Edaspidi hakatakse jäätmearuannet esitama kord kvartalis ja jäätmeveo saatekirjad võetakse kasutusele ka tavajäätmete veol. Andmed muutuvad ajakohasemaks ja täpsemaks, mis parandab valdkonna juhtimist. Riik ja KOVid saavad ajakohase ülevaate jäätmetekkest ja -käitlusest. Ettevõtetel väheneb dubleeriv aruandlus ja paraneb konkurentsiolukord. Lahendus vastab digiajastu ootustele ja aitab kaasa ettevõtete digitaliseerimisele.
Hetkeolukord
- Eesti peab täitma olmejäätmete ringlussevõtu eesmärgi (30% -> 55%), sest mõistlik on ressursid ringlusse võtta, aga see on keeruline, kui inimesed pole veendunud, et jäätmete liigiti kogumine on vajalik.
- Vajame kindlust, et andmed kajastavad õigesti jäätmete tekkimise ja käitlemise koguseid. Selleks vajame ajakohaseid ja kvaliteetseid andmed – praegu on need 1,5-2,5 aastat vanad ja läbipaistmatud.
- Riik ja ettevõtted ei ole rahul andmete kvaliteediga ja andmete töötlemisele kuluva liigse käsitööga, mis ei vasta digiriigi põhimõtetele. Andmetest saadav lisandväärtus on kasutamata.
Kavandatav muudatus
Seni eraldiseisvad jäätmeveo saatekirjad (Joonis 1) ja jäätmearuandlus ühendatakse üheks ettevõtete äriprotsessi arvestavaks süsteemiks (PISTRIK). See leevendab oluliselt andmete dubleerimise, kvaliteedi ja detailsuse, töötlemisele kuluva ajamahu, ajakohasuse ning usaldusväärsuse probleeme.
Edaspidi kajastab jäätmete liikumist kahe asukoha ja osapoole vahel üks saatekiri, mis koostatakse ja esitatakse ühekordselt ning mis muudab PISTRIK-us mõlema ettevõtte jäätmebilanssi. Tegevuskohapõhisus ja vastava bilansi pidamine (jäätmearuandlus) jääb tänasega sarnaseks. Nii saatekirjade kui jäätmearuannete esitamiseks tekib lisaks iseteeninduskeskkonnale võimalus kasutada masin-masin andmevahetusliidest (API). Saatekiri tuleb koostada ja selle andmed riigile esitada enne veo algust. Jäätmearuanne tuleb esitada tegevuskohas eelmisel kvartalil toimunud tegevuste kohta järgmise kvartali 8. kuupäevaks.
Riik kasutab andmeid senisest oluliselt efektiivsemalt sisuliste probleemide lahendamiseks ja teenuste arendamiseks. Selleks luuakse ärianalüütika töövahendid, mis aitavad näiteks automaatkontrollide ja analüüsidega ning töölauad, kus olulised osapooled näevad jäätmekäitluse hetkeseisu ja arenguid. Kavandatav lahendus kindlustab arengusuuna pikemaks ajaks ja arvestab võimaluste piires ka tulevikuga (nt kaalupõhine hinnastamine).
.png "Joonis 1. Kavandatav jäätmearuandlus (illustratiivne)")
Ajakava
Materjalid ja tulemid
- Jäätmearuandluse teenuse hetkeolukord ja probleemid
- Õiguslik inventuur ja eelanalüüs
- Jäätmearuandluse teenuse visioon 2026+
- Jäätmekäitlusettevõtetes jäätmete üle arvestuse pidamise ja selle digitaliseerituse uuring
- Jäätmereform
-
- Jäätmereform (Kliimaministeerium)
- Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seisuga 04.03.2025. NB! Rakendusaktide või nende muudatused on välja töötamisel.
- Digitaliseerimise toetus
-
- Jäätmete väärindamine, ringlussevõtt ja digilahendused (Keskkonnainvesteeringute keskus). Toetus on mõeldud jäätmeandmete loomise, haldamise, kasutamise ja riigile esitamisega seotud digilahenduste väljatöötamiseks. NB! Toetuse tulemusel peab valmima masinliides riigile andmete esitamiseks.
- Meediakajastused
-
- 02.10.2023 Delfi roheportaal: Andmehalduse ekspert: paari aasta pärast saame vaadata, kui hästi naabervallas prügi sorteeritakse
- 29.11. 2023 Rohegeenius: Suur muutus jäätmemajanduses: kogu prügi teekond saab digitaalselt jälgitavaks