Publikatsioonid

Eesti kaitstavate alade kõlvikulise jaotuse andmed on nüüdsest kantud interaktiivsetele graafikutele mis võimaldavad vaadata igapäevaselt uuenevaid näitajaid maakondade, kohalike omavalitsuste ja omandivormide lõikes. 

Taastekava raames tuuleenergia arendamiseks sobivate täiendavate alade kaardistamise lõpp-aruanne.

Vääriselupaiga Eesti kontseptsiooni väljatöötajad määratlesid vääriselupaika kui vähima inimmõjuga metsaala, kus praegusajal suure tõenäosusega ja mittejuhuslikult leidub ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid liike, mis on kasvukohtadega kitsalt kohastunud.

2024. a looduskaitsekuu alguseks valminud kaardilugu, mis võtab kokku 2023. aastal toimunud muutused looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud objektides.

Alusuuringu eesmärk on anda metsade majandamist ja hoidu käsitlevat teadmispõhist aktuaalset teavet metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepaneku ettevalmistamiseks ja arengukava koostamiseks.

Metsaseadus kehtestab omaniku kohustused metsa majandamisel, sh kohustuse jälgida metsa seisundit, kaitsta metsa kahjurite ja haiguste eest.

Metsaökosüsteemide poolt toodetud hüved on mõeldud kogu ühiskonnale, et tagada rahulolu võimalikult paljudele selle liikmetele.

Jätkusuutliku metsamajanduse kontseptsioon kätkeb endas metsade kasutamist mitmeteks ja sageli samaaegseteks eesmärkideks.

Metsaelupaigad on olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitajad. Paljud selgroogsed, sealhulgas ka linnud, elavad eelkõige just eriilmelistes metsades.

Eestimaa suur kaetus metsaga ja selle võime kliimamuutuste leevendamisele kaasa aidata paneb lootusi metsale.