Aastal 2020 katsid niidud ligi 150 000 ha ehk 3,3% Eesti territooriumist.[1]Kaitstavatele aladele[2] jääb 94 700 ha ehk 63% Eesti niitudest.
Niitude osakaal maakonna pindalast (%) ja kaitsealuste niitude osakaal (%) maakonna niitude pindalast.
Niiduelupaikadest on heas seisundis sinihelmikakooslused (6410), kõrgrohustud (6430) ja ürt-punanupuga niidud (6510); halvas seisundis aga puisniidud (6530*)(tabel 1).3
Tabel 1. Eestis esinevate loodusdirektiivi niiduelupaigatüüpide looduskaitselised üldhinnangud ning viimasel aruandeperioodil (2013-2018) ning trend.3
Pärandniite ehk poollooduslikke elupaiku oli 2020. aasta seisuga hinnanguliselt 130 000 ha, millest kaitstavatele aladele jääb peaaegu 88 000 ha (joonis 2). Neist hoolduses ja taastamises oli kokku 2020. aastal ligikaudu 41 000 ha. Selleks et tagada niiduelupaikade säilimine ja nendega seotud liikidele soodne seisund pikemas perspektiivis ning looduskaitse-eesmärkide saavutamine, on pärandniitude tegevuskavaga riiklikuks eesmärgiks võetud aastaks 2027 hooldada pärandniite vähemalt 50 000 hektaril.[4] Näiteks on aastatel 2017–2020 Eesti punase nimestiku ohustatuse hindamisel käsitletud liikidest (üle 13 500 liigi) ligikaudu viiendikule pärandniidud (sh puisniidud) oluliseks elupaigaks. Piirkondlikult ohustatud liikidest on niitudega seotud koguni veerand liikidest (25%).[6] See näitab, et nii liigilisekui ka maastikulise mitmekesisuse säilimise tagamiseks on oluline meie pärandniitude regulaarne hooldamine.
Joonis 2 Pärandniitude levik Eestis elupaigatüüpide kaupa.[6]
Rohkem niitude kohta saab lugeda Keskkonnaagentuuri koostatud kogumikust Eesti looduse kaitse aastal 2020.
[1]Pindala arvutatud Eesti Looduse Infosüsteemi poollooduslike koosluste, loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuride, Pärandkoosluste Kaitse Ühingu niitude andmebaasi ja CORINE Land Cover 2018. aasta maakatteandmebaasi looduslike rohumaade andmestikule tuginedes.
[2] Kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
[3]Leivits, M., Roasto, R. 2020. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid. Roasto, R., Tampere, U. (toim). Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn: 162-169.
[4]Pärandniitude tegevuskava. Keskkonnaamet. https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/maahooldus/tegevus-…
[5]Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur (11.01.2021 seis).
[6]Helm, A., Toussaint, A. 2020. Poollooduslike koosluste ökoloogilise toimimise hinnang. Tartu Ülikool, Ökoloogia ja Maateaduste Instituut