Läänemere üheks olulisemaks halva seisundi põhjustajaks on tänapäeval eutrofeerumine. Eutrofeerumine kujutab endast veekogu rikastumist toitainetega (lämmastik ja fosfor), mille liigne sisaldus põhjustab mereökosüsteemis probleeme: suureneb primaarproduktsioon, tihenevad veeõitsengud, kahaneb vee läbipaistvus, väheneb hapniku sisaldus põhjalähedases kihis. Alates 20. sajandi algusest on Läänemeri muutunud väga eutrofeerunud merekeskkonnaks ja tänaseks päevaks on enamik piirkondadest toitainetega ülekoormatud.
Läänemere seisundi probleemid ei ole riigipõhised, seega peab nendega tegelema koostöös teiste riikidega. Selleks loodi 1974. aastal Läänemere merekeskkonnakaitse komisjon ehk Helsingi komisjon (HELCOM), mille eesmärk on Läänemere merekeskkonda saasteallikate eest kaitsta. Samal aastal kirjutasid kõik Läänemere rannikuriigid alla Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioonile ehk Helsingi konventsioonile, mille eesmärk on kaitsta Läänemerd tööstuse ja muude inimtegevuse põhjustatud keskkonnaprobleemide eest. 1992. aastal ajakohastati Helsingi konventsiooni ja ka Eesti ühines sellega.
2007. aastal võeti vastu HELCOMi Läänemere tegevuskava (BSAP), mida uuendati 2021.a ning mis on Läänemere seisundi parandamiseks koostatud ambitsioonikas ja terviklik piirkondlik meetmete ja tegevuste programm. Selle raames tunnistati ka vajadust vähendada toitainete sissekannet merre. Kuigi seatud eesmärke toitainete sissekannete vähendamisel (MAI/CART/NIC) pole veel saavutatud, on BSAP andnud enneolematuid tulemusi ja teadmisi.
Konventsiooni ja BSAP eesmärkide saavutamiseks peavad kõik lepinguosalised riigid koguma ja raporteerima usaldusväärseid andmeid. Eesti raporteerib igal aastal Läänemerre suubuvate jõgede, seiramata rannikualade ja punktallikate (näiteks reoveepuhastid, tööstused ja kalakasvandused) toitainete, orgaaniliste ainete ja raskemetallide hinnangulisi koormusi. Koormuste hinnangud põhinevad Eesti riiklikul seireprogrammil ja ettevõtete veekasutuse aastaaruandluse andmetel ning hinnangud järgivad HELCOM PLC-Water juhiseid ja on teostatud EstModeli seirepõhiste koormushinnangute rakendusega. Lisaks alates 2014. aastast on Läti püüdnud raporteerida Eestist läbi Läti Läänemerre suubuvate jõgede toitainete koormushinnanguid. Ülejäänud näitajate puhul Läti piiriüleste jõgede koormushinnanguid ei raporteeri ja järgnevad raskemetallide joonised ei sisalda läbi Läti Läänemerre piiriüleste jõgedega suubuvat Eestist pärit koormust.
Maismaalt pärit koormuse sissekanne Läänemerre sõltub inimtegevusest veekogude valgalas, aga on ka tugevalt mõjutatud meteoroloogiliste ja hüdrograafiliste tingimuste kõikumistest. Suurenenud sademete hulk suurendab äravoolu maismaalt ja selle tulemusena suureneb võrreldes kuivade aastatega koormuse sissekanne jõgedest Läänemerre. Samuti aitab lume- ja jääkatte esinemine äravoolu vähendada, mistõttu põhjustavad väiksema lume- ja jääkattega soojemad talved tõenäoliselt suurenenud äravoolu ja sellest tulenevalt suuremat koormuse sissekannet. Punktallikatest pärit koormus aga üldjuhul ei ole sademete kõikumistest sõltuv.
Täpsemalt on võimalik tutvuda kõikide HELCOM’le raporteeritud näitajate hinnanguliste koormustega külastades EstModeli veebirakendust.