Vastavalt Meresõiduohutuse seaduse § 491 tagab Keskkonnaagentuur hüdrometeoroloogilist teenindamist, sealhulgas koostab Eesti merealade jääprognoosid ja jääkaardid. Jääinfo tagamisel täidab Keskkonnaagentuur riikliku jääteenistuse rolli (Keskkonnaagentuur esindab Eestis riiklikku jääteenistust Läänemere jääinfo tagamisel).
Ülevaade
Keskkonnaagentuur koostab ilmaprognooside ühe tegevusena ka ülevaateid jääoludest. Igal tööpäeval kanname jääkaardile meie merealade jääolukorra muutused – määrame jääliigid ning -nähtused, paneme hinnangulised paksused. Samale kaardile jõuab ka jäämurdjate info ja Transpordiameti navigatsiooninõuded. Valminud jääkaarti saab jälgida interaktiivsel veebirakendusel jaakaart.envir.ee. Tegemist on hooajalise kaardirakendusega, mis on aktiivne perioodil detsember-märts.
Infot siseveekogude jääolude kohta saab Päästeameti kaardilt. Keskkonnaagentuur ja Päästeamet teevad koostööd jäävaatluste andmete sisestamise ja avalikustamise osas, et juba järgmisel hooajal oleks mõlema asutuse jäävaatlused leitavad ühest kasutajasõbralikust rakendusest.
Vaata lisaks
- Seotud lingid
-
-
ILM+ äpp vaatlusandmete sisestamiseks
-
Rahvusvaheline Läänemere jääinfo Baltic Sea Ice Services
- Lisalugemist
-
- Jälgi jääkaardilt kogu Eesti jääinfot (10.01.23 blogi)
- Jääkatte seisundite kaardilugu
Jääkaardi koostamisel kasutatakse kaugseire andmeid
Uudsel interaktiivsel veebirakendusel jaakaart.envir.ee saab tutvuda sel hooajal koostatud jääkaartidega asukohapõhiselt. Lisaks kuvatakse kaardil jäävaatlusi ning värskemaid satelliitpilte. Jääkaardi koostamisel kasutame detailseid radarinstrumendiga Sentinel-1 satelliitmõõtmiste andmeid, mille abil saab hinnata jääolude muutusi Eesti merealadel nii öösel kui päeval isegi pilvise ilmaga. Lisaks radaripõhisele satelliitinfole jõuavad veebirakendusele ka teised satelliitandmed. Sentinel-2 ning Sentinel-3 satelliitidel on optilised instrumendid, millega on keeruline tuvastada jääd pilvise ilmaga või päevavalguseta, kuid ilusa ilma korral aitavad need andmed hinnata merejää ulatust.
Kaugseirepõhine jääseiresüsteem võimaldab tuvastada erinevaid merejää tüüpe (kinnisjää, tihe jää, hõre jää, jää algliigid jne), jäänähtuseid (rüsid ja lahvandused) ning lisaks saab jälgida jää olukorda ka suurematel järvedel. Kaugseire andmete abil saab hinnata ka jääkatte ulatust ning jääolude dünaamikat
Kaugseire info ei anna aga täielikku pilti jääolukorrast ning seda olulisemad on kohapeal tehtavad jäävaatlused. Täiendavalt jõuavad veebirakendusse ka jääpaksuse vaatlused, mida kogutakse nii riikliku ilmaäpi ILM+ ning veebipõhise jäävaatluste sisestusvormi abil. Usaldusväärsete jäävaatlusandmete kogumiseks on kokkulepped ka Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeametiga
Üleskutse aktiivsetele ilmahuvilistele! Keskkonnaagentuuri loodud riiklik ilmaäpp ILM+ võimaldab mitte ainult jälgida erinevat ilmainfot ja hoiatusi, vaid selle kaudu saab igaüks edastada ka vaatlusi, sh jäävaatlusi. Sisestatud jäävaatlused ilmuvad ühekorraga nii nuti- kui ka kaardirakendusele. Jäävaatlusele saab lisada juurde ka pilte, mis annavad lisandväärtust jääolukorra hindamisel. Teine võimalus on jäävaatlus lisada läbi veebivormi, ent sellisel juhul ilmuvad vaatlused üksnes kaardirakendusele. Nii saame veelgi rohkem infot jääoludest ning ka meieni jõuavad põnevad jäänähtused. Vaatluseid tehes olge palun ettevaatlikud.
Kes on jääinfo kasutajad Eestis
Keskkonnaagentuuri koostatud jääkaarte kasutatakse laevade ning jäämurdjate optimaalse teekonna planeerimiseks, aja- ning kütusekulu kokku hoidmiseks. Karmimatel talvedel, kui kõik meie merealad on kaetud jääga, võib kogu Läänemere ulatuses töötada 20-30 jäämurdjat korraga. Transpordiametil on ilmunud jäämurdeblogi, mida uuendatakse vähemalt kord nädalas ja kust saab infot jäämurdetööde kohta.
Meie poolt koostatud jääinfot jälgivad põnevusega ilmahuvilised ning kalurid, kes ootavad suure huviga talvist kalapüügihooaega, samuti ka talisportlased jääl surfamiseks või uisutamiseks. Jääinfot kasutatakse veel ka jääle mineku lubamise või vastupidi keeldude kehtestamiseks, stabiilselt külmade ilmade esinemisel jääteede planeerimiseks, aga mõnikord ka hätta jäänud elanike kiiremaks päästmiseks. Nende tegevuste realiseerimiseks on Keskkonnaagentuuril hea koostöö Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga.
Uuri lisaks >>> Laevaliiklust Läänemerel saab jälgida MarineTrafficu kaardirakenduses. Rakendus kuvab laevade asukohti ja liikumist merealadel. Nii saab reaalajas vaadata ka jäämurdja asukoha. Proovi leida kaardilt näiteks jäälõhkuja „EVA-316“ asukoht, kes aitab laevu sadamasse Pärnu lahes ja uuri, kus painekvad jäämurdjad „Tarmo“ ja „Botnica“, mis vajadusel aitavad laevu Soome lahe sadamatesse.
Kasutage kaardil navigeerimise funktsiooni, et leida soovitud laev ja selle täpne asukoht. Erinevad laevatüübid on märgistatud värvidega. Legend ning laevatüüpide kuvamise valik asub menüü paremal nupu all "Vessel filters". Jäämurdjad asuvad kihil "Tugs and special craft".
Rahvusvaheline koostöö jääinfo tagamiseks
Läänemere jääteenistuste ühine eesmärk on luua piisav jääteenuste ja väljundite valik Läänemere merealadel, mida kohandatakse vastavalt kasutajate vajadustele ja mis annavad parema aluse otsuste langetamiseks, aidates sh kaasa ka navigatsiooni ohutusele. Läänemere jääteenistuste omavaheline koostöö ja meeskondade ühine siht tagab teenuste kõrge kvaliteedi.
Jääteenistuste vahel toimub igapäevane jääinfo vahetus. Enne jääkaardi- ja raporti koostamist tutvutakse kogu Läänemere jääinfoga, et mõista, kui palju on jääd mere ulatuses. Samuti aitab see saada ettekujutuse, kuidas jääolud võivad lähiajal muutuda, võttes arvesse ka ilmaprognoosi. Läänemere jääteenistuste üldinfot ning iga teenistuse jääolukorra viimast jääraportit saab vaadata veebis www.bsis-ice.de.
Iga 2 või 3 aasta tagant toimub ka Läänemere teenistuste kohtumine (Baltic Sea Ice Meeting), kus erinevate riikide spetsialistid jagavad oma muljeid ja kogemusi möödunud jäähooaegadest, tutvustavad oma teenuseid ning otsivad uudseid võimalusi parema jääinfo tagamiseks Läänemere piirkonnas. Soome ja Rootsi jääteenistused tunnevad huvi Keskkonnaagentuuri poolt arendatud jääinfosüsteemi vastu, kuna see on ainus veebirakendus, kus on koondatud nii igapäevane kaugseire info kui ka jääkaardid ning -vaatlused.
Jääkaart koostatakse spetsiaalselt arendatud QGIS jääkaardi rakenduse abil, kuhu on koondatud kaugseire info viimase 3 päeva kohta ja vaatlused, mis laekuvad süsteemi peamiselt ILM+ nutirakendusest, samuti jõuab sinna ka muu avalikult kättesaadav jääinfo. Jääkaardi koostaja valib iga mereala kohta jääinfo allika ning koostab nende andmete alusel jääkaardi, kuhu lisatakse ka Transpordiameti jäämurdeinfo.
Lisaks jääkaardile koostab ja saadab Keskkonnaagentuur igapäevaselt edasi ka raportit Eesti merealade ja laevateede jääolukorra kohta. Sisuliselt on tegu sama infoga, mis läheb jääkaardile aga numbrilisel kujul. Jääolukorda kirjeldavad andmed on kodeeritud koodiga Baltic Sea Ice Code. See kood on koostatud Maailma Meteoroloogilise Organisatsiooni merejää nomenklatuuri (WMO Sea Ice Nomenclature) alusel ja on kasutusel kõikides Läänemerd ümbritsevates riikides. See on lihtsaim ja kiireim viis edastada merealade jääolukorra infot. Igapäevases jääraportis lisandub numbrilisele koodile ka tekst, mis kirjeldab jääolukorda veidi detailsemalt, näiteks lahvanduse asukoht, jää triivimise suund, ohutu navigatsiooni nõuded jne.
