Käeoleva ülevaate olulisim eesmärk on selgitada, milline metsa asukas üldse on must pässik ja kas selle seene kasvatamine Eesti metsades on mõttekas

Põhjavee koguselises seires tehti veetaseme mõõtmisi 2023 aastal 254‐s seirejaamas ning koguselise seisundi veetaseme näitajad olid küllaltki stabiilsed. Samuti ei tuvastatud olulisi negatiivseid suundumusi põhjaveekogumite keemilises seisundis sellel aastal.

2023. aasta kujunes keskmisest ligi 10% veerohkemaks .Hüdroloogiline aastaraamat annab ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toob välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.

Käesolevas aruandes analüüsiti pool-looduslike koosluste hooldamise toetuse mõju elurikkuse näitajatele riikliku keskkonnaseire raames.

Soomaa on tuntud oma viienda aastaaja poolest, kus varakevadel esineb periood, kui suurvee tõttu ujutavad jõed üle madalad alad ja metsad, muutes piirkonna ligipääsetavaks vaid paadiga. Kuigi üleujutused võivad teatud piirkondades palju kahju teha, tullakse Soomaale just suurvee ajaks, et looduse ilu nautida. Vaata avaandmete kasutusloost täpsemalt, millal on statistika kohaselt parim aeg Soomaad...

Eestimaa suur kaetus metsaga ja selle võime kliimamuutuste leevendamisele kaasa aidata paneb lootusi metsale.

Töö eesmärk on koondada olemasolevate andmete põhjal üle-eestiline teave maismaa linnustikust.

Ülevaade Eesti ökosüsteemide seisundist, surveteguritest ja leevendusmeetmetest.

Töö eesmärk on hinnata, kui palju ning kus on vaja Eestis kaitstavatel aladel poollooduslike kooslusi hooldada ning taastada, et oleks tagatud antud ökosüsteemidega seotud liikide säilimine ning koosluste ökoloogiline funktsioneerimine.

Käesoleva uuringu eesmärgiks on kindlaks teha toimeaine kloridasooni ja selle laguprodukti kloridasoon-desfenüüli võimalik keskkonda sattumise teekond.