Loodusdirektiiv (92/43/EMÜ) on Euroopa Liidu looduskaitselist tegevust korraldav õigusakt, mille põhieesmärk on tagada EL jaoks olulise väärtusega looduslike liikide ning elupaikade soodus looduskaitseline seisund. Direktiivi täitmiseks on moodustatud üle-Euroopaline kaitsealade võrgustik Natura2000.
Direktiivi artikkel 17 sätestab, et iga 6 aasta järel koostab liikmesriik vormikohase aruande liikide ja elupaikade seisundi kohta. Aastal 2019 esitas Eesti Euroopa Komisjonile vastavalt loodusdirektiivi artikkel 17. ülevaate perioodi 2013-2018 liikide ja elupaikade seisundist. Aastal 2020 kinnitati tulemused ning tehti Euroopa Keskkonnaagentuuri poolt kättesaadavaks ülevaate ‘’State of Nature 2020’’ kujul (European Environment Agency 2020). Artikkel 17 aruannetes hinnatakse iga liigi ja elupaiga puhul seisundi looduskaitselist üldhinnangut (overall assessment of conservation status), mis saadakse vastavalt hindamismaatriksile, mille sisendiks on neli seisundit kirjeldavat koondhinnangut:
- elupaigatüübi/liigi levila (range);
- elupaigatüübi pindala (coverage) või liigi populatsioon (population);
- elupaigatüübi struktuur ja funktsioonid (structure and functions) või liigi elupaik (habitat);
- elupaigatüübi/liigi tulevikuväljavaated (future prospects).
Nelja koondhinnangu põhjal antakse elupaigatüübi/liigi seisundile üldhinnang, mida väljendatakse skaalas soodne (favourable = FV), ebapiisav (unfavourable-inadequate}= U1), halb (unfavourable-bad = U2) või teadmata (unknown=XX). Üldhinnang tuletatakse vastavalt hindamismaatriksile, mille võib kokku võtta järgnevalt. Kui kõik 4 põhiparameetrit on koondhinnanguga soodne (FV) või üks neist teadmata (XX), on seisundi üldhinnanguks samuti soodne (FV). Kui üks koondhinnangutest on ebapiisav (U1), hinnatakse ka üldine seisund ebapiisavaks ning kui üks koondhinnangutest on halb (U2), hinnatakse üldine seisund halvaks (U2).
Käesolevasse kokkuvõttesse on koondatud kolmel aruandeperioodil hinnatud liikide ja elupaikade seisundi üldhinnangud.
Tulemused
Ajavahemikul 2013-2018 on soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide hulk võrreldes eelmise perioodiga Eestis suurenenud (52 -> 57%) ning ebapiisavas seisundis elupaiga tüüpide hulk vähenenud (45 -> 37%). Euroopa vaates on soodsas ja ebapiisavas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide arv jäänud samaks. Kindlasti vajab tähelepanu aga halvas seisundis elupaigatüüpide arvu kasv (3 -> 6%).
Tabel 1. Eesti loodusdirektiivi elupaigatüüpide seisundi hinnangud kolmel aruandeperioodil.
| seisund | 2001-2006 | 2007-2012 | 2013-2018 |
|---|---|---|---|
| soodne | 25 | 31 | 34 |
| ebapiisav | 21 | 27 | 22 |
| halb | 9 | 2 | 4 |
| teadmata | 5 | 0 | 0 |
| KOKKU | 60 | 60 | 60 |
Joonis 1. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide seisundi hinnangute jagunemine Eestis ja Euroopa Liidus kolmel aruandeperioodil.
Perioodil 2013-2018 on Eestis kasvanud nii soodsas, ebapiisavas kui ka halvas seisundis olevate loodusdirektiivi liikide hulk. Muutus jääb kõigis gruppides mõne protsendi piiridesse. Vähenenud on ka liikide hulk kes on kantud kategooriasse teadmata, seega oleme võrreldes eelmise hindamisega parandanud oma teadmisi nende liikide kohta. Euroopa vaates erinevatesse klassidesse kuuluvate liikide osakaalud jäänud samaks.
Tabel 2. Eesti loodusdirektiivi liikide seisundi hinnangud kolmel aruandeperioodil.
| seisund | 2001-2006 | 2007-2012 | 2013-2018 |
|---|---|---|---|
| soodne | 23 | 53 | 56 |
| ebapiisav | 41 | 27 | 28 |
| halb | 7 | 8 | 9 |
| teadmata | 25 | 11 | 7 |
| KOKKU | 96 | 99 | 100 |
Joonis 2. Loodusdirektiivi liikide seisundi hinnangute jagunemine Eestis ja Euroopa Liidus kolmel aruandeperioodil.