REPowerEU

Ülevaade

2020. aastal lepiti kokku Euroopa Liidu (EL) suur strateegiline plaan majanduse taastamiseks pärast COVID-19 kriisi ja koostati selleks Euroopa Taastekava. Kava elluviimiseks moodustati 800 miljardi euro suurune NextGenerationEU fond (2021–2026), millest rahastatakse EL taaste- ja investeerimisprogramme.

2021. aastal loodi plaani elluviimiseks Euroopa Liidu Taaste- ja vastupidavusrahastu, millest rahastatakse liikmesriikide reforme ja investeeringuid. Eesti taaste- ja vastupidavuskava kinnitati 2021. aasta oktoobris. Eesti saab EL Taaste- ja vastupidavusrahastust kokku 953 miljonit eurot toetusi, mis jagunevad erinevate valdkondade vahel, nagu rohepööre (nt energiatõhusus, taastuvenergia, vesinikutehnoloogiad), digipööre (e-riigi ja küberturvalisuse arendamine), tööturg ja haridus (oskuste arendamine, koolide renoveerimine) ning tervishoid ja sotsiaalvaldkond (tervishoiusüsteemi tugevdamine).

Euroopa Komisjon avaldas 18. mail 2022. a „REPowerEU“ kava, mille eesmärk on minna kiiresti üle puhtale energiale ja kaotada ELi sõltuvus Ukrainasse sissetunginud Venemaa fossiilkütustest. EL importis 90% tarbitavast gaasist, millest Venemaalt saadi üle 40%. Venemaalt pärines ka 27% ELi nafta- ja 46% ELi kivisöeimpordist. ELi sõltuvuse kaotamiseks Venemaalt pärit fossiilkütustest tuleb säästa energiat ja suurendada energiatõhusust, hoogustada ELi üleminekut puhtale energiale, mitmekesistada tarneriike ning tagada energia varustuskindlus. Neid eesmärke on võimalik toetada nii investeeringute kui reformide ja nende kombinatsioonidega.

Image

„REPowerEU“ aitab Euroopa Liidul:

• säästa energiat,
• toota puhast energiat,
• mitmekesistada oma energiavarustust.

„REPowerEU“ on juba kaitsnud ELi kodanikke ja ettevõtjaid energiapuuduse eest, toetanud Ukrainat Venemaa sõjaotstarbelise rahareservi vähendamisega ning kiirendanud üleminekut puhtale energiale. Ühised jõupingutused jätkuvad ning Euroopa on nüüd paremini valmistunud ja ühtsem kui kunagi varem. 

Peamised EL saavutused projektiga seoses:

• vähendanud oma sõltuvust Venemaa fossiilkütustest;
• vähendanud gaasitarbimist 18%
• taganud, et energiat toodetakse tuulest ja päikesest rohkem kui gaasist;

 

Eesti RePowerEU kava lisati Taaste- ja vastupidavusrahastusse 2023. aastal, et suunata nendega lisarahastus taastuvenergia ja energiatõhususe projektidesse. Kava koosneb Taaste- ja vastupidavusrahastu 8. peatükis kolmest osast:

Reform 8.1 on suunatud taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamisele

Investeering 8.2 on suunatud taastuvenergia tootmisrajatiste elektrijaotusvõrgule juurdepääsu parandamisele

Investeering 8.3 on suunatud kestliku biogaasi ja biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamisele

REPowerEU Eestis

Eestis räägitakse RePowerEU projektist eeskätt kui Taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 tegevustest ehk taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamisest. Seetõttu peetakse siin edaspidi RePowerEU projektina silmas just taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise reformi tegevusi.

RePowerEU projekti esimesed tegevused algasid juba 2022 aastal, kui Keskkonnaagentuur asus otsima tuuleenergiaks sobivaid alasid riigimaal. Projekt kestab kuni 31.03.2026.

RePowerEU projekti tegevussuunad on Euroopa Liidu Taaste- ja vastupidavusrahastus järgmised:

1. Kiirendada tuleb tuuleparkide ehitamist, et aastaks 2030 oleks võimalik toota taastuvenergiat Eestis samas mahus kui on aastane riigisisene tarbimine. Selleks:
   • Kaardistatakse prioriteetsed arenduspiirkonnad riigimaal.
   • Lihtsustatakse keskkonnamõjude strateegilise hindamise ja keskkonnamõjude hindamist.
   • Optimeeritakse lubade väljastamise protsessi, maatoiminguid ja õigustoiminguid.
2. KOVe võimestatakse roheliste investeeringute tegemisel.
3. Ärisektorit võimestatakse roheinvesteeringute tegemisel.
4. Teavitustegevused.

RePowerEU projekti elluviijaks on Kliimaministeerium. Kliimaministri käskkirjaga on taastuvenergia kiirendamise tegevustesse kaasatud olulised partnerid: Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maa- ja Ruumiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Eesti Geoloogiateenistus.

KOVide võimestamiseks toetusmeedet kureerib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: https://www.rtk.ee/meede-kohalike-omavalitsuste-voimestamine-roheliste-investeeringute-tegemisel

Mida on RePowerEU projektist taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks tehtud

• Keskkonnaagentuur on kaardistanud tuuleenergiaks sobivad alad riigimaal Keskkonnaagentuur kaardistas hinnanguliselt 1000MW tootmispotentsiaaliga alasid riigimaal. Vabariigi Valitsus otsustas pea kõik sobivaks hinnatud alad enampakkumisele panna. Tuuleenergia arendamispotentsiaaliga riigimaade enampakkumisel esitasid taastuvenergia arendajad pakkumisi kokku 17 tuulealale üle Eesti. Arendusplaanide õnnestumisel saavad ettevõtted ligi neljaks aastakümneks õiguse kasutada riigimaid tuuleparkide rajamiseks ja opereerimiseks. Tuuleparkide täpsed asukohad, tuulikute arv ja nende paigutus selguvad tavapärase kohaliku omavalitsuse planeerimis- ja loamenetluse käigus. Pärast enampakkumist saab alustada aladel planeerimismenetlusega ning viia läbi vajalikud uuringud. Enne planeeringumenetluse läbimist ja ehituslubade väljastamist tuuleparki rajama asuda ei saa.

• Tuuleenergia projektide seisu monitoorimiseks on Keskkonnaagentuuril loodud kaardirakendus ja kvartaalsed aruanded.

• Keskkonnaagentuuril on valmimas on taastuvenergia olemasolevate võimsuste ja potentsiaali kaardistus, mille abil on võimalik hinnata, kuidas Eesti taastuvenergia võimsused on eri KOVide vahel jaotunud.

• Taastuvenergiajaamade loamenetluste kiirendamiseks on vastu võetud seadusemuudatusi nii energiamajanduse korralduse seaduses, ehitusseadustikus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses. Olulise muudatusena loodi ühendloana meretuulepargi hoonestusluba ja lihtsustati keskkonnamõjude hindamist.

• TTJA on RePowerEU rahastuse toel viinud läbi meretuuleparkide hoonestusõiguse enampakkumisi ja töötanud välja meretuuleparkide hoonestusõiguse enampakkumiste juhendmaterjalid. 2024. aastal viidi läbi viie enampakkumised ja 2025. aasta lõpuks on TTJA läbi viinud veel kolm mereala enampakkumist.
• Tuuleparkide loamenetluste kiirendamiseks on Ehitisregistrisse loodud võimalus meretuuleparkide ühendloa menetlemiseks ja välja arendatakse ka taastuvenergia menetluste ühtne kontaktpunkt, et taastuvenergia projekti loamenetlused saaks viia läbi omavahel kooskõlastatult ja kindlate tähtaegade jooksul.
• Taastuvenergia ehitiste rajamise teekonna kirjeldamiseks koostati Ehitusgiid.
• Taastuvenergia projektide mõjuhindamise kiirendamiseks loodi Keskkonnaametis RePowerEU rahastuse toel 22 täiendavat ajutist töökohta, mille abil hinnata KeA pädevusse kuuluvaid mõjusid taastuvenergia projektidel nii planeeringu- kui loamenetlustes. Kohti loodi palju, sest korraga on töös menetlusi. Lisarahastuse toel ja taastuvenergia menetlustoiminguid prioriteetsena käsitledes suudab Keskkonnaamet anda taastuvenergia menetlustes tagasisidet keskmiselt 10 tööpäevaga.
• Eesti looduse infosüsteemi andmeid uuendatakse ja vanu andmeid arhiveeritakse. 2024. aastal korrastati enam kui üheksa aasta vanuseid registrikandeid kokku 529 kirjet, arhiveeriti neist 148 ja tehti 202 uut kirjet. 2025. a lõpuks on ajakohastatud kõik tuuleparkide arendusi reaalselt mõjutavate liikide enam kui 10 aasta vanused registriandmed.
• KMH juhendmaterjal ja võrdlusriikide analüüs. 2025. aastal valmis Kliimaministeeriumi tellimusel juhend, mis annab keskkonnamõju hindamise ekspertidele toetavad suunised tuuleparkidega kaasneva keskkonnamõju ühtseks hindamiseks. Juhend keskendub neljale olulisele mõjule – välisõhus leviv müra, madalsageduslik heli (sh infraheli), vibratsioon ja varjutamine. Lisaks juhendile valmis välisriikide võrdlusanalüüs, mille raames käsitleti Läti, Leedu, Soome, Taani ja Saksamaa tuuleparkide keskkonnamõju hindamise regulatsioone ja praktikaid.

Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend

Lisa 1. Võrdlusriikide analüüs ELLE 140225

• Jätkuna KMH juhendmaterjalile on kavas tellida põhjalikum teaduskirjanduse ülevaade, mis keskendub sellele, mida on teaduskirjanduses välja toodud eri elektritootmisviisidega seostatud tervisemõjude ja nende leevendamise viisidega seonduvalt.
• Kuivõrd tuuleenergia projektide menetluste arv on hüppeliselt kasvanud, on puudus mõjuhindajatest. Projektist rahastatavate Natura hindamise, KMH juhteksperdi ja KSH juhteksperdi täienduskoolituste läbiviimine on kavandatud 2025. aastale.
• KMH/KSH aruannete jm infot digitaalset andmetöötlust võimaldav arendus Keskkonnaotsuste Infosüsteemis KOTKAS valmib 2025. Varasemad taastuvenergeetika KMH/KSH aruanded saavad masinloetaval kujul digitaliseeritud, et arendajatel, keskkonnamõju hindajatel ja otsustajatel on võimalik kiiresti leida olemasolevad KMH-d/KSH-d ning nendes olev info uute keskkonnamõju hindamiste koostamiseks ja otsuste tegemiseks.
• KeAs jätkatakse taastuvenergia menetluste ühtlustamisega, näiteks hüvitusmeetmete rakendamisel liikide kahjustamise hüvitamise põhimõtted.
• Plaanis on tellida mitmeid taastuvenergia kasutuselevõtu mõjude hindamiseks vajalikke analüüse: mudel ja metoodika, mis võimaldaks välja arvestada taastuvenergia mõju elektri hinnale, eri salvestusvõimaluste analüüs, et neist soodsam välja valida, analüüs, mis võimaldaks hinnata meretuuleparkide sotsiaalmajanduslikku mõju ja võimalike välisühenduste tasuvust.
• Ruumiandmete kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks hangiti Maa- ja Ruumiametile aerokaamera, aerolaserskänner ja uue ESTPOS tugipunkti seadmed. Maa-amet ajakohastas päikeseparkide andmed Eesti topograafia andmekogus, samuti uuendati teede 15 000 km2 ulatuses. Kasutajate vajadusest tulenevalt on korrastatud teede andmekihtide kõrgusandmed, see võimaldab luua 3D sisendandmeid projekteerijatele ja arhitektidele. 2025. aastal jätkub uute piltide alusel päikese- ja tuuleparkide kaardistamine ja teede andmete ajakohastamine.
• Projektist toetatakse ka Eesti-Läti 4. ühenduse ja Liivi lahe võrguühenduse riigi eriplaneeringu koostamist.
• 25 tuuleenergiat planeerivat KOVi on saanud toetust, et tuuleenergeetika planeeringu, projekteerimistingimuste või ehitus- või kasutusloa kvaliteetsemaks koostamiseks ja kiiremaks menetlemiseks palgata planeeringute kiirendamiseks lisaspetsialist või osta teenus. Ühe KOVi taotletava toetuse maksimummäär on 200 000 eurot.
• Loodud on Keskkonnaportaali taastuvenergia leht, milles selgitatakse taastuvenergiajaamade tööpõhimõtteid ja antakse vastuseid korduma kippuvatele küsimustele, nagu näiteks miks on tuuleenergiat vaja, kui palju saab tuulikutasu, mis saab siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista, kas tuulikutel on mõju tervisele ja kas tuulikute helide ohutust päriselt mõõdetakse.
• Tuuleenergia kohta info jagamiseks on valminud mitmeid artikleid, abimaterjale, voldikuid, lühikokkuvõtteid.