Põhisõnumid
Seisund
Kliimamuutuste uurimisel on temperatuuri absoluutväärtustest olulisemad anomaaliad. Anomaalia näitab erinevust võrdlusperioodi keskväärtusest. Negatiivse anomaalia korral oli aasta võrdlusperioodiga võrreldes külmem, positiivse anomaalia korral aga soojem.
Temperatuurimuutus on arvutatud viimase ja esimese normperioodi vahena (6,4 °C−4,9 °C). Temperatuurinormiks loetakse 30 aasta pikkuse normperioodi keskmist temperatuuri. Eestis on kasutusel neli temperatuuri normperioodi: 1901-1930, 1931-1960, 1961-1990, 1991-2020.
Kuumalaineks arvestati perioodid, kui õhutemperatuur ületas 30 °C lävendi vähemalt kolmel järjestikusel päeval. Kuumapäevadeks arvestati üksikud päevad, kui õhutemperatuur ületas 30 °C lävendi. Külmalaineks arvestati perioodid, kui õhutemperatuur oli alla -26 °C lävendi vähemalt kolmel järjestikusel päeval. Külmapäevadeks arvestati üksikud päevad, kui õhutemperatuur oli alla -26 °C lävendi.
Mõjurid
Kasvuhoonegaaside heiteandmed on näidatud arvestades LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorit. LULUCF kohta loe lähemalt siit.
Täpsemad kasvuhoonegaaside heitkoguste aegread ja võrdlused teiste liikmesriikidega on leitavad EEA (Euroopa Keskkonnaamet) veebilehelt.
Surve
LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kohta loe lähemalt siit.
Tutvu kasvuhoonegaaside inventuuri andmetega põhjalikumalt.