Keskkonnaagentuuri ülesandeks on korraldada ja hallata Eestis meteoroloogiliste vaatluste võrgustikku, koguda meteoroloogilisi vaatlusandmeid ja koostada ilmaprognoose Eesti ala kohta. Meteoroloogiliste vaatluste võrgustik hõlmab nii kohtmõõtmised kui kaugseire mõõtmised.
Ülevaade
Meteoroloogilised satelliitandmed on kaasaegne infoallikas ilmaolude hindamiseks ning lühiajaliseks ilmaennustamiseks.
Keskkonnaagentuur tagab EUMETSAT ja ESA satelliitandmete kättesaadavuse sh andmete operatiivtöötluse ja kasutuse operatiivtöös Keskkonnaagentuuris ja teistes asutustes.
Keskkonnaagentuuri hallatav satelliitandmestiku vastuvõtusüsteem koosneb kahest antennist, mis asuvad Tallinn-Harku aeroloogiajaamas ja Tartu-Tõravere aktinomeeriajaamas.
Töödeldud satelliitpildid on avalikult kättesaadavad 1-tunnise ajasammuga. Lisaks sellele Keskkonnaagentuur valmistab satelliitpiltidest animatsioone, mis lähevad televisiooni ilmateate jaoks
Sisemised kasutajad
- Keskkonnaagentuuri sünoptikud, kes kasutavad visualiseeritud satelliitandmeid operatiivtöös ilma analüüsimiseks, pilvede liikumiste jälgimiseks ja ohtlike ilmastikunähtuste hoiatuste ja prognooside koostamiseks.
Välised kasutajad
- Veebilehe (Keskkonnaagentuur | ILM) kasutajad
- Mobiilirakenduse ILM+ kasutajad
- Lisaks KAURi lepingulised kliendid, kes saavad satelliitandmete väljundi nende vajadustest lähtuvalt välja töötatud erilahenduste kaudu.
Vaata lisaks
- Seotud lingid
Rahvusvaheline koostöö
Keskkonnaagentuur osaleb rahvusvahelises Põhjamaade satelliitspetsialistide töögrupis NORDSAT, EUMETSAT STG-OPSWG ning MTGUP töögrupis. Sõlmitud on ka NWCSAF kasutaja litsentsileping, selleks et võimaldada EUMETSAT ja koostööpartnerite poolt arendatud NWCSAF/GEO tarkvara Keskkonnaagentuuris majasiseselt. Samuti on sõlmitud Kanada leping RCM (Radarsata Constellation Mission) Radarsat kommertssatelliidi andmete asutusesiseseks kasutamiseks, kvaliteetse jääinfo osutamise teenuse tagamiseks. Rahvusvahelises töös esindab Eestit Keskkonnaagentuur.
Kolmanda põlvkonna meteosatelliidid