Keskkonnaülevaade - ilm ja kliima

• Globaalne temperatuur tõuseb inimtegevuse tulemusena.
• Kliimamuutuste aeglustamiseks on vajalik oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet.
• Kliimaeesmärke ei ole võimalik täita ilma oluliste muudatusteta fossiilkütuste kasutamises.
• Kliimamuutustel on oluline mõju ka Eesti looduskeskkonnale ja inimeste tervisele ning heaolule.

• Rohkete positiivsete temperatuurianomaaliate esinemine viimastel aastakümnetel näitab selgelt, et meie elukeskkond soojeneb.    
• Globaalne ehk kogu maailma keskmine temperatuur on võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse perioodiga (1850-1900a) tõusnud 1,4 °C. Allikas: Copernicus, 2026
• Oluliste muudatusteta kliimapoliitikas suureneb globaalne keskmine temperatuur aastaks 2100 hinnanguliselt 3,5 °C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega. Allikas: IPCC, 2023   
• Euroopa on kõige kiiremini soojenev kontinent maailmas. Euroopas on temperatuur tõusnud 2,5 °C ning viimase 30 aasta jooksul on temperatuuri tõus olnud ligikaudu kaks korda kiirem kui globaalne: 0,5 °C iga 10 aastaga. Allikas: Copernicus, 2026
• Eesti kohta temperatuuri mõõteandmeid tööstusrevolutsiooni eelsest perioodist kogu ulatuses ei ole, ent 1901-1930 aastate keskmisega võrreldes on Eesti keskmine temperatuur tõusnud 1,5 °C.  Eestis tõuseb keskmine temperatuur globaalsega võrreldes kiiremini tulenevalt geograafilisest paiknemisest. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2025

Kliimamuutused on kohal ka Eestis.

• Suved on muutunud kuumemaks. +30 °C või kõrgema temperatuuriga päevade arv on 60 aastaga suurenenud 8,9 päeva ning kuumalainete kogukestus pikenenud nädala võrra. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2025    
• Talved on muutunud soojemaks. -26 °C või madalama temperatuuriga päevade arv vähenenud 7,7 päeva ning külmalainete kogukestus on lühenenud 4,4 päeva võrra. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2025
• Uuring Eesti lumikatte kohta näitab 66 aasta jooksul lumikattega perioodi lühenemist keskmiselt 27 päeva võrra.   
• Läänemere  aasta keskmine pinnatemperatuur soojenes perioodil 1950-2020 0,3-0,4 °C dekaadi kohta. Allikas: Stockmayer ja Lehmann, 2023
• Läänemere merejää ulatus on alates aastast 1800 vähenenud, sagenenud on jäävaesed ning harvenenud jäärohked talved. Allikas: EEA, 2023
• Kliimamuutuste prognoosimiseks kasutatakse erinevaid mudeleid ja stsenaariume. Eesti kliimaatlas annab ülevaate kliima- ja hüdroloogiliste näitajate muutusest alates 1961. aastast kuni tänapäevani. Eesti tuleviku kliima kohta saab ülevaate Keskkonnaagentuuri koostatud aruandest "Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100". Kliimaprojektsioonid uuendatakse aastaks 2027.

• Kasvuhoonegaaside sisaldus Maa atmosfääris on viimaste aastatuhandete kõrgeimal tasemel. Allikas: NASA, 2026
• Kõige enam on atmosfääris süsihappegaasi (CO₂), mille sisaldus atmosfääris on inimtegevuse tulemusena  tööstusrevolutsiooni eelse perioodiga võrreldes suurenenud üle 50% (431 ppm) ning suureneb jätkuvalt.  Allikas: NASA, 2026
• Metaani (CH₄) sisaldus atmosfääris on 200 aastaga enam kui kahekordistunud (1940 ppb) ning selle sisaldus suureneb jätkuvalt. Teadlaste hinnangul on metaani mõju globaalsele temperatuuri tõusule 20-30%.  Allikas: NASA, 2026

• Kasvuhoonegaaside emissioon tuleb põhiliselt fossiilkütuste põletamisest.
• Eesti majandus on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes energiamahukam: elaniku kohta on heide ligikaudu 1,5 korda suurem ning ühe SKP euro kohta tekib üle kahe korra enam kasvuhoonegaaside heidet kui Euroopa Liidus keskmiselt. Allikas: EEA, 2025
• Pikaajaliselt on Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamisel liikunud õiges suunas – alates 1990. aastast on riigi netoheite vähenemine üks kõrgemaid vähenemise tasemeid Euroopa Liidus.
• Eestis kasvuhoonegaaside heitkoguste trendi mõjutavad taastuvenergia areng Eestis ja Põhjamaades, põlevkivielektri konkurentsivõime, majandustsüklid, Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem.

• Eestis moodustas energeetikasektor 2024. aastal ligikaudu 26% ning transpordisektor ligikaudu 21%  kasvuhoonegaaside heitkogusest. Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2026
• LULUCF sektor on muutunud kasvuhoonegaaside sidujast heitjaks. Kui 2010. aastal sidus see sektor ligikaudu 4,158 mln tonni CO₂ ekv, siis 2024. aastal oli LULUCF sektori heide ligikaudu 1,9 mln tonni CO₂ ekv. Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaagentuur 2026
• Kliimaeesmärke ei ole võimalik täita ilma oluliste muudatusteta fossiilkütuste kasutamises.

• Kliimamuutustel on oluline negatiivne mõju nii looduskeskkonnale kui ka inimese tervisele ja heaolule.
• Prognoositakse, et muuhulgas kaasnevad kliimamuutustega Eestis muutused liikide arvukuses ja koosseisus, sagenevad veeõitsengud ja halveneb veekogude suvine hapnikurežiim.
• Oluline globaalne temperatuuri tõus muudab sajandi lõpuks paljud tihedalt asustatud piirkonnad elamiskõlbmatuks või sobimatuks toidutootmiseks, suurenevad probleemid toidu- ja veejulgeolekuga. See aga on julgeolekurisk Eestile kui väikeriigile.
• Kliimamuutustel on ka Eesti elanikele otsene tervisemõju. Sagenevate kuumalainete ajal linnades esinev soojussaare efekt on üks peamisi kliimariske eelkõige selle mõju tõttu tervisele. Lisaks prognoositakse Eestis siirutajate (näiteks puugid) kaudu levivate haiguste sagenemist, õhukvaliteedi halvenemist (õietolm, maapinnalähedane osoon), suplusvee kvaliteedi langust, UV-kiirguse suurenemist suvel ning vähenenud päikesepaiste kestust talvel.
• Muutused sademete mustrites, sealhulgas põudade ja vihmavalingute sagenemine, saavad olema aina suuremaks väljakutseks näiteks nii veemajanduse kui põllumajanduse valdkondadele.
• Kliimamuutused mõjutavad negatiivselt majandust. Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamata jätmisel võib maailma majandus kaotada sajandi keskpaigaks hinnanguliselt 10% oma väärtusest. Allikas: Swiss Re Institute, 2021

• Kliimamuutused on globaalne keskkonnaprobleem ning eeldab rahvusvahelist koostööd, mis toimub ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe alusel.
• 2015. aastal leppisid kõik maailma riigid esimest korda kokku ühistes pingutustes hoida üleilmne temperatuuri tõus selgelt alla 2 ^oC ja võimaluse korral kuni 1,5 ^oC ning tegeleda kliimamuutuste mõjuga.
• 2019. aastal sõlmitud Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks.
• 2021. aastal vastu võetud Euroopa kliimamäärus muudab selle kokkuleppe õiguslikult siduvaks. Kliimamäärus seab eesmärgiks ka ühtlase liikumise kliimaneutraalsuse suunas, vähendades 2030. aastaks heitgaaside netoheidet 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.
• Pakett "Eesmärk 55"  õigusaktidega kehtestas Euroopa Liit meetmed, mida on vaja võtta heitkoguste vähendamiseks. Need meetmed on näiteks: taastuvenergia edendamine, energiatõhususe parandamine, CO₂ eemaldamise parandamine, transpordi keskkonnasõbralikumaks muutmine. Uurige lähemalt, mida teeb Euroopa Liit kliimaeesmärkide täitmiseks.
• ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. istungijärk (COP28) toimus 13. detsembrini 2023. Lepiti kokku, et aastaks 2030 kolmekordistab kogu maailm taastuvenergia tootmisvõimsust, vähendatakse järk-järgult söeenergiat ning kiirendatakse jõupingutusi heitevabade energiasüsteemide kasutuselevõtuks, et hiljemalt sajandi lõpuks minna üle heiteta või vähese CO₂-heitega kütusele. Eesmärgiks on vähendada ülemaailmset kasvuhoonegaaside heidet 43% võrra 2030. aastaks ja 60% võrra 2035. aastaks võrreldes 2019. aasta tasemega ning CO₂ neutraalsus saavutada 2050. aastaks.
• Eesti eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust aastaks 2030 80% ning aastaks 2050 saavutada kliimaneutraalsus. Eesmärgi saavutamist toetavad näiteks üleminek taastuvenergiale, hoonete soojustamine, transpordi elektrifitseerimine, ühistranspordi areng, muutused põllumajanduses.
• Kliimamuutustega kohanemiseks on oluline rakendada kohanemise meetmeid, näiteks rohealade planeerimine linnakeskkonda, üleujutuste riski arvestava infrastruktuuri rajamine, kliimakindlate põllumajandus- ja metsandustehnikate rakendamine, suurendada elanike kriisivalmidust jpm.