Iga aasta 23. märtsil tähistatakse maailmas meteoroloogiapäeva. Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon WMO juhib tähtpäeval tähelepanu riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste panusele ühiskonna turvalisuse ja heaolu tagamiseks. Seoses kliimamuutustega on üha olulisemad ilmaprognoosid ja -hoiatused, aga ka kvaliteetsed kliima- ning vaatlusandmed. Eestis vastutab kliimateenuste eest Keskkonnaagentuur.
Keskkonnaagentuuris on kujunenud traditsiooniks, et meteoroloogiapäeva puhul avaldatakse ka Eesti meteoroloogia aastaraamat, mis on käesoleval aastal juba 15. väljaanne aastaraamatute sarjas. Tavapäraselt antakse aastaraamatus ülevaade meteoroloogilise seirevõrgu hetkeseisust, meteoroloogiliste mõõtmiste tulemustest, samuti kasutatud instrumentidest, muudatustest mõõtmismetoodikas, rahvusvahelisest koostööst, olulisematest projektidest jne. Kokku võetakse nii meteoroloogiline- (01.12.2023–30.11.2024) kui ka 2024. kalendriaasta. Nagu on saanud tavaks, esitatakse põhjalikum ülevaade ka ühest meteoroloogiajaamast, milleks on tänavu valitud Sõrve rannikujaam.
Kaardiloo suures aknas kuvamiseks, jagamiseks jm toiminguteks vaata kaardilugu SIIN.
Märksõnad: seirevõrk, vaatlusvõrk, lennumeteoroloogia, instrumendid, mõõteseadmed, prognoosid, hoiatused, Sõrve, meteoroloogiajaam, soojaam, järvejaam, aeroloogiajaam, rannikujaam, merevaatlused, merejää, mereveetase, radar, sensor, päikesepaiste, tseilomeeter, pluviograaf, digiteeritud, detektor LEELA, NORDLIS, TomoScand, ionosfäär, MIRACLE, GNIP, filterseade Snow White JL-900, kiirgus, gammakiirgus, GNSS, magnetomeeter, jääkaart, jääraport, merebülletään, tuleohtlikkus, temperatuur, sademed, lumi, lörts, lumikate, talv, kevad, suvi, sügis, rekord, tuleohuindeks, kuumalaine, troopiline öö, UV-indeks, öökülm, WMO, meteoroloogiaorganisatsioon, ERA5, Copernicus kliimamuutuste seire teenus, kuumalaine, orkaan, avaandmed, masinõpe, Sürgavere, Eesti Meteoroloogia Selts, CAMS, häkaton, andmetorm, hoiatussüsteemid