Keskkonnaülevaade - ökosüsteemid

Põhisõnumid

Eestis on üleriigiliselt hinnatud ja kaardistatud põhiliste maismaaökosüsteemide ehk metsade, soode, niitude ja põldude seisund, ulatus ja nende pakutavad hüved.
Eestis esinevad loodusdirektiivi ehk Natura 2000 elupaigatüübid on võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisega soodsamas seisundis.
Loodusressursside kasutamine, nagu metsa raiumine või põllumajandus on surveallikas ökosüsteemidele, kuid ka oluline osa riigi majandusest.
Looduse pakutavad hüved on olulised nii majandusele (metsa majandamine, põldude viljakus jne) kui ka inimese tervisele ja heaolule (näiteks puhas õhk ja vesi). Looduse hüvede väärtus aga sõltub elupaikade seisundist ja elujõulisusest.

Seisund

Loodusdirektiivi elupaikade seisund on Eestis paranenud.
Eestis on 60 loodusdirektiivi elupaigatüüpi, mille hea seisund on oluline nii elurikkuse kui ka elukeskkonna säilimiseks. Soodsas seisundis elupaigatüüpe oli 2007. aastaks 42%, 2013. aastaks 52% ja 2019. aastaks 56%. Kõige paremas seisundis on Eestis mere- ja rannikuelupaigad, ebasoodsas seisundis on aga enamik soo-, metsa- ja niiduelupaikadest. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2020
Euroopa Liidus tervikuna on viimase hindamisperioodi andmetel soodsas seisundis vaid 24% elupaigatüüpidest ning eelnevate hindamisperioodidega võrreldes olulist seisundimuutust toimunud ei ole. Euroopa tasandil on halvenemas rohumaade, luidete ja soode ning paranemas metsade seisund. Allikas: EEA, 2021

Euroopa Liidu loodusdirektiiv määratleb üleeuroopaliselt ohustatud ja haruldased elupaigatüübid, mille säilimise ja soodsa seisundi peavad liikmesriigid tagama. Kaitse alla võetakse nii palju alasid, et ohustatud liigid ja nende elupaigad säiliksid ka muu keskkonnakoormuse intensiivsuse suurenemisel. Eestis leidub 60 loodusdirektiivi ehk teisisõnu Natura 2000 elupaigatüüpi, millega saab tutvuda siin ning täpsem info direktiivi elupaikade seisundi arvutamisest on leitav siit. Põhjalikuma ülevaate looduskaitsest saab Keskkonnaagentuuri väljaandest "Eesti looduse kaitse aastal 2020".

Natura 2000 elupaigatüüpide seisundite võrdlused teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on leitavad EEA (Euroopa Keskkonnaamet) veebilehelt.

Loodusdirektiivi elupaigatüübid katavad vaid teatud osa eri ökosüsteemide levikualadest. Keskkonnaagentuuri ELME projekti raames kaardistati neli peamist maismaaökosüsteemi üleriigiliselt ja -pinnaliselt. See metoodika hõlmab ka loodusdirektiivi elupaigatüüpide levialadest välja jäävaid koosluseid, sh elurikkuse poolest pigem väheväärtuslikke alasid.

Ülepinnaliselt on meil heas ja keskmises seisundis 54% ning viletsas 40% maismaaökosüsteemidest.
Heas seisundis on enim sooökosüsteeme − heas 53% ja keskmises seisundis 17% pindalast. Suured looduslikud sood on meil valdavalt kaitse all.
Metsaökosüsteemidest on ülepinnalise metoodika alusel heas 11% ning keskmises seisundis 60%. Metsade keskmine looduslikkus ilmestab metsamajanduse mõju.
Kõige viletsam on olukord põllumajanduslikes ökosüsteemides, kus siiani laiuvad monotoonsed põllumaad, ning niitudel, mis vajavad elurikkuse säilitamiseks traditsioonilist hooldamist. Heas seisundis on vaid 2% ja keskmises seisundis 15% põllumajanduslikest ökosüsteemidest ning vastavalt 21% ja 12% niiduökosüsteemidest. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2023

Surve

Loodusressursside kasutamine on oluline osa majandusest, kuid nende intensiivistuv kasutamine halvendab elupaikade seisundit ning vähendab erinevate looduse hüvede kättesaadavust.
Turba, puidu ja teravilja eksport moodustasid Statistikaameti andmetel 2023. aastal Eesti ekspordist 12,8% ehk ligikaudu 2,32 miljardit eurot (puit ja puittooted 10,7% ehk1,94 miljardit eurot, teravili 1,28% ehk 233 miljonit eurot ja turvas 0,85% ehk 148 miljonit eurot).
Turbakaevanduste rajamine ja sellega seotud ulatuslik kuivendamine on olnud peamine soode ökoloogilise seisundi mõjutaja. Eestis toodetud turbatoodetest moodustasid 2022. aastal ligi 96% aiandusturbad, millest eksporditi 92% (valdavalt Hiina). Allikas: A. Kull ja M. Küttim, 2023
Raiesurve ja raadamine on peamine metsade ökoloogilise seisundi mõjutaja. 2021.a puidubilansi andmetel on peamised puiduallikad Eestis raie metsamaalt (10,7 mln m³) ja import (5 mln m³). Puidubilansi lõppkasutuse suuremad valdkonnad olid puidukütuste tarbimine energeetikas (5,6 mln m³) ja puidu ja puittoodete eksport (11,4 mln m³). Ekspordi kogumahust kolmandiku moodustavad puidugraanulid, mille tootmismaht viiekordistus perioodil 2011-2021. Raiet peetakse peamiseks põhjuseks, miks on halvas seisundis 35% vanadest loodusmetsadest (loodusdirektiivi tüüp 9010*). Soodsas seisundis loodusdirektiivi metsaelupaikade ehk lammi-lodumetsade (91E0*) ja pangametsade (9180*) puhul ilmneb nende kõrge kaitstuse protsent (mõlemal 92%), mis aitab mitmekesistel looduslikel kooslustel püsida. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2020
Põldude puhul on surveallikas põllumajanduslik maakasutusviis ja vähene looduslikkus ehk elurikkust toetavate heas seisus põldude selge vähemus. Põlluökosüsteemide looduslikkust säilitavad ja parandavad muuhulgas pestitsiidide kasutamise piiramine, maastiku mitmekesisuse parandamine või heas seisundis elurikaste looduskoosluste lähedus. Suurimateks ohtudeks toidutootmisele ja toiduga kindlustatusele peetakse just bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ning kliimamuutust. Loe edasi Keskkonnaagentuuri ELME projekti aruandest ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ülevaadetest.
Niiduelupaikade, sh pärandniitude elurikkus on kujunenud pikaajalise karjatamise ja niitmise tulemusena ning nende seisund sõltub peamiselt majandamisest ehk niitude hooldamisest. Niitude puhul on probleemiks nende hooldamise keerukus ja traditsiooniliste majandamisviiside ehk niitmise või karjatamise järjepidevuse lakkamine (tagajärjeks võsastumine, roostumine, metsastumine) või maakasutuse muutused (üleskündmine põllumaaks, ehitamine, metsastamine).
Kliimamuutus võimendab looduse kahjustumist ning on oluline ökosüsteemide surveallikas, millega on vaja aina enam arvestada. EEA andmetel on põua poolt mõjutatud ökosüsteemide pindala kasvutrendis ning 2022. aastal oli see rekordiliselt kõrge. Kliimamuutuse tulemusena prognoositakse kahjurite ja taimehaiguste laialdasemat levikut (näiteks kuuse-kooreürask või saaresurm metsaökosüsteemides).

Mõju

Ökosüsteemide halb seisund mõjutab negatiivselt nii majandust kui ka heaolu. Heas seisundis ökosüsteemid pakuvad meile elutähtsaid looduse hüvesid ning on võtmetähtsusega kliimakindluse tagamisel. Mida paremas ökoloogilises seisundis elupaigad on, seda rohkem olulisi funktsioone ehk ökosüsteemi hüvesid nad pakuvad ning vastupidi − ökoloogilise seisundi halvenemisega väheneb ka looduse võime pakkuda vajalikke hüvesid.
IPBES globaalsel hinnangul on viimase 50 aasta jooksul selgelt vähenenud 18st vaadeldud looduse hüvest 14. Kasvanud on küll näiteks põllumajandus- ja puidutoodang, kuid mittejätkusuutlik maakasutus on vähendanud tootlikkust 23% maismaast ning tolmeldajate mitmekesisuse vähenemine ohustab aastast toidutoodangut väärtuses 235-577 mld dollarit.
Maailmapanga hinnangul võib ökosüsteemiteenuste vähenemisel maailma majandus kaotada 2030. aastaks hinnanguliselt 2,3% oma väärtusest, kuid madala sissetulekuga riigid 10%.
Keskkonnaagentuuri ELME kaardistusest lähtub, et maismaaökosüsteemide sidusus ehk omavaheline ühendatus ja elupaigahüve väärtus on Eestis oluliselt kõrgem just kaitstavatel aladel.

Ökosüsteemi hea sidusus ehk heas seisus elupaikade piisav hulk ja ühendatus maastikus toetab liikide levimist, asurkondade elujõulisust ja aitab säilitada geneetilist mitmekesisust ning ka kehvemas seisus elupaiku.

Looduse poolt pakutavad hüved jaotatakse reguleerivateks, varustavateks ja kultuurilisteks. Reguleerivad hüved on näiteks kliimaregulatsioon (süsinikuvaru, kasvuhoonegaaside sidumine), puhverdusvõime (üleujutuste puhverdamine), bioloogiline tõrje, tolmeldamine, elupaikade pakkumine ja tagamine. Varustavad hüved aga toidu ja sööda tootmine põlluökosüsteemides, puit või loodusannid (seened, marjad). Kultuurilised hüved on näiteks virgestus-, loodusharrastuste ja loodusturismi võimalused.

Meetmed

Muutused ökosüsteemide üksikutes komponentides viitavad muutustele kogu ökosüsteemis, mis võivad olla tingitud näiteks keskkonnakasutusest või kliimamuutusest. Muutuste märkamisel on oluline roll regulaarsel riiklikul seirel. Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi seiretöödega saab tutvuda kaardiloos.
Elurikkuse ja heas seisundis looduse säilitamiseks on hoitud ja loodud kaitsealasid. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia seab eesmärgiks võtta aastaks 2030 kaitse alla 30% Euroopa Liidu maismaast ja siseveekogudest – 2021. aasta lõpuks oli üleeuroopaliselt kaitse all 26%.
Eestis on plaanis seada eesmärgiks kaitse alla võtta 30% Eesti maismaast. Koos suurte järvedega (Peipsi järv, Võrtsjärv) on Eestis kaitstava ala osakaal 20,8% ning maismaast (koos väiksemate veekogudega) on kaitse all 19,8%. Sellele lisanduvad 30% arvestuses veel ranna- ja kalda piiranguvööndid ning vääriselupaigad (VEP-d) ja metsaelupaigad riigimaal. Kõik kokku sh projekteeritavad alad, on täna riikliku kaitse all umbes 28% maismaast. Regulaarselt avaldatavat looduskaitsestatistikat ning kaitstavate alade osakaalusid maakonna ja omavalitsuse tasemel leiab siit.
Degradeerunud, kuid mitte veel hävinud elupaikade puhul on meil võimalus muutused tagasi pöörata ning looduslikke elupaiku taastada. Juba kahjustunud looduse taastamist on rakendatud näiteks nii märgalade, niitude kui ka metsade seisundi parandamiseks. Iga looduse taastamisse investeeritud euro annab ökosüsteemide poolt pakutavate hüvede lisandväärtust 8-38 eurot. Allikas: Euroopa Komisjon
Euroopa Liidu looduse taastamise määruses on jõutud olulise kokkuleppeni, mille alusel peab aastaks 2030 looduse kehv seisund olema paranenud 20% Euroopa Liidu maismaast ja 20% merest. Määruse jõustumisel saavad loodust taastavad toimetamised hoogu juurde üle Euroopa ning Eesti saab jagada oma kogemusi muuhulgas soode, pärandniitude ja jõgede voolusängide taastamisest ning kalade kudealade ja rändeteede seisundi parandamisest.
Eesti eesmärgiks on aastaks 2030 viia taastamismeetmed ellu 30% halvas seisus olevates elupaikades ning saavutada kõikide elupaikade ja liikide soodne seisund aastaks 2050.
Koosluste hooldus- ja taastamistegevusteks ning elurikkuse säilitamiseks makstakse erinevaid toetusi, näiteks pärandniitude niitmise ja karjatamise toetused, toetus "ökosüsteemiteenused põllumaal" või toetus looduskaitseliste piirangutega metsade säilitamisek s.
Hoogustumas on püüdlused paremaks ruumiplaneerimiseks, sh arvestades nii looduse ja kliima kui ka sotsiaalmajanduslike eesmärkide ja kaalutlustega (näiteks rohevõrgustik e tagamine planeeringutes). Ruumilistes planeerimisotsustes, suurprojektide planeerimisel ja rakendamisel on oluline kasutada ökosüsteemide seisundi, ulatuse ja hüvede ajakohastatud hinnanguid ning andmete ebapiisavusel teostada põhjalikud keskkonnauuringud. See on vajalik ökosüsteemide hüvede jätkusuutlikuks kasutamiseks viisil, et neid jätkuks ka tulevastele põlvkondadele.