Taastuvenergia kogukondade loomine on maailmas kasvutrendis. Head eeskuju näitavad mitmed Euroopa riigid eesotsas Taani, Belgia ja Hollandiga. Milline on aga kogukonnaenergeetika ning energiakogukondade seis ja tulevik Eestis, räägib Tartu Regiooni Energiaagentuuri kogukonnaenergeetika ekspert Nele Ivask.
Ülevaade
Seaduse järgi on Eestis kaht sorti energiakogukondi: ühed on taastuvenergia kogukonnad, milles inimesed üheskoos tegelevad taastuvenergia teemadega, näiteks toodavad ja kasutavad nii elektri- kui ka soojusenergiat; ning teised on energiakogukonnad, mis tegelevad elektrienergiaga ja on loodud elektriturul osalemiseks.
Energiakogukondi meil on – näiteks üks suur üle-eestiline Energiaühistu koondab liikmeid eri Eesti paigust. Samal ajal pole aga aktiivselt toimivaid taastuvenergia kogukondi veel juriidiliselt ühtegi. Ametlikult on neid tehtud, kuid nad pole aktiivsed. See tähendab, et kogukond on näiteks tulundusühistu vormis ära loodud, aga valdkonna uudsuse tõttu on põrkutud takistuste vastu ning edasine areng on jäänud seetõttu sinnapaika. Näiteks pole seadusandluses täpselt ära määratletud energia jagamise korda jne. Samas peaksid lähiaastad tooma muudatusi ja ka uusi kogukondi.
Põhimõtteliselt on aga taastuvenergia kogukonnad ka need korterühistud, kes on omale renoveerimise käigus päikesepargi katusele pannud ja kasutavad ühiselt toodetud energiat korterite vahel. Nad lihtsalt ei määratle ennast sellise kogukonnana.
Kogukonnaga on teoreetiliselt tegu ka siis, kui majale on pandud renoveerimise käigus päikesepaneelid ning selle energiat kasutatakse vaid ühiskasutatavates ruumides, kuna tegemist on koosloomelise ühisinvesteeringuga.
Energiakogukond erineb aga energiaettevõttest eelkõige selle poolest, et peamiseks eesmärgiks ei tohi olla kasumi teenimine. Samuti peab olema eesmärk kohaliku energiamajanduse toetamine ja kohaliku elektri või sooja tootmine. Seetõttu luuaksegi neid tavaliselt tulundusühistu, mitte ettevõtte vormis. Küll aga ei keela seadus luua energiakogukonda ka osaühingu vormis.
Miks ja kuhu võiks kogukonna luua?
Energiakogukond peaks välja kasvama vajadusest, et kuskil on probleem energiaga, mis nõuab lahendamist. Näiteks väiksemates külades ja maapiirkondades on tihtipeale elektrikatkestused. Et neid kompenseerida, otsustavad kohalikud elanikud koos, et panevad rahad kokku ja loovad üheskoos energiatootmisüksuse, enamasti päikesepargi, et võtta energiavarustuse tagamine osaliselt enda kätte.
See võimaldab ühelt poolt luua suuremaid energiatootmisüksusi, sest ressursid on ühendatud, teisalt kasvatab kohapealset energiasõltumatust ja -julgeolekut – elektrikatkestuste puhul on oma elekter võtta.
Kogukondade loomine on aktuaalne ka linnades. Sageli soovivad kortermajade elanikud paigaldada päikesepaneele, aga neil endal pole selleks ruumi. Siis saavad nad koonduda nendega, kel on ruumi või raha ning sedasi suudetakse üheskoos luua omale energiat.
Samuti saaksid inimesed ühiselt kasutatava hoone – kiriku, lasteaia või rahvamaja – puhul panna rahad kokku ja teha sinna päikesepargi, et katta selle asutuse elektritarve. Niisiis panustatakse taas kogukonnana ühiselt.
Energeetika tulevikku ehitavad kogukonnad
Kuigi kogukondade suutlikkus Eestis võiks olla päris suur, on sel hetkel mitu aga. Loodavatel energiaühistutel on paljudes piirkondades keeruline jaotusvõrguga liituda, sest võrgu võimsused on ammendunud. Samuti pole momendil võimalik energiat jagada isegi kogukonna siseselt, nii et üks toodab ja teine ostab, v.a juhul, kui on paigaldatud otsekaabel. Kui aga jõuame nii kaugele, et toodetud elektrit saab jagada olemasoleva võrgu kaudu, siis on potentsiaal Eestis kogukondade arenguks suur.
Mujal maailmas on asjad kaugemal, näiteks Taanis, Belgias ja Hollandis on energiakogukonnad väga levinud ja sellega on tegeletud aastakümneid. Taanis on väga palju soojusenergiaühistuid ning mõnes maapiirkonnas paiknevas külas on tehtud lausa ühistuline katlamaja, millesse kohalikud ühiselt panustavad. Suuresti on see võimalik seal kehtivate seaduste pärast, mis paraku Eestisse veel pole jõudnud.
Praegu saab toimuda Eestis kogukonnasisese energia jagamine otsekaabli abil. Näiteks otsustavad ühes külas neli majapidamist, et nad panevad rahad kokku ja teevad ühise päikesepargi, mis paigutatakse ühe majapidamise maa-alale ning toodetud energiat jagatakse teistele läbi otseliinide energiapargist. Müük kogukonnal omavahel toimiks samuti otsekaabli abil. See ongi kogukonnaenergeetika mõte, et kui kohapeal toota, siis saab seda jagada ka teistega, kes seal lähedal elavad. Küll aga on kaabel kallis, mis teeb kogu protsessi keerulisemaks. Samas pole läbi otsekaabli müües võrgutasusid. Kui ma naabriga kahepeale paigaldan kaabli ehk otseliini, mis on meie hallata ja hooldada, siis on lisanduvad kulud väiksed. Läbi võrgu müümisega on teine lugu, siis tulevad juurde täiendavad kulud. Ent nii saavad võrku müüa energiat kõik, kellel on vastav tootjaliitumine olemas.
Eestiski on oma edulugu
Eelpool mainitud üle-eestiline suur energiakogukond nimega Energiaühistu loodi 2021. aastal. Paar aastat tagasi otsisid nad oma liikmetega kogukondi, kes soovivad või plaanivad energiaühistut omakeskis luua, et nende ettevõtmisega ühineda. Hetkel osalevad nad aktiivselt kogukonnaenergeetika ümarlaudadel ja ütlevad sõna sekka ka riigi tasandil, et luua soovitud muutust oma valdkonnas. Ühtlasi viisid nad läbi projekti Hiiumaal, mille käigus paigaldati ühistuline päikesepark ühe kohaliku hoone peale, kust saavad piirkonna inimesed nüüd omale energiat.
Energiakogukonna loomise peale tasub mõelda igaühel, eriti kui soovite muuta oma energiamajandamist säästlikumaks, elektriarveid väiksemaks ning vähendada sõltuvust suurtest energiamüüjatest. Tasub vaadata naabri või teiste kogukonnaliikmete poole ning mõelda, kas oleks ehk mõttekam koos tegutseda. Kogukonnana tegutsedes on teadmist ja vahendeid rohkem, võimalusi laiemalt ja seetõttu riskid väiksemad, tulemus edukam ning rõõm ühisest ettevõtmisest oluliselt suurem.
 |
Nele Ivask Kogukonnaenergeetika ekspert Tartu Regiooni Energiaagentuur |
RePowerEU
Taastuvenergia teemalehtede loomine Keskkonnaportaalis on rahastatud Euroopa Liidu taasterahastus NextGenerationEU vahenditest. Rubriiki toetab REPowerEU projekt, mille eesmärk on kaotada Euroopa Liidu sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest, säästes energiat, mitmekesistades energiaallikaid ja kiirendades üleminekut puhtale energiale.
