal näitas kliimaministeeriumi tellitud uuring, et kõigist energialiikidest eelistavad Eesti inimesed enim taastuvaid allikaid, esikolmikus on tuule-, päikese- ja puiduenergia. Kummutatud on arusaam, et päikeseenergia ei sobi Eestisse – 2023. aastal tootsime 14% elektrist päikesest.
Taastuvenergia kiire arendamine on aina olulisem ka meie konkurentsivõimele. Üha enam ettevõtjaid rõhutab, et neil pole fossiilsetest kütustest toodetud musta elektriga enam midagi teha ja taskukohase hinnaga taastuvenergia on nende tegevuse kõige olulisem sisend. Eesti on seadnud eesmärgi toota aastaks 2030 nii palju taastuvelektrit kui ära tarbime. Sama suunaga eesmärgid on ka EL-is. Taskukohase puhta energia vajadust on rõhutanud uueks ametiajaks tagasi valitud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja EL-i konkurentsivõime suurendamise raporti autor, endine Euroopa Keskpanga president Mario Draghi.
Kas saame taastuvenergiaga hakkama?
Viimase kümne aasta arenguid arvestades on üsna selge, et taskukohase energiasüsteemi saame ehitada vaid suures osas taastuvenergiale. Seda saavad toetada erinevad madala süsinikuheitega tehnoloogiad EL-is ja head riikidevahelised ühendused.
Samas on ühiskonnas endiselt üleval küsimus, kas Eesti saab üldse vaid taastuvate allikatega hakkama. Kas päevadel, kui päike ei paista ja tuul ei puhu, peame olema elektrita?
Eestis on tõsiselt räägitud täies mahus taastuvenergiale üleminekust alates 2012. aastast, mil Eesti taastuvenergia koja (ETEK) ja Eesti keskkonnaühenduste koja (EKO) koostatud analüüs näitas, et 100% taastuvenergia kasutamine oleks õigete investeeringutega võimalik juba aastal 2030. Peamine osa Eesti elektri- ja soojusenergiast tuleks uuringu autorite hinnangul biomassist, tuuleenergiast, biogaasist ja päikeseenergiast.
Sellest ajast on Eesti energeetika tulevikupilt märksa selgemaks saanud ning paljud tehnoloogiad odavamaks läinud. Viimase paari aasta jooksul oleme Stockholmi keskkonnainstituudis koos heade partneritega analüüsinud põhjalikult läbi erinevad stsenaariumid Eesti elektrisüsteemi, soojus- ja jahutussüsteemi ning gaasivõrgu kliimaneutraalseks muutmiseks. Oleme põhjalikult hinnanud levinumaid olemasolevaid tehnoloogiaid ning loonud mudeleid, mis arvutavad välja erinevate stsenaariumide investeerimisvajaduse, kulutõhususe ja süsinikujalajälje. Sealjuures oleme uurinud, kas ja millistel tingimustel oleks Eestis mõistlik võtta kasutusele tuumaenergia – tulemused näitavad, et kõrgemate kapitali- ja muutuvkulude tõttu ei ole tuumajaama Eesti tootmisportfelli lisamine mõistlik peaaegu ühegi stsenaariumi korral. Hinnangud näitavad aga selgelt, et taastuvenergiale üles ehitatud energiasüsteem Eestis on võimalik ja arvestades erinevatesse tehnoloogiatesse investeerimisega kaasnevaid riske, ühendusi teiste riikidega ning keskkonna ja kliimaga seotud vajadusi, ka kõige kulutõhusam variant.
Võrreldes 2012. aastaga on tehnoloogiad ja hinnad küll muutunud. Seepärast on meie analüüsid soovitanud suuremat päikeseenergia osakaalu ning võtta pumphüdroakumulatsiooni kõrval salvestuseks kasutusele suuremas mahus akusid. Mõlema tehnoloogia hind on oluliselt langenud, seega on nad ka meie energiasüsteemis aina mõistlikum lahendus.
Samuti oleme oma analüüsides toonud välja biomassiga seotud küsimused. Kuigi biomassi kasutamine saab tõenäoliselt olema tuleviku kliimaneutraalse energiasüsteemi osa, peame võtma arvesse puidu kasutamise vajadust teistes majandusharudes, kus lisandväärtus on suurem. Metsad on samal ajal aga olulised süsiniku sidujad ja asendamatud elurikkuse hoidjad, seega tuleb neist saadava biomassi kasutamine hoolega läbi mõelda.
Kuidas Eesti tuleviku energiasüsteemi ehitada?
Taastuvenergiasse kiire ja suures mahus investeerimine on igal juhul mõistlik, olenemata sellest, milline meie elektrisüsteem 30 aasta pärast täpselt on. Pikas perspektiivis on aga siiski oluline, et sõnastaksime meie energiasüsteemi arengu kaugemale kui vaid senine vaade aastani 2030 (või mõnel juhul aastani 2035). Mõistliku lahenduse leidmisel on elektrihinna kõrval kindlasti oluline arvestada ka Eesti jaoks loodavat majanduslikku lisandväärtust, energiajulgeolekut, regionaalset kasu. Samuti tuleb kaaluda iga valiku sotsiaalmajanduslikke mõjusid, keskkonnamõjusid (heitmeid, reostust, materjalikasutust), aga ka riske ja teostatavust.
Taastuvenergia arendamise kõrval tuleb tegeleda ka võrgu arendamise ja tarbimise juhtimise lahendustega. Samuti peame pidevalt hoidma silmas, mida teevad meie naabrid. Põhja- ja Baltimaadega koos planeerides ja toimetades on võimalik iga riigi tugevusi paremini ära kasutada ning muuta investeeringud niimoodi lõpptarbijatele odavamaks.
Kindel on aga, et ükski energeetika plaan, mis ei näe ette fossiilkütuste kasutamise lõpetamist, ei ole enam realistlik ega ajakohane. Meil on tehnoloogiad sellise energiasüsteemi ehitamiseks, mis annab valgust ja toasooja ka siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista. Meil ei ole aga võimalik jätkata fossiilkütuste põletamist ja sellega kliimamuutuse süvendamist, ilma et see kahjustaks oluliselt meie elukvaliteeti.
RePowerEU
Taastuvenergia teemalehtede loomine Keskkonnaportaalis on rahastatud Euroopa Liidu taasterahastus NextGenerationEU vahenditest. Rubriiki toetab REPowerEU projekt, mille eesmärk on kaotada Euroopa Liidu sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest, säästes energiat, mitmekesistades energiaallikaid ja kiirendades üleminekut puhtale energiale.