Suur osa lindudest rõngastatakse Kabli ja Häädemeeste linnujaamades. Rõngastatud lindude taasleidude hulk ulatub ca 1500-ni aastas. Kaugeimad meil rõngastatud linnud on leitud Lõuna-Aafrikast.
Kabli linnujaam (58.01431N 24.44942E) asub Häädemeesta vallas, Kabli külas. Linnujaama on loodud 1969. aastal eesmärgiga uurida ja seirata lindude rännet. Põhimeetoditeks on rändevoost Helgolandi rüsa ja loorvõrkude abil püütud lindude märgistamine, nende füsioloogilise seisundi hindamine ning rände visuaalne jälgimine. Lisaks lindudele uuritakse viimastel aastatel ka nahkhiirte, kiilide ning päevaliblikate rändeliikumisi. Kabli linnujaam töötab regulaarselt igal-aastal augusti keskpaigast kuni novembri alguseni. Visuaalvaatluste hõlbustamiseks on linnujaamas alates 1997. aastast luitel paiknev linnutorn, millele lisandus 2005. aastal rannikul asuv vaateplatvorm veelindude vaatlemiseks. Alates 2011. aastast on Kabli linnuvaatluste andmebaasi sisetatud vaatluse leitavad eElurikkuse linnuvaatluste andmebaasist ja edasine linnuvaatluste vaatluste kogumine toimub eElurikkuse keskkonnas . Kabli andmebaasi (rändemonitor) koondatakse vaid Kabli ja Pulgoja linnujaamade andmed.
Alates 1979. aastast on lisaks Kablile rändlindude rännet uuritud Luitemaa looduskaitsealale jäävas Pulgoja roostikus, kus juuli teisel poolel ja augustis kasutatakse lindude püüdmiseks loorvõrke. Pulgoja rändeuurimispunkti (Kabli linnujaama roostiku filiaal) eesmärgiks on roostiku liikide rände uurimine ning arvukuse seire.
Kabli linnujaama ümbritseb Kabli looduskaitseala . Kaitseala valitsejaks ja Kabli linnujaama tegevuse korraldajaks on Keskkonnaagentuur . Kaitsealal asub 1,8 km pikkune Kabli looduse õpperada, mis kulgeb linnujaama juurest Kabli looduskeskuse juurde ning mida hooldab Riigimetsa Majandamise Keskus .
Lindude rõngastusstatistikaga saab lähemalt tutvuda siin