Keskkonnaülevaade - energeetika ja keskkond

Põhisõnumid

Eesti paikneb globaalses võrdluses energia varustuskindluse, kättesaadavuse, taskukohasuse ja keskkonnasäästlikkuse poolest esikümne hulgas.
Euroopa Liidus on Eesti üks energiaintensiivsemaid riike peamiselt tulenevalt energiakuluka põlevkivi kasutamisest.
Energeetikasektor on peamine kasvuhoonegaaside allikas Eestis, kus elanikupõhine heide on 1,5 korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt.
Taastuvenergia osakaal Eesti energiatarbimises on märkimisväärselt kasvanud, moodustades 2024. aastal 42,2% energia lõpptarbimisest, ning ületab Euroopa Liidu keskmise taseme.
Taastuvenergiale üleminekul on positiivne mõju nii elukeskkonnale, elanike tervisele, majandusele kui energiajulgeolekule.

Seisund

Energia jätkusuutlikkuses oli Eesti 2024. aastal maailmas 7. kohal. Energia jätkusuutlikkust hindab Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council, WEC) ning see kirjeldab riigi energiajulgeolekut, energia kättesaadavust ja hinda ning keskkonnasäästlikkust. Keskkonnasäästlikkuse poolest oli Eesti energiamajandus võrreldes 2000. aastaga parima positsiooni parandajana 17. kohal. Tutvu aruandega siin.
Euroopa Liidus on Eesti üks energiaintensiivsemaid riike, kulutades iga majanduses toodetud euro kohta enamike liikmesriikidega võrreldes rohkem primaarenergiat. Primaarenergia hõlmab töötlemata looduslikku energiat nagu nafta, maagaas, põlevkivi või taastuvenergia. Eesti energiamahukusel on alates 2016. aastast langustrend, kuid see on endiselt suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Energiaintensiivsuse vähendamiseks on võtmetähtsusega taastuvenergia kasutamise suurendamine ja energiatõhususe parandamine. Tutvu Euroopa Liidu riikide võrdlusega siin.
Energia summaarsest lõpptarbimisest moodustas taastuvenergia 2024. aastal 42,2%, millega paikneme Eurostat`i andmetel Euroopa Liidus kuuendal kohal. Taastuvenergia tarbimine on Eestis pidevalt kasvamas, ületades Euroopa Liidu keskmist taset, mis 2024. aastal oli 25,1%. Tutvu ülevaadetega Euroopa Liidu tasandil siin.
Eesti taastuvenergia potentsiaal on kasutusele võetud bioenergial baseeruvas elektri ja soojuse koostootmises ning tuule- ja päikeseenergia jätkuvas kasutusele võtus. 2024. aastal moodustas taastuvenergia 67,8% kogu soojuse tootmisest, mis on suurim taastuvenergia kasutusvaldkond Eestis. Taastuvenergiast loe lähemalt Keskkonnaportaali taastuvenergia teemalehelt.

Taastuvenergia osakaal elektri lõpptarbimisest kasvab ning moodustas 2024. aastal 38,9% kogu toodetud elektrienergiast, mis on vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt (47,5%). Allikas: Eurostat, 2026
Elextra andmetel oli 31.12.2025 a seisuga Eesti võrku ühendatud 2 342 MW taastuvelektri tootmisvõimsust, sh 1 238 MW päikeseelektrijaamu, 694 MW maismaatuult, 397 MW biomassist, 8 MW hüdroenergiat, 5 MW biogaasi.
Fossiilkütustest toodetud elektrienergia osakaal on langustrendis ning Eesti tootis esmakordselt üle poole elektrist taastuvenergiast 2023. aastal. Enam toodeti elektrienergiat fossiilkütustest aastatel 2021-2022, kui põlevkivielektrijaamad pääsesid tulenevalt kõrgematest elektrihindadest sagedamini turule.
Energiapöörde efektiivsuselt on Eesti maailmas 11. kohal. Allikas: World Economic Forum, 2025

? Kas tead, mis on taastuvenergia?

Taastuvenergia viitab energiale, mis pärineb looduslikult taastuvatest allikatest nagu päike, tuul, vesi, geotermaalne soojus ja biomass, mis on pidevalt kättesaadavad ega ammendu aja jooksul. Erinevalt fossiilkütustest pakuvad taastuvenergiaallikad jätkusuutlikke alternatiive, mis toodavad elektrit või soojust minimaalsete või nullheitmetega, aidates kaasa keskkonnasäästlikkusele ja kliimamuutuste leevendamisele. Sealjuures tuleb arvestada, et tuul ja päike on kütusevabad ja juhitamatud energiaallikad. Nende tasakaalustamiseks on vaja kindlaid, ilmastikust sõltumatuid, juhitavaid võimsusi. Nii juhitavate kui juhitamatute energiavõimsuste vajaduse vähenemisele ja elektrihinna stabiliseerimisele aitavad kaasa energiasalvestid.

Mõjurid

Kliimamuutuse leevendamiseks seatud ambitsioonikate eesmärkide täitmiseks vähendatakse fossiilkütuste kasutust ning luuakse energeetikasektorisse innovatsiooni. Kliimamuutuse lokaalse mõjuna võib välja tuua ilmastiku soojenemise, mis vähendab summaarset energiatarvet (näiteks väiksem küttevajadus või võimalus alandada soojustrasside võrguvee temperatuuri). Loe ilma- ja kliimateemadel edasi siit.
Tehnoloogia areng ja innovatsioon on energeetikasektori jätkusuutlikkuse alustalad. Uued tehnoloogiad ja märkimisväärne hindade langus taastuvenergia tootmises, elektrisõidukites ja energiasalvestuses (näiteks rohevesinik või vesisalvestus) tõhustavad taastuvenergia tootmisvõimsuse kasvu ja energiasüsteemi dekarboniseerimist.
Ekstreemsed poliitilised sündmused mõjutavad energiajulgeolekut. Näiteks Ukraina sõda ja sellega kaasnenud majandussanktsioonid halvendasid oluliste sisendressursside kättesaadavust, tõstes rafineeritud naftatoodete hinnad rekordiliselt kõrgele. Sellest tulenevalt vähenes naftatoodete tarbimine ning kasvas taastuvenergia installeerimine Euroopa Liidu energiasõltumatuse tõstmiseks.
Energiatarbe aastast varieeruvust mõjutavad põhiliselt majandussuundumused, energiavarustuse struktuur ja ilmastikutingimused.

Surve

Energeetika valdkonna õhusaasteainete heitkogused sõltuvad kütuse põletamisest, energia tootmisest ning elektrienergia ekspordist. 2023. aastal pärines energeetika valdkonnast 99,4% kogu Eesti vääveldioksiidi (SO_²), 58,2% peenosakeste (PM_2,5), 47,6% lämmastikoksiidide (NO_x), 21,5% lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) ja 3,4% ammoniaagi (NH₃) heitkogustest. Loe edasi siit.
Energeetikasektor on peamine kasvuhoonegaaside heitkoguste allikas. Sektor moodustas 2024. aastal koguheitest hinnanguliselt veerandi. Võrreldes 1990. aastaga on sektori heitkogused vähenenud hinnanguliselt 89%. Esimene järsk langus toimus 1990. aastate alguses, kui Eesti majandus läbis pärast iseseisvuse taastamist ulatuslikke struktuurimuutusi. Aastatel 2018 – 2024 vähenesid energeetikasektori kasvuhoonegaaside heitkogused 12 051 tuhandelt tonnilt CO₂-ekv-lt 3132 tuhande tonnini CO₂-ekv ehk ligikaudu 74%. Peamine põhjus on olnud põlevkivielektri tootmise vähenemine.

Energeetikasektori kasvuhoonegaaside heitkogused

Mõju

Põlevkivitööstus on peamine tööstusliku õhusaaste allikas Eestis ning sellel on regionaalne tervisemõju. Näiteks on leitud, et põlevkivitööstusest 10 km raadiuses elavatel rasedatel oli 2,5 korda suurem enneaegse sünnituse ning 3,2 korda suurem madala sünnikaaluga lapse sündimise risk. Sealjuures suurenes halbade sünninäitajate levimus elukoha kauguse vähenemisel tööstusest. Piirkonnas elavatel lastel oli suurem tõenäosus krooniliste hingamisteede haiguste kujunemiseks, kopsupõletiku või bronhiidi esinemisele. Loe edasi laste sünniregistri andmete uuringust ja lapseea astma ja teiste allergiahaiguste teemalisest uuringust.
Põlevkivitööstusel on oluline mõju Ida-Viru piirkonna põhjavee keemilisele ja koguselisele seisundile. 2024. aastal pumbati Ida-Virumaa kaevandustest ja karjääridest kokku põhjavett koguses 386 106 m³ööpäevas (ligikaudu 70% kogu riigi põhjaveevõtust), mis mõjutab piirkonna veerežiimi. Ida-Virumaal Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekogumites on muuhulgas probleemiks põlevkivitööstusele omased saasteained: 1-aluselised fenoolid, sulfaadid ning lokaalselt ka naftasaadused, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH-id) ja benseen. Loe edasi pinnaveekogumite seisundist ja põhjaveekogumite seisundist.
Põlevkivienergeetika veab Eesti jäätmetekke Euroopa tippu. Põlevkivisektoris tekkis 2024. aastal 59% kõikidest jäätmetest, sealjuures paiknesime Eurostat`i andmetel jäätmetekkega Euroopa Liidus viiendal kohal – elaniku kohta tekkis siin 2022. aasta andmetel hinnanguliselt 2,7 korda rohkem jäätmeid kui Euroopa Liidus keskmiselt.
Tuulikute ja päikesepaneelide mõju jäätmetekkele sõltub nende elutsükli lõpus tehtavatest otsustest. Tuulik koosneb 90% ja päikesepaneelid juba 95% ulatuses taaskasutatavatest materjalidest ning nendele laieneb Euroopa Liidu kestlik tootepoliitika. See tähendab, et ka päikesepaneele ja tuulikuid (sh tuulikute labasid) peab saama parandada, materjalina ringlusse võtta või neist toota uusi tooteid. Töö lõpetanud tuulikust saab väärtuslik materjal millegi uue tootmiseks. Keskkonnaagentuuri analüüsi kohaselt on tuulikute demonteerimisel tekkivad jäätmekogused võrreldes praeguste põlevkivisektoris tekkivate jäätmete tekkekogustega marginaalsed.
Investeeringute tegemata jätmine taastuvenergiasse suurendaks põlevkivitööstuse negatiivset mõju, vähendaks majanduse konkurentsivõimet ja suurendaks tulevikukulutusi. Energia tootmisportfelli mitmekesistamine ning taastuvenergia suurem tootmine ja tarbimine aitavad vähendada põlevkivisektori mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Lisaks tõhustaks see majanduslikku konkurentsivõimet ja parandaks energiajulgeolekut. Samuti toetavad need arengud tootmise ja tarbimise suuremat efektiivsust ning energiasektori innovatsiooni ja tehnoloogia arengut. Näiteks väheneb fossiilenergiast toodetud toodete konkurentsivõime eksportturgudel.

Meetmed

Eesti eesmärk on katta 2035. aastaks 66% energiatarbimisest puhtast energiast. Pikemas perspektiivis on sihiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne elektritootmine ning süsinikuvabad kütte-, jahutus- ja gaasivõrgud.
2030. aasta soovituslikuks eesmärgiks on hoida energia lõpptarbimine tasemel 29,4 TWh/a (2022. a 32,6 TWh) ja vähendada primaarenergia aastast tarbimist 36,5 TWh-ni (2022.a 54,7 TWh). Tegemist on indikatiivsete sihttasemetega, mille arvutab iga-aastaselt Euroopa Komisjon.
Euroopa Liidus tervikuna on 2030. aasta eesmärk saavutada 42,5% taastuvenergia osakaal summaarsest energia lõpptarbimises (sealjuures püüeldakse 45% osakaaluni) ning vähendada energiatarbimist vähemalt 32,5%. Energeetikat käsitlevad Euroopa Liidu poliitikastrateegiad, õigusaktid ja meetmed on leitavad siit.
Kliima- ja energiaeesmärke ei ole võimalik täita energiasäästuta ehk energiasäästukohustuse jaotuskava meetmete rakendamiseta, mille raames on kõikide poliitikameetmete summaarne energiasääst perioodil 2021-2030 13 018 GWh. Energiatõhususe meetmete uuringu kohaselt on energiatõhususe direktiivis sätestatud Eesti kumulatiivse energiasäästu kohustuse (21 280 GWh) saavutamiseks vaja energiatõhususe meetmetesse investeeringuid 1,3 miljardi euro ulatuses. Aruanne on leitav siit.
Taastuvenergia arendamist toetavad mitmed riiklikud ja Euroopa Liidu algatused, sealhulgas Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035), REPowerEU kava ning auditi soovitused taastuvenergia arendamise kiirendamiseks. Energeetikas lähtutakse eesmärkidest, mis on seatud Energiamajanduse korralduse seaduses ja kehtivas ENMAK 2035-es toodud mõõdikutega. Meetmete ja mõõdikute täitmisest annab ülevaate energeetika tulemusaruanne.
Keskkonnaagentuur viis läbi analüüsi leidmaks sobilikud alad maismaatuuleparkide rajamiseks ehk kaardistati alad, kus tuulenergeetika arendustegevus on elustiku väärtustele eeldatavalt kõige minimaalsemate mõjudega või tuuleparkide rajamine on võimalik kasutades leevendusmeetmeid. Tuvastatud sobilike alade kogupindala on 155 km², millest 89,4 km² asuvad riigimaadel. Võttes arvesse vaid riigimaid, on valitud aladele võimalik paigaldada hinnanguliselt 152 tuulikut koguvõimsusega 1094,4 MW. Aruanne on leitav siit.
Hetkeseisu ülevaade kõikide Eesti territooriumil detailplaneeringu etappi jõudnud või ehituses olevate maismaatuuleparkide arenduste kohta on koondatud siia.