Ülevaade

Eesti elektritootmine on hetkel üleminekuperioodis, liikudes fossiilkütustelt, eriti põlevkivilt, puhtamate ja jätkusuutlikumate allikate poole. Selles protsessis on kriitikud ette heitnud, et meie edu puhtama energeetika poole liikumisel tugineb ainult Hiina tehnoloogilistele komponentidele ja materjalidele. On see päriselt nii ning mis on alternatiivid, arutleb Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok.

Eestil on eesmärk toota 2030. aastal samas mahus elektrit taastuvatest allikatest kui meie riigis tarbitakse. Selle saavutamine on võimalik siis, kui püstitame lähiaastatel hoogsalt tuule-, päikese- ja salvestusparke, mis eeldab investeeringuid vajalikesse seadmetesse. Just tehnoloogia küsimus ongi taastuvenergiale üleminekul teravalt esile kerkinud.

Saastavalt ja ajas aina kallinevalt põlevkivielektrilt taastuvenergia lahendustele üleminek on saanud ebaõiglast kriitikat välismaise tehnoloogia ja ressursside vajaduse osas. Päikese- ja tuuleenergia kasutamine nõuab ressursse peamiselt seadmete (nt päikesepaneelide, tuuleturbiinide) tootmise etapis. Selleks on vaja metalle, mineraale ja energiat, kuid seadmete kasutusea jooksul on energiakasutus ja ressursikulu suhteliselt väike. Erinevalt põlevkivist ei eelda päikese- ja tuuleenergia tootmine pidevat tooraine tarbimist. Nii on ka tekkiv keskkonnamõju tunduvalt väiksem, eriti kui arvestada, et energiat toodetakse ilma saasteaineteta, jäätmeteta ja fossiilkütuseid põletamata.

Kuid kust me saame taastuvelektri tootmiseks vajalikke seadmeid? Ei, vastus ei ole Hiinast! Ehkki tavatarbija jaoks on Hiina internetikaubamajast päikesepaneeli tellimine lihtsasti kättesaadav lahendus, pole pikaajaliselt meil tingimata vaja Hiinaga energeetikas suurt pistmist teha.

Tehnoloogiat välismaalt

Hiina on maailma juhtiv taastuvenergia tehnoloogia tootja päikese- ja tuuleenergeetikas. Selle riigi võimekus toota ja eksportida odavaid ning kvaliteetseid taastuvenergia seadmeid on kahtlemata muljetavaldav. Nende toodetud päikesepaneelid, tuuleturbiinid ja salvestusseadmed on konkurentsivõimelised, muutes puhtale energiale ülemineku paljudele riikidele taskukohasemaks. See teeb Hiina tehnoloogia atraktiivseks, eriti olukorras, kus kuluefektiivsus on võtmetähtsusega.

Pole saladus, et pikaajaline sõltuvus nende tehnoloogiast ja maavaradest, mida seadmete tootmiseks kasutatakse, toob kaasa geopoliitilisi ja majanduslikke riske. Eriti selle pärast, et Hiina kasutab kahtlemata ebaausaid võtteid konkurentsieelise saavutamiseks Hiina domineeriv roll kriitiliste tehnoloogiate ja komponentide tarnijana võib panna riigid, sealhulgas Eesti, haavatavasse olukorda poliitiliste või kaubanduskriiside korral. Samas ei ole päris elu pilt nii must-valge kui see paista võib.

Nii Euroopa Liit tervikuna kui ka Eesti on tublid taastuvenergia tehnoloogia arendajad. Saksamaa, Taani ja teised riigid on tuntud oma tuuleenergia tehnoloogia poolest, samas kui näiteks Prantsusmaa ja Itaalia on edukad päikeseenergia arendamisel. Lisaks sellele investeeritakse intensiivselt ka energia salvestamise tehnoloogiate ja rohelise vesiniku lahenduste väljatöötamisse.

Tõsi ta on, et seadmete tootmine vajab metalle ja haruldasi maavarasid ning seda tuleb Euroopa Liidul väljastpoolt tarnida. Samas oskame juba olemasolevat ressurssi väga edukalt korduskasutada ja taaskasutada, mistõttu ajas tarnevajadused ilmselt vähenevad. Ja nii kahaneb ka ressursside sõltuvus välisriikidest.

Kohalikud alternatiivid

Tihti käsitletakse energeetikat väga kitsalt, kas me suudame enda tarbimist täita ning milline on seejuures süsinikuheide, aga see pilt peaks olema märksa laiem. Lisaks puhta energia tootmisele tuleb paralleelselt arendada ka tarka tarbimist, sest mida läbimõeldumalt suudame energiat kasutada, seda vähem energiat vajame ja – oluline! – kulub ka raha. Ja selles osas teeme paljudele riikidele, ka Hiinale, silmad ette.

Selleks, et paremini mõista Eesti ettevõtete rolli meie riigi energeetika puhtal üleminekul, toon mõned näited, millega me juba täna välja paistame. Eesti teadlased, insenerid ja rohetehnoloogia ettevõtted on teinud olulisi edusamme, pakkudes uuenduslikke lahendusi energiatootmise, energiatõhususe ja nutikate tehnoloogiate valdkonnas. Laiemalt võib need lahendused jagada viieks:

Esiteks, taastuvenergia tootmine – näiteks on kodu ja väiksemate hoonete katusepaneelide ja päikeseenergiat tootvate katusematerjalide tootjaid, isegi tuulegeneraatorite komponentide tootjaid. Lisaks on ka ettevõtteid, kes loovad muud tehnikat ja seadmeid, mis aitavad tõhusamalt taastuvenergiat toota.

Teiseks, salvestuslahenduste tootjad – nii Eestis kui ka Euroopas toodetakse akusid ja muid lahendusi, mida taastuvenergiale üleminekul vajame üha enam. Näiteks on meil rahuvusvaheliselt väga edukas ettevõte, kes toodab ülikiiresti täislaetavaid akusid, ent tempokalt areneb ka vesinikutehnoloogia, mida võrgu tasandil salvestuses kasutada.

Kolmandaks, energiatõhususlahenduste loojad: eriti kiiresti on arenenud meil kütte-jahutussüsteemide juhtimise lahendused, kuid kogu energiakasutuse juhtimine ning targa hoone tehnoloogiad era- ja ärihoonetes on viimastel aastatel suure hoo sisse saanud.

Veel oleme head tarbimise juhtimissüsteemide lahenduste loomisel: energia tarbimise aja juhtimine ehk automaatika, mis võtab arvesse elektrituru pakkumise-nõudluse seisu ja vastavalt suurendab või vähendab tarbimist. Kõige suurema potentsiaaliga on see tööstuses – kuna tootmist on kallim juhtida kui tarbimist, siis teatud tööstusharudes on võimalik seadmete kasutust sättida soodsa hinna järgi. Selliste lahenduste pakkujad juba toimetavad edukalt meie turul. Meil on ettevõtteid, kes pakuvad sensoreid ja tarkvara, mis võimaldavad andmepõhiste lahendustega tervetel linnadel hallata energiakulu tõhusamalt.

Väga olulised on targa võrgu lahendused: kuidas paremate andmetega on võrk kujundatud ja juhitud, et ta suudaks elektrit õigest kohast õigel ajal liigutada võimalikult väheste infra investeeringutega. Praegu me juhime kodumajapidamistes küll peamiselt pesumasinaid turu hinna järgi, kuid mida aeg edasi, seda rohkem tuleb linnatänavatele elektriautosid, mille laadimist on vaja ajastada hoopis seetõttu, et võrgu vastupidavust siluda. Ka siin on Eesti ettevõtetel lahendused olemas.

Kokkuvõttes ei saa öelda, et Eesti elektritootmine saab puhtaks ainult Hiina tehnoloogia abil. Meie ettevõtted pakuvad lahendusi, mis panustavad väga olulises mahus kohaliku energeetika arenemisse. Veelgi enam – kõikidel meie rohetehnoloogia ettevõtetel on see eelis, et nad toodavad midagi, mille järele on maailmas suur nõudlus. Loomulikult on rahvusvahelistel turgudel ka suur konkurents, kuid potentsiaal on olemas ja selle realiseerimiseks saame oma riigis üht-teist ära teha, sest puhtale energiale üleminek ei ole ainult tehnoloogiline küsimus. See hõlmab ka regulatiivseid ja finantsmehhanisme, riiklikku poliitikat ning avaliku ja erasektori koostööd, investeeringuid teadusesse ja arendustegevusse ning tööjõu vajalike oskuste arendamist.

Sedasi jõuame puhta energia tootmise ja säästliku kasutamiseni nii, et me ei sõltu kaugete välisriikide tehnoloogiast ja teadmistest, vaid Eesti oma ettevõtted ja inimesed suudavad hoida pikaajaliselt meie inimeste kodud soojana ja tuled põlemas.

  RePowerEU

Taastuvenergia teemalehtede loomine Keskkonnaportaalis on rahastatud Euroopa Liidu taasterahastus NextGenerationEU vahenditest. Rubriiki toetab REPowerEU projekt, mille eesmärk on kaotada Euroopa Liidu sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest, säästes energiat, mitmekesistades energiaallikaid ja kiirendades üleminekut puhtale energiale.

​

​