Liigu edasi põhisisu juurde

2009: Ilm, kliima ja õhk mida me hingame

Ilm ja kliima

MeteoroloogiapäevToimus 23. märts 2009

Pressiteade 

Päevakava

ETTEKANDED

  • Avamine - Jaan Saar. EMHI
  • “Kliima ja energeetika” - Anto Raukas. TTÜ Geoloogia Instituut
    • Endiselt ringleb meedias pseudoteaduslik väide, nagu oleks just inimene kliima põhiline kujundaja ja seda eeskätt süsihappegaasi atmosfääri paiskamise teel. Kõik, kes vähegi on süvenenud kliimat kujundavatesse mõjuritesse teavad, et inimese osakaal võrreldes astronoomiliste ja geoloogiliste teguritega on üsna tühine.
    • Kuid vastu voolu ujumine on raske ja Eesti juhid polegi püüdnud Euroopa Liidu kaheldava väärtusega suunistele kliima valdkonnas vastu seista. Neile mugandutakse ja see nõuab meil energeetika valdkonnas ebamõistlikke otsuseid, mis halvendavad rahva majanduslikku olukorda. Väheneb ka Euroopa Liidu jätkusuutlikkus tervikuna.
    • Kui me Eestis kavandame energeetikasektoris põlevkivi osakaalu olulist vähendamist, siis on ainukeseks alternatiiviks tuumaenergeetika, sest hüdroenergeetilised ressurssid on meil pea olematud ja ka päikeseenergiat napib.Tuuleenergia suuremahulisele kasutamisele ei maksa samuti loota, sest tuuleenergia on väga kallis ja tema kasutamisega seondub palju seni veel lahendamata tehnilisi probleeme. Ilma tavaelektrijaamadeta ei suuda ükski elektrituulik ega tuulepark tagada tööstuse, põllumajanduse ja elanike elektriga varustamist, nad saavad töötada vaid koos tavajaamadega, mis nende poolt genereeritavat võimsust balansseerivad. Seejuures elektrituulikute elektritoodang vähendab neid balansseeriva jaama elektrienergia toodangut ja suurendab selle kütusekulu ning emissioone. Mida suuremaks muutub elektrituulikute koguvõimsus, seda enam suurenevad kulutused nende ühendamiseks energiasüsteemi ja suureneb ka taastuvenergeetika maks.
    • Hoolimata Euroopa Liidu püüetest kasvab ka aastani 2030 kõige enam kivisöe põletamisel baseeruv elektritootmine ja kõigi taastuvenergia liikide (peale hüdroenergia) osakaal ei ületa maailmas tervikuna 4%-i. Eesti tegutsemine energeetika vallas vajab hoopis rohkem mõistust, kui me seni sellesse valdkonda oleme panustanud.
  • Välisõhu kvaliteedi seire ja modelleerimine” - Erik Teinemaa. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ
    • Välisõhu kvaliteedi seirevõrgustiku ülevaade. Saasteainete tasemed aastate lõikes. Probleemsemad piirkonnad ja saasteained. Välisõhu saasteainete tasemete arvutuslik hindamine.
  • Uued võimalused satelliitproduktide kasutamiseks hetkeennustusel EMHI-s” - Jekaterina Serebrijan, Aarne Männik. EMHI
    • EMHI sai 2006. aastal EUMETSAT koopereerunud liikmeks ja hakkas vastu võtma satelliitandmeid EUMETCast teenuse vahendusel, seetõttu toimub EMHI-s pidev arendustegevus satelliitandmete kasutuse laiendamiseks. 2008. aastal käivitati EMHI-s EUMETSATi ja tema liikmete poolt loodud spetsiaalne tarkvara, mis kasutades satelliitandmeid ja mudelennustusi võimaldab operatiivselt valmistada hetkennustusel ja ülilühiajalisel ilmaennustusel kasutamiseks mõeldud produkte. Ettekanne annab ülevaate produktidest, mis on juba operatiivsel visualiseerimisel EMHI-s ning tutvustab lühidalt produkte, mida on plaanis kasutusele võtta lähitulevikus.
  • 63 talve jääkaardid EMHI digiarhiivis” - Piret Pärnpuu, Riina Pärg, Veera Žukova. EMHI
    • Hoolimata EMHI andmebaaside arengust viimasel aastakümnel on EMH Fondis ikkagi veel tohutul hulgal informatsiooni, mille digitaalne kasutamine ei ole võimalik. Samuti on need paberkandjal materjalid reeglina ainueksemplarid ning vajaksid kaitset võimaliku hävimise või kasutuskõlbmatuks muutumise ohu eest. Sobivaimaks viisiks mõlema probleemi lahendamisel oleks nendest materjalidest digikoopiate loomine. Ettekandes antakse ülevaade senitehtust EMH Fondi kaardimaterjalide digiteerimisel, tutvustatakse jääkaartide digikoopiate loomise tehnilist protsessi ja digitaalsete jääkaartide arhiivi esialgseid kasutusvõimalusi.
  • ”Eesti ilma riskidest”, seekord laste suu läbi” - Kairi Vint, Kai Loitjärv, Tiina Tammets. EMHI
  • Äikesest ja äikese uurimisest Eestis 2005-2008” - Sven-Erik Enno. TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituut
    • Kaasaja äikeseuuringud kasutavad traditsioonilise visuaalselt vaadeldud aastase äikesepäevade arvu asemel järjest enam välkude tihedust pinnaühikul. Eestis pole varem sellist uuringut läbi viidud, kuid kaetus NORDLIS äikesedetektorite võrgustiku andmetega alates aastast 2005 võimaldab seda. Ettekandes antakse ülevaade NORDLIS võrgustiku poolt Eesti piirkonnas aastatel 2005-2008 registreeritud välgulöökide analüüsist, äikese ajalis-ruumilisest levikust Eesti alal.
  • Äike ja välk, nende tekkimine. Probleemküsimused ja uurimismeetodid” - Jüri Kamenik. TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituut
    • Äike ja välk on suurejoonelised atmosfäärinähtused, mis on inimesi kohutanud ja põhjustanud ebausku, aga ka sundinud neid mõtlema põhjuslike seoste üle. Välgu olemus jäi pikaks ajaks mõistatuseks, kuni viimaks näidati, et tegemist on elektrinähtega. Ettekandes käsitletakse lühidalt eelkõige tänapäevaseid probleeme ja küsimusi, mis on seotud äikese ja välgu olemusega ning mõistmisega ja mil viisil on nende nähtuste kohta võimalik teadmisi ammutada. Seletatakse äikeseteooria olemust ja ülesandeid ning mida on uut teada saadud viimastel aastatel nende nähtustega seoses.
  • Mis asi on BSRN?” - Ain Kallis, Anne Jõeveer, Enn-Märt Maasik. EMHI

 

STENDIETTEKANDED

  • “2008 a. novembrituisk” - Helve Meitern. EMHI
    • Möödunud aasta 23. novembril tabas, hästi etteennustatud, tugev lumesadu ja tuul ning tuisk kogu Eestimaad. Tuisutormi põhjustas Musta mere lähistelt ümber Eesti liikunud aktiivne tsüklon IRMELA. Stendiettekanne tutvustab Irmela (23.-25.11.2008.a.) teekonda ning selle tsükloniga kaasnenuid ilmastikunähtusi.
  • ​​​​​​​“Vähima jääkattega talv Läänemerel” - Riina Vahter, EMHI. Heino Mardiste, Ilmahuviline
  • “Aurumine Eestis” - Valeria Galuðkina, Elena Maltseva. EMHI
  • “Meteoradar, raadiosond ja ohtlikud atmosfäärinähtused” - Willi Louvar, Tatjana Potiðnaja, Elena Maltseva. EMHI
  • “Fotod äikesepilvedest” - Tarmo Tanilsoo, ilmahuviline
  • “2008. a ilma omapärast ja selle mõjust taimekasvatusele” - Laine Keppart, Jõgeva Sordiaretuse Instituut. Helle-Mare Raudsepp, ELUS Ilmahuvikeskus. Külli Loodla, EMHI
    • Taimekasvuperiood kujunes tavapärasest enam kui kuu aega pikemaks, kuid soojust oli selle kestel mõõdukalt. Vegetatsioon algas juba aprilli algul ja jätkus veel novembris. Efektiivseid (üle 5 kraadi) temperatuure kogunes soojal perioodil Jõgeval 1440 °C, mis on 1948-2007. a keskmisele lähedane summa. Aktiivseid (üle 10 kraadi) temperatuure kogunes 1836°C, mis on keskmisest ligikaudu 80°C võrra vähem. Öökülmad kestsid kevadel tavalisest kauem, kuid samas algasid sügisel hilja. Taimekasvuperioodi jooksul esines nii põuda kui liigniiskust. Põud andis tunda mai lõpus ja juuni esimesel dekaadil. Liigniiskust esines juuni teisel poolel, augustis ja septembri algul. Päikest oli kasvuperioodil tavalisest napimalt. Koristusperiood kujunes erakordselt sajuseks ja venis pikaks. 01.08.-10.09. tuli enamuses Eestis vihma enam kui kaks korda rohkem normist. Saagikaod olid suured. Kannatas nii teraviljade kui ka kartuli ning köögiviljade saagi kvaliteet.
  • ​​​​​​​“Öökülmast kui ohtlikust ilmastiku nähtusest ” - Laine Keppart, Jõgeva Sordiaretuse Instituut. Helle-Mare Raudsepp, ELUS Ilmahuvikeskus. Külli Loodla, EMHI
    • Öökülmad lühendavad taimede aktiivset kasvuperioodi. Hilised kevadised ja varased sügisesed öökülmad kahjustavad sageli taimi ning võivad üksikutel aastatel põhjustada külma suhtes õrnematel kultuuridel saagi ikaldust. Öökülmade reþiimis esineb suuri territoriaalseid ja ajalisi erinevusi. Öökülmavaba periood vältab Eestis viimase poolsajandi andmetel keskmiselt 120–180 päeva. Ebasoodsamates tingimustes on Põhja-Eesti, kõige soodsamates rannikualad. Keskmiselt lõpevad öökülmad õhus Põhja- ja Kesk-Eestis 20.–25. mail, Lõuna-Eestis 10.–15. mail, rannikul mai esimesel kümmepäevakul. Sügisel algavad öökülmad õhus keskmiselt enamuses Eestis septembri viimasel kümmepäevakul, rannikul ja saartel kaks nädalat kuni kuu aega hiljem. Maapinnal lõpevad öökülmad sageli 5–20 päeva hiljem ning algavad varem kui õhus. Ekstreemselt suuri öökülmakahjustusi esines 1961. aastast alates tehtud vaatluste järgi 1975., 1984., 1999. a kevadel ja 1966., 1976., 1977. ja 1986. a sügisel.

Meteoroloogiapäevstendid