Liigu edasi põhisisu juurde

2010 - 60 aastat ilmateenistust ohutuse ja heaolu nimel

Ilm ja kliima

MeteoroloogiapäevToimus 23. märts 2010

Pressiteade 

Päevakava 

ETTEKANDED

  • Avamine - Jaan Saar. EMHI
  • “Kuidas tänavune talv lõpetas kliima soojenemise” - Andres Tarand
  • Merevaatluste komponent Läänemere prognoosisüsteemis” - Jüri Elken. TTÜ Meresüsteemide Instituut
    • Euroopa tasemel ja Läänemeres toimuvad merevaatluste süsteemide kiired arengud. Lisaks meretaseme ja kaugseire temaatikale, mis on juba mõnevõrra teada, toimuvad viimasel ajal tõhusad edasiminekud in situ mõõtmistes ning nende andmete prognoosimudelitesse assimileerimisel. Suurema raamistiku annab hiljuti käivitunud EL projekt MyOcean, mis peab käivitama GMES merealaste tuumteenuste süsteemi. Läänemeres on eesmärgiks ehitada uue põlvkonna prognoosimudel HIROMB-BOOS, mille väljundid tuleb valideerida ulatuslike in situ vaatlusandmetega. Eesti võimekust merevaatluste vallas on oluliselt tõhustanud EAS poolt toetatud T&A infrastruktuuri projekt „Rannakeskkonna Observatoorium“, mille raames on arendatud tipptasemel vahendid ja meetodid nii mere veesambas toimuvate füüsikaliste ja biogeokeemiliste protsesside kui ka mere kohal oleva atmosfääri piirikihi (sh merejää dünaamika) ja merepõhja lähedal toimuvate protsesside jälgimiseks. Ühe näitena uue tehnika kasutamisest käsitletakse Soome lahes 2009.a. lõpus tehtud merepõhja lähedal esinevate hoovuste ja settetransporti mõjutavate faktorite uuringute tulemusi. Sellised uuringud on hädavajalikud merre paigutatud tehisobjektide mõjude määramisel, kuna settetranspordi prognoosi mudeleid on vaja kindlasti valideerida. Märkigem, et Nord Stream keskkonnamõjude hinnangu aruandes selliseid mõõtmiste tulemusi ei kajastu.
    • Järgneval perioodil peaks rahvusliku keskkonnavaatluste süsteemi arengut toetama algatus „Eesti Keskkonnaobservatoorium“, mille lülitamist T&A infrastruktuuri teekaardi objektiks taotlesid ühiselt Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Observatoorium ning Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut.
  • HIROMB EMHI-s” - Juhan Hinnov. EMHI
    • ​​​​​​​Ettekanne annab ülevaate HIROMB mudelist ning tutvustab millisena see on töös EMHI-s. Kirjeldatakse hetkel kasutatavaid väljundeid ning tutvustatakse keskkonda, kus väljundid nähtavad on (hetkel EMHI siseselt). Lisaks antakse ülevaade mudeliga seotud tulevikuplaanidest.
  • ​​​​​​​Satelliidipõhised tuulemõõtmised Läänemerel – ASCAT” - Jekaterina Služenikina, Aarne Männik. EMHI
    • ​​​​​​​​​​​​​​​​​​​​​Advanced SCATterometer (ASCAT) on üks instrumentidest Meteorolooogilise Operatiivse (MetOp) polaarsatelliidi pardal, käivitatud Euroopa Kosmose Agentuuriga (European Space Agency ESA) 2006 aastal ja opereeritud EUMETSAT organisatsiooniga. Seadet kasutatakse tuule kiiruse ja suuna mõõtmiseks avamerel 10 meetri kõrgusel. ASCATiga mõõdetud tuuli rakendatakse operatiivses ilmaennustuses prognooside täpsustamiseks, hetkennustusel ning meretuulte assimileerimiseks numbrilistesse ilmaennustusmudelitesse.
    • Ettekanne annab lühiülevaate ASCAT instrumendist ning tema tööpõhimõttest, tutvustab EMHI-s läbi viidud tööd tuuleandmete kasutamiseks Läänemerel ning tulevikuplaanidest andmete rakendamiseks.
  • “Tallinna ilmajaama mitu palet ja kuidas seda võiks näidata tänavune talv” - Kairi Vint, Tiina Tammets. EMHI
    • ​​​​​​​​​​​​​​Meteoroloogiliste vaatluspaikade ümberpaigutusi Tallinnas on toimunud aegade jooksul mitmeid kordi. Ettekandes tehakse ülevaade Tallinna ilmajaama vanadest asukohtadest ja sellest, kuidas need tänapäeval välja näevad. Seda, kui palju erinevais vaatluskohtades tehtud mõõtmised võivad erineda, annab mõningase ettekujutuse tänavu veebruaris – märtsis tehtud pistelised lumevaatlused – Peeter I majamuuseumi juures, Kosel ja Ülemistel saadud lume paksuse numbreid on võrreldud praeguses ilmajaamas, Tallinn-Harkus igapäevaselt mõõdetud lume andmetega.
  • Tõhus koostöö tagab turvalisuse” - Taimi Paljak. EMHI
  • Päikeseenergia ressurss Eestis ja selle kasutamine” - Teolan Tomson. TTÜ Materjaliteaduste Instituut
    • Ettekandes antakse ülevaade päikeseenergia ressursi iseärasustest, Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste töödest päikeseenergeetika suunal ning päikesekiirguse dünaamikast. Samas tuuakse näiteid PV-moodulite ning soojuslike kollektorite kasutamisest Eestis.

 

STENDIETTEKANDED

  • “Talv 2009/2010 arvudes” - Miina Krabbi. EMHI
    • Üle aastate on Eestis taas kord korralik talv, mis on tööd andnud nii majaomanikele kui ka ilmavaatlejatele. Stendiettekanne annab lühikese ülevaate käesolevast talvest. Kajastamist on leidnud talve parimad “etteasted” numbriliselt ja graafiliselt.
  • “Viimase 10 aasta agrometeoroloogilistest näitajatest Jõgeval” - Laine Keppart, Jõgeva Sordiaretuse Instituut. Helle-Mare Raudsepp, ELUS Ilmahuvikeskus.
  • “Pakased Eestis ja Jõgeval” - Laine Keppart, Jõgeva Sordiaretuse Instituut. Helle-Mare Raudsepp, ELUS Ilmahuvikeskus.
  • “Laguja taevas 2009” - Tarmo Tanilsoo, ilmahuviline
  • “Digitaalse sondi võimalused” - Willi Louvar, Elena Maltseva. EMHI
  • “Radar ja ilmanähtused” - Willi Louvar, Elena Maltseva. EMHI
  • “Maa, troposfäär ja looduslikud elektriväljad, sõnas ja pildis” - Väljapanek Harry Rimmeli kogust. (pilt 1, pilt 2)