Liigu edasi põhisisu juurde
Keskkonnanäitajad

Levik

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) poolt koordineeritud 2013. aasta inventuurist selgus, et Eesti territooriumist katavad sood ligi 278 000 ha ehk 6,1% [1]. See on märgatavalt vähem, kui laialt levinud teadmine, et sood moodustavad Eestist 22%. Erinevus tuleb sellest, et nimetatud 22% hulka arvatakse ka soostunud metsad ja rohumaad ning degradeerunud sood ehk kõik turbaga seotud alad, ükskõik kui paks on turbalasund, ja sõltumata sellest, kas turba ladestumine jätkub või mitte.

Kõige soisem maakond Eestis on Pärnumaa, millest sood katavad 11,5%. Järgnevad Ida-Virumaa (11,0%) ja Läänemaa (10,9%). Kõige vähem soine on Valgamaa, kus sood moodustavad maakonnast 2,3%.

Kaitstavatele aladele* jääb 209 575 ha ehk 75% Eesti soodest. Viimastest on omakorda loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi režiimiga kaitstud 83%. Maakondade lõikes kaitstakse soid kõige enam Tartumaal (Tartumaa soodest on kaitse all 87%). Järgnevad Raplamaa (86%) ja Viljandimaa (84%). Kõige vähem on soid kaitse all Valgamaal (42%).

soode osakaal maakonna pindalast

Soode osakaal (%) maakonna pindalast ja kaitstavatele aladele jäävate soode osakaal maakonna soode pindalast (info seisuga 01.01.2020).

Taastatud loodusliku veerežiimiga sookoosluste pindala

Eesti soode suurimaks mõjutajaks on aastakümnete tagune ulatuslik kuivendamine, mille tulemusel on soode pindala suurel määral vähenenud. Ka kaitsealustest soodest on osa märkimisväärse kuivendusmõjuga.

Soode veerežiimi taastamiseks on käimas mitmeid projekte (nt LIFE projekt „Soode kaitse ja taastamine“ ja „Peat Restore“ jm), mille käigus suletakse kuivenduskraavid, rajatakse veetõkked ja korrastakse soomaastikku. Nii hakkab sookooslus vähehaaval taastuma!

Samuti on Eesti looduskaitse arengukavas aastani 2020 ja kaitstavate soode tegevuskavas aastateks 2016–2023 võetud eesmärgiks, et aastaks 2020 on kaitstavatel aladel taastatud 10 000 ha madal- ja siirdesoid ning rabade servaalasid. Koostöös teadlaste ning Keskkonnaministeeriumi haldusaladega on välja valitud prioriteetsemad taastamist vajavad 89 sooala, millega saab täpsemalt tutvuda siit.

Korrastatud jääksoode pindala

Eestis on ligikaudu 80 maha jäetud turbaalasid ehk jääksoid, kogupindalaga ca 9800 ha.  Neist eraldub rohkesti süsihappegaasi, emiteerides suure osa Eesti kasvuhoonegaaside hulgast. Jääksood taimestuvad reeglina väga aeglaselt, mistõttu on keskkonnakaitseliselt oluline sellele kaasa aidata. Eelistatuimaks ennistamise meetodiks on taassoostamine, s.t luuakse tingimused turbatekke taastumiseks, kuid alale võib kujundada ka veekogu või selle metsastada.

Euroopa Liidu toetusel on käimas jääksoode korrastamise projekt. Eesti on kohustunud korrastama vähemalt 2000 ha jääksoid. Ka Looduskaitse arengukava seab 2020. aastaks saavutatavaks sihiks korrastada 1000 ha jääksoid. Hetkel kaardistatud korrastatavate alade saab lähemalt tutvuda siit.

2020. aasta alguse seisuga on sellest taastatud juba umbes pool ning rohkem kui 1500 hektaril on töid alustatud.


[1]Eesti soode andmed võetud Eesti soode inventuurist (Leibak, E. Paal, J. 2013. Eesti soode seisund ja kaitstus. Eestimaa Looduse Fond. Tartu) ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuridest.

*Kaitstavad alad – kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

 

Avaldatud: 10.04.2023  /  Uuendatud: 29.10.2024