Liigu edasi põhisisu juurde

Põhisõnumid

  • Globaalne temperatuur tõuseb inimtegevuse tulemusena.
  • Kliimamuutuste aeglustamiseks on vajalik oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet.
  • Kliimaeesmärke ei ole võimalik täita ilma oluliste muudatusteta fossiilkütuste kasutamises.
  • Kliimamuutustel on oluline mõju ka Eesti looduskeskkonnale ja inimeste tervisele ning heaolule.

Seisund

  • Rohkete positiivsete temperatuurianomaaliate esinemine viimastel aastakümnetel näitab selgelt, et meie elukeskkond soojeneb.    
  • Globaalne ehk kogu maailma keskmine temperatuur on võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse perioodiga (1850-1900a) tõusnud 1,2 °C. Allikas: Copernicus, 2023
  • Oluliste muudatusteta kliimapoliitikas suureneb globaalne keskmine temperatuur aastaks 2100 hinnanguliselt 3,5 oC võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega. Allikas: IPCC, 2023   
  • Euroopas on temperatuur tõusnud 2,2 °C. Euroopa on kõige kiiremini soojenev kontinent maailmas. Siin on viimase 30 aasta jooksul temperatuuri tõus olnud ligikaudu kaks korda kiirem kui globaalne, 0,5 °C iga 10 aastaga. Allikas: Copernicus, 2023  
  • Eesti kohta temperatuuri mõõteandmeid tööstusrevolutsiooni eelsest perioodist kogu ulatuses ei ole, ent 1901-1930 aastate keskmisega võrreldes on Eesti keskmine temperatuur tõusnud 1,5 °C.  Eestis tõuseb keskmine temperatuur globaalsega võrreldes kiiremini tulenevalt geograafilisest paiknemisest. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2023

Kliimamuutuste uurimisel on temperatuuri absoluutväärtustest olulisemad anomaaliad. Anomaalia näitab erinevust võrdlusperioodi keskväärtusest. Negatiivse anomaalia korral oli aasta võrdlusperioodiga võrreldes külmem, positiivse anomaalia korral aga soojem.

Temperatuurimuutus on arvutatud viimase ja esimese normperioodi vahena (6,4 °C−4,9 °C). Temperatuurinormiks loetakse 30 aasta pikkuse normperioodi keskmist temperatuuri. Eestis on kasutusel neli temperatuuri normperioodi: 1901-1930, 1931-1960, 1961-1990, 1991-2020. 

Kliimamuutused on kohal ka Eestis.

  • Suved on muutunud kuumemaks. +30 °C või kõrgema temperatuuriga päevade arv on 60 aastaga suurenenud 9,5 päeva ning kuumalainete kogukestus pikenenud nädala võrra. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2023    
  • Talved on muutunud soojemaks. -26 °C või madalama temperatuuriga päevade arv vähenenud 5,5 päeva ning külmalainete kogukestus on lühenenud 3,7 päeva võrra. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2023 
  • Uuring Eesti lumikatte kohta näitab 66 aasta jooksul lumikattega perioodi lühenemist keskmiselt 27 päeva võrra.   
  • Läänemere  aasta keskmine pinnatemperatuur soojenes perioodil 1950-2020 0,3-0,4 °C dekaadi kohta. Allikas: Stockmayer ja Lehmann, 2023
  • Läänemere merejää ulatus on alates aastast 1800 vähenenud, sagenenud on jäävaesed ning harvenenud jäärohked talved. Allikas: Euroopa Keskkonnaagentuur, 2023
  • Kliimamuutuste prognoosimiseks kasutatakse erinevaid mudeleid ja stsenaariume. Eesti tuleviku kliima kohta saab ülevaate Keskkonnaagentuuri koostatud aruandest "Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100". Kliimaprojektsioonid uuendatakse aastaks 2027.

Kuumalaineks arvestati perioodid, kui õhutemperatuur ületas 30 °C lävendi vähemalt kolmel järjestikusel päeval. Kuumapäevadeks arvestati üksikud päevad, kui õhutemperatuur ületas 30 °C lävendi. Külmalaineks arvestati perioodid, kui õhutemperatuur oli alla -26 °C lävendi vähemalt kolmel järjestikusel päeval. Külmapäevadeks arvestati üksikud päevad, kui õhutemperatuur oli alla -26 °C lävendi.

 

Mõjurid

  • Kasvuhoonegaaside sisaldus Maa atmosfääris on viimaste aastatuhandete kõrgeimal tasemel. Allikas: NASA, 2023
  • Kõige enam on atmosfääris süsihappegaasi (CO2), mille sisaldus atmosfääris on inimtegevuse tulemusena  tööstusrevolutsiooni eelse perioodiga võrreldes suurenenud 50% (417 ppm) ning suureneb jätkuvalt 0,6% aastas.  Allikad: NASA, 2023; Copernicus, 2023.
  • Metaani (CH4) sisaldus atmosfääris on 200 aastaga enam kui kahekordistunud (1894 ppb) ning selle sisaldus suureneb jätkuvalt 0,5% aastas. Teadlaste hinnangul on metaani mõju globaalsele temperatuuri tõusule 20-30%.  Allikad: NASA, 2023; Copernicus, 2023.
  • Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside heitkogusest moodustab Eesti osa 0,48%. Allikas: Euroopa Keskkonnaagentuur, 2021
  • Elaniku kohta arvestades on Eesti Euroopa Liidu riikide keskmisega võrreldes 1,6 korda süsinikumahukam ning ühe SKP euro kohta tekib Eestis üle kahe korra rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui Euroopa Liidus keskmiselt. Allikas: Euroopa Keskkonnaagentuur, 2021
  • Eestis sõltub kasvuhoonegaaside heitkoguste trend taastuvenergia arengust Eestis ja Põhjamaades, põlevkivielektri konkurentsivõimest, majandustõusudest ja -langustest, sealhulgas lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ühiku hinnast.
  • Kasvuhoonegaaside heitkogused on Eestis langenud põhiliselt tingituna majanduse ümberkorraldamisest 90ndate alguses.

Kasvuhoonegaaside heiteandmed on näidatud arvestades LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorit. LULUCF kohta loe lähemalt siit

Täpsemad kasvuhoonegaaside heitkoguste aegread ja võrdlused teiste liikmesriikidega on leitavad Euroopa Keskkonnaagentuuri veebilehelt.

 

Surve

  • Kasvuhoonegaaside emissioon tuleb põhiliselt fossiilkütuste põletamisest.
  • Suurim kasvuhoonegaaside emissioon nii globaalselt kui Eestis tuleb energeetika valdkonnast. Energiatarbimise suurenemist on kõige enam mõjutanud üldine tarbimine, majanduskasv ja elukvaliteedi tõus.
  • Eestis moodustas põlevkivil baseeruv energeetikasektor 52% kasvuhoonegaaside heitkogusest (arvestades LULUCF sektorit). LULUCF sektorit arvestamata oli energeetika osakaal kasvuhoonegaaside heitest 64%. Allikas: Kasvuhoonegaaside inventuur, 2021
  • LULUCF sektor on muutunud kasvuhoonegaaside sidujast heitjaks. Kui 2010. aastal sidus see sektor ligikaudu 4,8 mln tonni CO2 ekv, siis 2021. aastal oli LULUCF sektori heide ligikaudu 2,9 mln tonni COekv. Allikas: Kasvuhoonegaaside inventuur, 2021
  • Kliimaeesmärke ei ole võimalik täita ilma oluliste muudatusteta fossiilkütuste kasutamises.

LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kohta loe lähemalt siit

Tutvu kasvuhoonegaaside inventuuri andmetega põhjalikumalt.

 

Mõju

  • Kliimamuutustel on oluline negatiivne mõju nii looduskeskkonnale kui ka inimese tervisele ja heaolule.
  • Prognoositakse, et muuhulgas kaasnevad kliimamuutustega Eestis muutused liikide arvukuses ja koosseisus, sagenevad veeõitsengud ja halveneb veekogude suvine hapnikurežiim.
  • Oluline globaalne temperatuuri tõus muudab sajandi lõpuks paljud tihedalt asustatud piirkonnad elamiskõlbmatuks või sobimatuks toidutootmiseks, suurenevad probleemid toidu- ja veejulgeolekuga. See aga on julgeolekurisk Eestile kui väikeriigile.
  • Kliimamuutustel on ka Eesti elanikele otsene tervisemõju. Sagenevate kuumalainete ajal linnades esinev soojussaare efekt on üks peamisi kliimariske eelkõige selle mõju tõttu tervisele. Lisaks prognoositakse Eestis siirutajate (näiteks puugid) kaudu levivate haiguste sagenemist, õhukvaliteedi halvenemist (õietolm, maapinnalähedane osoon), suplusvee kvaliteedi langust, UV-kiirguse suurenemist suvel ning vähenenud päikesepaiste kestust talvel.
  • Muutused sademete mustrites, sealhulgas põudade ja vihmavalingute sagenemine, saavad olema aina suuremaks väljakutseks näiteks nii veemajanduse kui põllumajanduse valdkondadele.
  • Kliimamuutused mõjutavad negatiivselt majandust. Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamata jätmisel võib maailma majandus kaotada sajandi keskpaigaks hinnanguliselt 10% oma väärtusest. Allikas: Swiss Re Institute, 2021

Meetmed

  • Kliimamuutused on globaalne keskkonnaprobleem ning eeldab rahvusvahelist koostööd, mis toimub ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe alusel.
  • 2015. aastal leppisid kõik maailma riigid esimest korda kokku ühistes pingutustes hoida üleilmne temperatuuri tõus selgelt alla 2 oC ja võimaluse korral kuni 1,5 oC ning tegeleda kliimamuutuste mõjuga.
  • 2019. aastal sõlmitud Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks.
  • 2021. aastal vastu võetud Euroopa kliimamäärus muudab selle kokkuleppe õiguslikult siduvaks. Kliimamäärus seab eesmärgiks ka ühtlase liikumise kliimaneutraalsuse suunas, vähendades 2030. aastaks heitgaaside netoheidet 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.
  • Pakett "Eesmärk 55"  õigusaktidega kehtestas Euroopa Liit meetmed, mida on vaja võtta heitkoguste vähendamiseks. Need meetmed on näiteks: taastuvenergia edendamine, energiatõhususe parandamine, COeemaldamise parandamine, transpordi keskkonnasõbralikumaks muutmine. Uurige lähemalt, mida teeb Euroopa Liit kliimaeesmärkide täitmiseks.
  • ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. istungijärk (COP28) toimus 13. detsembrini 2023. Lepiti kokku, et aastaks 2030 kolmekordistab kogu maailm taastuvenergia tootmisvõimsust, vähendatakse järk-järgult söeenergiat ning kiirendatakse jõupingutusi heitevabade energiasüsteemide kasutuselevõtuks, et hiljemalt sajandi lõpuks minna üle heiteta või vähese CO2-heitega kütusele. Eesmärgiks on vähendada ülemaailmset kasvuhoonegaaside heidet 43% võrra 2030. aastaks ja 60% võrra 2035. aastaks võrreldes 2019. aasta tasemega ning CO2 neutraalsus saavutada 2050. aastaks.
  • Rohereformi tegevusplaan 2023-2025 kohaselt on Eesti eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust aastaks 2030 80% ning aastaks 2050 saavutada kliimaneutraalsus. Eesmärgi saavutamist toetavad näiteks üleminek taastuvenergiale, hoonete soojustamine, transpordi elektrifitseerimine, ühistranspordi areng, muutused põllumajanduses.
  • Kliimamuutustega kohanemiseks on oluline rakendada kohanemise meetmeid, näiteks rohealade planeerimine linnakeskkonda, üleujutuste riski arvestava infrastruktuuri rajamine, kliimakindlate põllumajandus- ja metsandustehnikate rakendamine, suurendada elanike kriisivalmidust jpm.
Avaldatud: 27.01.2024  /  Uuendatud: 21.02.2024