Ülevaade
Kliimaministeeriumi tellimusel valmis 2025. aastal juhend, mis annab keskkonnamõju hindamise ekspertidele toetavad suunised tuuleparkidega kaasneva keskkonnamõju ühtseks hindamiseks. Juhend keskendub neljale olulisele mõjule – välisõhus leviv müra, madalsageduslik heli (sh infraheli), vibratsioon ja varjutamine. Lisaks juhendile valmis välisriikide võrdlusanalüüs, mille raames käsitleti Läti, Leedu, Soome, Taani ja Saksamaa tuuleparkide keskkonnamõju hindamise regulatsioone ja praktikaid.
Värske analüüs võrdleb Euroopa riikide praktikaid ja kogemust tuuleparkide keskkonnamõju hindamisel ning annab ülevaade asjakohastest teadusuuringutest. Sellele tuginedes on valminud juhend Eestis tuuleparkide keskkonnamõju hindamiseks.
Analüüsi ja juhendi koostas 2024.–2025. aastal Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE) OÜ Kliimaministeeriumi tellimusel ja Euroopa Liidu rahastuse toel.
Sihtrühm ja eesmärk
Juhend pakub toetavaid suuniseid nii keskkonnamõju hindamise ekspertidele, kohalikele omavalitsustele kui ka planeerijatele, et tagada ühetaolisem lähenemine tuuleparkide mõju hindamisel ja kehtivate regulatsioonide rakendamisel. Selgus lihtsustab taastuvenergia projektide planeerimist ja elluviimist.
Juhend pakub praktilisi ja metoodilisi soovitusi tuuleparkide keskkonnamõjude – välisõhus leviva müra, madalsagedusliku heli (sh infraheli), vibratsiooni ja varjutuse – hindamiseks. Muuhulgas on juhendis välja toodud võimalikud leevendusmeetmed tuulikutega kaasneva keskkonnamõju ennetamiseks ja vähendamiseks.
Analüüsi sisu
Analüüsiti Taani, Soome, Saksamaa, Läti ja Leedu tuuleparkide keskkonnamõju hindamise regulatsioone, norme, metoodikaid, juhendeid ja praktikaid, keskendudes mõjudele neljas valdkonnas – välisõhus leviv müra, madalsageduslik müra (sh infraheli), vibratsioon ja varjutamine. Võrdlusriikide kogemusi võrreldi Eesti vastavate õigusaktide ning tänase praktikaga, võttes muuhulgas arvesse tõestuspõhiste teadusuuringute tulemusi.
Analüüsi tulemusel selgus, et Eesti tuuleparkide keskkonnamõju hindamistes toetutakse juba praegu kogenumate välisriikide praktikatele ja headele tavadele ning tõestuspõhiste teadusuuringute tulemustele. Muuhulgas kinnitas analüüs, et Eesti piirnormid ja hindamismeetodid on sarnased riikidega, kellel on tuuleenergia arendamises pikaajaline kogemus.
Olulisemad soovitused
- Välisõhus leviv müra:
- Uute tuulikute planeerimisel lähtuda II kategooria aladel päevasel (Ld) ajal müra normtasemest 45 dB ja öisel (Ln) ajal tööstusmüra kõige rangemast näitajast ehk öisest sihtväärtuses (40 dB).
- Modelleerimiseks ehk müratasemete arvutamiseks kasutada rahvusvahelist standardit ISO 9613-2.
- Tuuleparkide müra modelleerimisel hinnata koosmõju teiste piirkonda planeeritavate ja olemasolevate tuuleparkidega (lisaks tuulepargi planeeringuga seotud teiste kavandatavate müraallikatega, nt alajaamad, akupargid).
- Kui eluhooned jäävad mitme planeeritava tuulepargi mõjutsooni, lähtuda kavandatavate tuuleparkide koosmõjus normtaseme 45 dB / 40 dB tagamise nõudest.
- Kui olemasoleva tuulepargi mõjualas oleva eluhoone(te) lähedusse planeeritakse uut tuuleparki, siis tuleb olukorra fikseerimiseks analüüsida ka töötava tuulepargi müraolukorda. Kui uute tuulikute müratase elamute juures on vähemalt 15 dB madalam kui olemasolevate tuulikute müra, võib need koosmõju arvutusest välja jätta (ja vastupidi).
- Madalsageduslik müra (sh infraheli)
- Madalsagedusliku müra hindamiseks kasutada Taani metoodikat või selle Soome kohandust (aluseks ISO 9613-2 standardi parameetrid).
- Hinnata tuulikute tööga kaasneva infraheli võimalikku mõju inimese tervisele eksperthinnanguna, tuginedes olemasolevale parimale teadmisele ja varasematele uuringutele (arvutuslikke hindamisi läbi ei viida).
- Vibratsioon
- Tagada, et vibratsioonitundlikud hooned jääksid maismaatuuleparkidest minimaalselt 500 meetri kaugusele.
- Kui tuuleparki või tuulikut soovitakse rajada vibratsioonitundlikele hoonetele lähemale kui 500 meetrit, hinnata võimalikku mõju eksperthinnanguna, tuginedes teaduskirjandusele ja tehtud uuringutele.
- Mõõtmiste läbiviimisel ja piirväärtustele vastavuse hindamisel tuleb lähtuda kehtivast sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid ”.
- Varjutamine
- Lähtuda Saksamaa normtasemetest ja metoodikast, mis on kohandatud Eesti oludele vastavaks. Metoodika hõlmab nii halvima võimaliku (worst case) kui tegelikest tingimustest lähtuva (real case) olukorra kaardistamist.
Lisainfo
Rohkem infot keskkonnamõjude hindamise kohta.